Suurima veiste arvuga riigid- India, Brasiilia, Hiina Suurimad lambakasvatajad Austraalia, Uus- Meremaa, Hiina 9. Toiduainetetööstus. Suurim kohvitootja- Brasiilia Veinitootjad- Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia Suhkrutootjad- Brasiilia, India 10. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid. Uute põldude rajamine- looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine- pinnase sooldumine Üleväetamine- saagi , põhja- ja pinnavete reostus Mürkkemikaalide kasutamine- kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine- haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Uute põldude rajamine- looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine- pinnase sooldumine
(21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt ● Suuremad maapinnanõod täituvad veega suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad
Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja
Auramist limiteerib meil eeskätt päikeselt tulev soojushulk, vähemalt määrab ka veekogus pinnases. Sademete hulka suurendavad kõrgustikud: nende kohal õhumassid tõusevad ning jahtuvad, mistõttu seal algab sageli sadu. Võib öelda, et lõhederohketel paealadel ning karstialaladel on pinnavee aastase äravoolu kadu põhjavette 20-30 mm. Lõuna-Eesti kõrgustike alal valguvad veed aluspõhja lõhedesse ega satu üldse enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem küllastatud soo). Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda, Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel (Velise, Vändra ja Käru jõgi). Viimased ja ka soodest algavad jõed on suure
Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Deluviaalmuld (D) liiv/l (keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(E)-B-C(g) (Ad > 30cm ja võib olla kihiline). Deluviialmuld on praeguste või endiste kallakuliste haritavate made nõlva jalamitel või lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge.
Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood, siis nüüdisajal on üle 1/3 terrotooriumist põllumajanduslike kõlvikute ja ligemale 20% poollooduslike heina- ja karjamaade all. 7. Kirjelda inimtegevuse mõjutuste arengusuundi. Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine; süvendamine jne; pinnase ja kivimasside teisaldamine maavarade kaevandamisel; pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne see kõik mõjutab looduslikke protsesse väga tugevasti 8. Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb? Ökoloogiline kriis on inimtegevusega põhjustatud kahju loodusele või keskkonnale, näiteks metsa põlemine ja rohttaimkatte kahjustumine või hävimine kestval karjatamisel, pinnavete ülespaisutamine. Ajaga on need kriisid suurenenud ja see just õpetas meie
kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna
13.Selgitage näidete abil põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale. a. Põllumajandusmasinate kasutamine muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. b. Niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine c. Väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus d. Monokultuuride - monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada. Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine. 14.Kuidas on seotud riigiarengutase sellega, kas riigis tegeletakse rohkem rannikupüügiga või ookeanipüügiga? Rannikupüügiga tegeletakse enamasti arengumaades, kuna minnakse püüdma
Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks. Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38 põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s. Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h. Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud-Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre. Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Kirjeldage erinevaid laamade põrkumise võimalusi -
o sordi ja tõuaretus o väetiste kasutamine o tehnoloogia täiustamine o kapitali mahutused suured o toodangu omahind kõrge Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide
rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 52. oskab tuua näiteid põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
arengut. Tänapäeva kõige raskem probleem on, et inimkond on jätkusuutmatu energiallika toel kasvanud 7 miljoni elanikuni, kellest enamus sõltub igapäevaselt sellest energiast nii oma toidu, transpordi kui ka paljude muude hüvede jaoks. tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid. 1)Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3). Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1.Väävliühendid :Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus. Inimtegevuse tagajärjel tekib põhiliselt kütuste põlemisel, nafta töötlemisel,
Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala. Tasub silmas pidada ka seda, et arteesiavee toiteala, nii nagu juuresoleval pildil kujutatud, on samal ajal pinnasevee leviala. Meie alal on infiltratsioon põhiline põhjavee toitumisallikas. Asi on selles, et keskmine sademete hulk ületab aurumise. Nende kahe näitaja vahe jaotub pinna- ja põhjavee vahel. Näiteks Pandivere kõrgustikul on see vahe umbes 350 mm. Kuna pinnavete võrk seal praktiliselt puudub, siis läheb kõik see vesi põhjavee toiteks. Peale infiltratsiooni tuntakse veel teisigi põhjavee tekkimise viise. Nendeks on: · Kondensatsioon soe, veeauru sisaldav õhk, tungides jahedamatesse kivimitesse jahtub seal ning kondenseerunud vesi tekitabki põhjavett · Juveniilsed veed tekivad magma ja tema aurude jahtumisel · Kristallisatsiooni- või keemiliselt seotud vesi võib tingimuste (rõhk, temperatuur) muutudes vabaneda
24. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 25. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 26. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus 1) kuiv pinnavee äravool tagatud, pinnasevesi sügaval. Kruusliivad, liivad, savikad liivad; 2) niiske pinnavee äravool pole ajuti tagatud, pinnasvesi mõjutab kasvupinnase niiskust, pindmine soostumine, savikad pinnased; 3) liigniiske pinnavete äravool raskendatud, pinnasvesi maapinna lähedane. Savikad pinnased; 27. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 28. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle
väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest
segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks
Maade niisutamine kuivadel aladel. Seal on aurustumine suurem kui sademete hulk. Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine piirkondades, kus on põllumaad väheks jäänud ja saagikust peab väetiste abil tõstma. Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele. Niigi vähene võetakse ära.
mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora Sõltub vettkandva kihi sügavusest ja tema saastumise kaitstusest.Mida kõrgemates kihitides, seda mikroobide rikkalikum. 14. Pinnavete mikrofloora lahtised veekogud-jõed järved jne.oleneb kasutusest, asutusest. Jõe vesi-kui on läibund palju asutsuts punkte-siis sadu tuhadneid, iljoneid 1 ml-s.Palju on kevadise üleujutuse ajal.Kalda ääres on rohkem ja mudas. 15. Joogivee mikrofloora kõige rohkem vastavad puurveekauveus. Joogivee puhtus- I-raskemate oskaeste eemaldamine(Al ja Fe soolade lisamine), II-
Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. sõniku mõiste ja klassifikatsioon. põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks
Praeguse Läänemere eelkäija (Balti jääpaisjärve) kunagist veetaset märgivad rannamoodustised Sakala kõrgustiku loode- ja läänenõlval: Miiliaugu, Ruunaraipe, Sauga ja Osju luited. Vahetult jääpaisjärve hääbumise ja veetaseme alanemise järel algas ka jõgedevõrgu kujunemine. Suuremad nõod soostusid. Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavad suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu jõgikonna jõed; Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Tasane reljeef ei soodusta pinnavete äravoolu ja sagedased on jõgede üleujutused. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Üleujutuse põhjused: · Lehvikukujulised jõgikonnad, kus lisajõed ühinevad lähestikku, · Halliste jõe suudme omapärane peaaegu vastuvoolu asend Navesti jõe suhtes, · Tasane reljeef ja jõgede alamjooksu väike lang,
kehtivale korrale. · Väljak ümbritsetakse mullavalli või kogumiskraavidega, et takistada ümbruskonnast sadevete valgumist väljakule ning võimaldada väljakult lähtuvate vete kogumist ja puhastamist. · Põhja isolatsioonikihi puudumise korral paigutatakse toorkompost sorbendist (turvas, puukoor jt.) aluspadjale, et püüda kinni kompostist välja uhutud saasteained. · Ehitatakse lihtsad kuid töökindlad õlipüünised pinnavete puhastamiseks. · Teostatakse nõrgvee ja komposti seiret. · Fotograafiajäätmed on kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid. Ilmuti ja kinniti hoitakse plastnõudes, vanad filmid plastkonteinerites. Fotograafiajäätmed transporditakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele nt. AS Kunda Nordic Tsement. · Kemikaalide jäätmed on erinevate ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed kogutakse suletud mittepurunevasse
ning keemiatööstuse toorainena. Kivisöe kütteväärtus on küllaltki kõrge ja põletamine lihtne. On tahketest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transportimisel ja ladustamisel. tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid. 1) Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3) Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1. Väävliühendid Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus. Inimtegevuse tagajärjel tekib põhiliselt kütuste põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses
Näited: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid. 114. Elektrokeemiline korrosioon- toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Näited- raua rooste. 115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; Pinnavete ärajuhtimine. 116. Biokeemiline korrosioon- põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näited- Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet 117. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele- Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. 118
nõlvad, pinnasevee viimarid. 161. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus- · Kuiv- pinnavee äravool on tagatud, pinnaveee on sügaval ega mõjuta kasvupinnase taimestiku.Kruusaliivad, liivad, saviliivad · Niiske- pinnavee äravool pole ajuti tagatud, esineb lühiajalist seisuvett. Savipinnased · Liigniiske- pinnavete äravool on raskendatud, esineb oikaajalist seisuvett. Savipinnased 162. Millistel juhtudel ei ole soovitav kasutada muldkeha ristprofiili tüüplahendusi (vähemalt 3)- KUI: muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatud aladele; ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge. 163. Mis tagab muldkeha tugevuse ja püsivuse (vähemalt 5)- muldkeha korralik tihendamine; pinnavete hoolikas
