Miks ja kuidas tekivad jääpurikad (0)

Miks ja kuidas tekivad jääpurikad
Jääpurikas tekib, kui vesi nõrgub alla kaldpinnalt, näiteks katuseharjalt ja tekib rippuv tilk. See tilk võib täielikult külmuda, kuid külmuda võib ka ainult pealispind , mis moodustab ülejäänud vee ümber kesta. Kui moodustusile nõrgub vett juurde, siis kasvab see alla- ja väljapoole.
Vett võib jääkestas kinni hoida pindpinevusjõud, mis on põhjustatud veemolekulide tõmbejõust. See vesi saab jäätuda vaid siis, kui soojusenergia liigub ülespoole läbi kogu jääpurika kuni selle kinnituskohani. Soojusenergia ei saa liikuda horisontaalselt läbi jääkihi, sest jääkihi temperatuur mõlemal pool (veepoolses küljes ja õhupoolses küljes) on ühesugune, täpsemalt on mõlemad vee külmumistemperatuuril. Kuna puudub temperatuuride erinevus jääkihis, ei saa toimuda ka soojusülekannet.
Kui sisemine vesi külmub, siis väljuvad selles lahustunud õhu mullid . Need mullid jäävad lõksu jääpurika pikitelje lähedale, kus vesi külmub viimasena. Maha jäänud mullid võivad hajutada päikesevalgust selliselt , et tekib mulje valgest joonest purika keskel.
Ribid tekivad ilmsest voolamise juhulikul ebaühtlusel, kui vesi mööda purikat allapoole liigub. Kui kõrgendikud on juba on tekkinud, siis kasvavad nad radiaalselt väljapoole kiiremini kui madalamad kohad. Selleks on kaks põhjust: esiteks katab neid õhem veekiht kui õõnsuseid, teiseks ulatuvad nad väljapoole ja on külmale õhule rohkem avatud. Mõlemal põhjusel külmub vesi ribidel kiiremini. Õõnsustesse tekib aga käsnas vee-jää võrgustik.
Kui vedelikukiht jääpurikal hakkab külmuma (õhk on külm ja vett ei tule piisavalt juurde), siis külmub esmalt pealmine osa, sulgedas ülejäänud vee jääkihi alla. Jäätumisel vesi paisub , paisumise tõttu tungib vesi erinevates kohtades läbi jääkooriku. Kui vesi neist kohtadest välja valgub ja külmub, siis tekivad jääpurikale väikesed teravikud.
Kui jääpurika tekkimise ajal mõjutab seda tuul, moodustub see kõvera ja väänatuna. Kui purikas moodustub puuaoksale, mis purikas raskuse mõjul järjest rohkem kooldub, on tekkiv moodustis kumer ja üldse mitte vertikaalne.
Kui jääpurikad moodustuvad pesunöörile, telefoni – või elektriliinile, võivad nad olla regulaarse vahega umbes paar sentimeetrit. Muster on ilmselt tingitud sellest, et algne veekiht vajub suuremateks tilkadeks”, vähendamaks oma piirpinda. Sellisele formatsioonile annab tõuke juhuslik laine, pindpinevusjõud tõmbab vee tilkadeks, mille vahekaugus on enam-vähem võrdne esialgse võnkumise lainepikkusega. Nende tilkade külge tekivadki jääpurikad.