162. Millistest elemintidest koosneb muldkeha (vähemalt 5) Mulde alus, mulde keha, mulde ülemine osa, süvendi alus, pinnasevee viimarid. 163. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus 1) kuiv pinnavee äravool tagatud, pinnasevesi sügaval. Kruusliivad, liivad, savikad liivad; 2) niiske pinnavee äravool pole ajuti tagatud, pinnasvesi mõjutab kasvupinnase niiskust, pindmine soostumine, savikad pinnased; 3) liigniiske pinnavete äravool raskendatud, pinnasvesi maapinna lähedane. Savikad pinnased; 164. Millistel juhtudel ei ole soovitav kasutada muldkeha ristprofiili tüüplahendusi (vähemalt 3) 1) muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; 2) muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatud aladele; 3) ületatakse veekogusid; 165. Mis tagab muldkeha tugevuse ja püsivuse (vähemalt 5)
soojusest ja Kuu mõjust, kosmilisest kiirgusest, põhjareljeefist, maavärisemistest ja veealuste vulkaanide pursetest. Seetõttu avaldab meri tugevat mõju kõikidele Maal eksisteerivatele elusatele ja elututele vormidele. Merevee füüsikalis-keemilised omadused. Põhilisteks elusorganeid, materjale ja tehnilisi vahendeid mõjutavate merevee omaduste hulka kuuluvad tema temperatuur, soolsus, tihedus, fosfaatide ja hapnikusisaldus. Temperatuur. Maailmamere pinnavete keskmine aastaringne temperatuur on 17,54° C, kusjuures põhjapoolkeral on temperatuur ligikaudu 3° kõrgem kui lõunapoolkeral. See on tingitud sellest, et põhjapoolkeral asuv vesikond talletab ligi 40% rohkem sooja kui lõunapoolne. Kõige soojem on Vaikne ookean pinnalähedase vee keskmine temperatuur 19,37° C, teisel kohal on India ookean 17,37° C, kolmandal kohal Atlandi ookean 16,53° C. Viimasel kohal on tunduvalt madalama temperatuuriga Põhja Jäämeri miinus 0,75° C
Eestis on erinevas arengujärgus soid: •madalsoid, •siirdesoid ja •rabasid. Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%, madalsood 57%, siirdesood 12%, rabad 31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist •Geoloogilistest iseärasustest •Mandrijäätumise pärandist Soode tähtsus: • saastunud sademetevete filtreerija; • reostunud pinnavete puhastaja; • süsinikuringe reguleerija; • puhta vee säilitaja; • bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m.Läänemeri on riimveeline.keskmine soolsus on 8-
piirväärtuste määramise asemel kirjeldab raamistik ühist eesmärki ning meetmeid selle saavutamiseks. Direktiiv defineerib termini "pinnavee seisund" kui üldmõiste, mis tähistab pinnaveekogu seisundit, mis määratakse kindlaks tema ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal olenevalt sellest, kumb on halvem. Seega on "pinnavee hea seisund" saavutatud juhul, kui nii selle ökoloogiline kui ka keemiline seisund on vähemalt "hea". Ökoloogilise seisundi kaudu väljendatakse pinnavete veeökosüsteemide struktuuri ning toimimise kvaliteeti. Kuna vesi (ja selle puhtus) on tähtis kõige elusa ülevalpidamisel, siis kehtestab direktiiv muu hulgas standardid, et tagada ohutu juurdepääs veele kui ressursile.Direktiiv nõuab liikmesriigilt kuue rakendamisaasta jooksul mitut võtmedokumenti. Olulisimad neist on vesikonna veemajanduskavad, millest esimene tuli avalikustada aastatel 2009, teine ja kolmas tuleb avalikustada vastavalt 2015. ning 2021. a
Dendroparki on korrastamisel, mille üle on hea meel. Loodan, et ka dendropargist saab ilus park, mida inimesed tahavad rohkem külastada. 15 Kasutatud kirjandus http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=1704437195 (23.03.15) „Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgala reostuse saneerimiskava ning Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgaladel pinnavete ärajuhtimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm.“ http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/raadi- moisa-park/#Legendid (23.03.15) http://info.raad.tartu.ee/uurimused.nsf/236552664d75f727c2256c4b00207453/72aef9e86f8 85893c2257c6d004c582b/$FILE/53HI13%20-%20Raadi%20dendropargi%20hinnang.pdf (23.03.15) http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7088 (23.03.15) www.tartu.postimees
Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju katavad enamasti pajupõõsastega tarnakooslused ja ääristavad hall-lepad. Mõnes sügavamas lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega põikorgusid, mis võivad olla puhandanud voore isegi jalamini. Säärase puhandusoru läbib Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid. Voorestiku servaaladel (läänes Siimustis ja idas Vasseveres, Sirguveres, Vedul, Kukemetsas) on liiva- kruusaküngastega mõhnastikke ja mitu oosi (Luual, Tarakveres). Mitmes kohas (Voorel Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008). 5 3.4. Veestik Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Looduslikult üks ilusamaid kohti
· madalsoid, · siirdesoid ja · rabasid. Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: · Positiivsest niiskusbilansist (sademete hulk ületab aurumise) · Geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted) · Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi) Soode tähtsus: · saastunud sademetevete filtreerija; · reostunud pinnavete puhastaja; · süsinikuringe reguleerija; · puhta vee säilitaja; 6 · bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel
Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Muldade veereziim Mulla veereziimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega mullast. Mulla veereziimiga me hindame vett kvantitatiivsest aspektist st. koostame mullavee bilansi: Juurdetulek: 1. sademed 2. veeauru kondensatsioon 3. tuulega juurdekantud lumi 4. pinnavete juurdevool 5. mullavete juurdevool 6. põhjavete juurdevool Vee äraandmine: 1. taimkattele jäänud sademed 2. vee aurumine mullast 3. transpiratsioon 4. tuulega ärakantud lumi 5. pinnavete äravool 6. mullavete äravool 7. põhjavete äravool Veereziimi tüübid: I. Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele.
Pinnavett iseloomustab keskmine või madal sooladesisaldus. Tunduval määral leidub neis aga mehhaanilisi lisandeid, kolloide ja mitmesuguseid lahustunud orgaanilisi aineid. Pinnavetele on iseloomulik ka nende koostise perioodiline muutumine vastavalt aastaajale. Oma koostiselt on pinnaveed akvaariumivee vajalikule 6 koostisele tavaliselt kõige lähedasem. Pinnavete puhastamine kahjulikest lisanditest on liiga keerukas ja aeganõudev toiming. [5] 3) põhjaveed veed, mis paiknevad allpool maapinda: allika- ja puurkaevuveed, ka veevärgivesi. Iseloomulikud on suur sooladesisaldus ning karedus. Mehhaaniliste lisandite, kolloidide ja orgaaniliste ühendite sisaldus on põhjavees aga tavaliselt väga madal või puuduvad need lisandid täielikult. Võrreldes pinnavetega on põhjavete keemiline koostis võrdlemisi püsiv
22. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 23. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine
· Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide
· madalsoid, · siirdesoid ja · rabasid. Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: · Positiivsest niiskusbilansist (sademete hulk ületab aurumise) · Geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted) · Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi) Soode tähtsus · saastunud sademetevete filtreerija; · reostunud pinnavete puhastaja; · süsinikuringe reguleerija; · puhta vee säilitaja; · bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul
· Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide
Väheneb hapniku tootmine. Suureneb CO2 osakaal atmosfääris. Kaovad suguharude elupaigad. Suureneb erosioon. Veeprobleemid: põhjavee ületarbimine teatud piirkondades, mageda vee puudus paljudes piirkondades. Probleemid Eestis: põlevkivi kaevanustega nihkub põhjaveetase järjest sügavamale. Põhjavee saastumine aluseliste ühendite ja happevihmadega. SEJde jahutusvesi soojendab veekogusid, mis põhjustab kohalike liikide hävimist. Pinnavete reostumine väetiste, taime- ja putukamürkidega. Kagu- ja lõuna-Eestis mitmes paigas on joogivees vähe joodi ja rauda, Lääne-Eestis aga liigsuur fluori sisaldus. Eutrofeerumine: veekogu rikastumine toitainetega. See toob kaasa veekogudes tootjate vohamise, mis võib viia veekogu kinnikasvamiseni. Vee puhastamine: mehhaaniline setitamine, filtrimine. Bioloogiline bakterite abil org ainete lagundamine. Keemiline O3, Ca(ClO)2
kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 2. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. · Uute põldude rajamine · Looduslike ökosüsteemide hävimine · Maade niisutamine · Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine · Üleväetamine - Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne · lämmastik) · Mürkkemikaalide kasutamine - Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases · Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse
ohtlik torustiku isolatsioonile, · Tsoon, kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku, ei ole ohtlik, · Anooditsoon uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse, intensiivnekorrosioon. Uitvoolude mõju vähendamine, kaitse: · Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades, · Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks, vältida vett siduvaid materjale, · Pinnavete ärajuhtimine, · Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kanalitesse, mis isoleerida maapinnast, · Ülemike vahelduvvoolule raudteetranspordis, · Torustike sektsioneerimine elektrijuhtivus viiakse minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega, · Elektrodrenaaz uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest, ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast eraldatud juhtme abil, · Katood-, anoodkaitse.
Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega; Elektrodrenaaz- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast isoleeritud juhtme abil. Saab kasutada kui torustiku potentsiaal on suurem uitvoolusid vastuvõtva süsteemi potentsiaalist (kui vastupidi, siis suurendab korrosiooni). Katoodkaitse · Protektorkaitse Pinnavete ärajuhtimine Killustiku, kruusa kasutamine, vältida vettsiduvate materjalide (liiv, muld) kasutamist 1. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli Väävlibakterid toodavad väävelhapet,lämmastiku bakterid toodavad lämmastikhapet Organismid lagundavad aineid näit
Vee pärtiolu järgi a) Maise päritoluga b)Jäänukjärved e. RELIKTJÄRVED Järve nõo tekke järgi a)Tektoonilised järved - kitsad ja pikad: Baikal, Tanganjika, Njassa b) Vulkaanilisd järved - väikesed c) Mandrijää tekkeline - Peipsi d) Jõesoodid e) Karstijärved f) Antopogeensed e. inimtekkelised g) Meteoriidikraatrid - Kaali h)Soojärved PÕHJAVESI PÕHJAVESI Põhjavee teke ja varud. Põhjaveed moodustuvad põhiliselt pinnavete ja sademete (vihm, lumi, rahe, aga ka kaste ja härmatise) imbumise kaudu maakoore sügavamatesse kihtidesse. Sellist imbumisprotsessi nimetatakse infiltratsiooniks. On ka teisi teooriaid põhjavee moodustumise kohta, näiteks kondensatsiooniteooria, mille alusel loetakse, et põhjaveed tekkisid auru kondenseerimisel, mis tungis kõigisse maaalustesse tühimikesse
Riigid on sunnitud omapõllumajandust piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat. 58. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, kasvatamine mullaviljakuse vähenemine
60. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 61. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna
60. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 61. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed
ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 116. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed
jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s. Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C. Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km. Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega , mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine. Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre. Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja- Jäämere kliimat , hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Golfi_hoovus
annaabi.ee 
