LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS Alluvussuhted - Põhja-eestis allus Lundi oeapiiskopkonnale (taani vaödus), aga piiskopid osalevad siiski riia piiskopkonna tegemistes - Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et
Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega Linnakodanikud olid sakslased, feodaalid olid sakslased ja talupojad olid eestlased · Ülemkiht elas põlisrahvast eraldi ehk müüriga eraldatud · Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Liivimaa poliitiline ja õiguslik korraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Piiskopkonnad ja toomkapiitlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Piiskopkondade rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Piiskoppide majanduslik olukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Piiskoppide kiriklikud ja ilmalikud võimupiirid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis? Liivi ordu kui Vana-Liivimaa kõige võimsam riik. Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid. Kehtis feodaalkord. Liivimaa haru juhiti Riiast, hiljem Võnnust. 17. Piiskopkonnad Tartu, Kuramaa, Saare-Lääne piiskopkond ning Riia peapiiskopkond. Kellele maa allus? Riia peapiiskop kui teiste piiskopkondade juht. Mõisted diötsees, toomkapiitel. Piiskopkonnad olid kiriklikud riigid, mis allusid kaudselt Rooma paavstile. Kõik piiskopkonnad allusid Riia peapiiskopkonnale. Diötsees Provints, mida juhiti kui omaette riiki. Eesotsas oli piiskop, kõige kõrgem Riia peapiiskop. Toomkapiitel Piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud, kes muuhulgas valisid ka piiskopid. 18. Suhted vana-Liivimaa riikide ning kohalike eestlaste vahel
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter
Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam n6uda vasallide ja piiskopkondade osav6ttu ordu s6jategevusest. Laiendati vasallide p2randamis6igust l22nidele ja tugevdati nende seisundit moodustades nyyd silmapaistva poliitilise j6u. XV saj j2tkusid sisev6ilused VL. Vasallid kaldusid rohkem ordu kui piiskopkonna poole 1421 alates hakati pidama VL yldisi maa2evi, arutati t2htsamaid v2lispoliitilisi kysimusi pyyti lahendada omavahelisi tylisi, m22rati makse... Vasallid ja linnad astusid aktiivsesse poliitikasse. XIV sajandil VL v2lispol
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti
Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid
suuremale ringile kättesaadavaks. Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema leviku ja aitas kaasa teaduse arengule. 2 · Keskaegne arhitektuur: NB! Keskaegne ehituskunst pööras kõige suuremat tähelepanu sakraalehituste (kirikute ja kloostrite) rajamisele, mis pidid lihtsurelikule Jumala ja kiriku tähtsust ja olulisust. Enim pöörati tähelepanu piiskopkondade peakirikute- katedraalide rajamisele, millele ehitati tavaliselt kaks suurt läänetorni (Itaalia eripära- kirikust eemal asuv kellatorn, tuntuim Pisa torn) ja rohkelt kaunistatud portaal(id)- uksed. Valdavates keskaja ehitusstiilideks olid romaani ja gooti stiilid, millele omased tunnused olid: Romaani stiil Gooti stiil - ümarkaartega ukse- ja aknaavad - teravkaartega ukse- ja aknaavad
vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud aadliühendused täitsid Eestis omavalitsuslikke funktsioone kuni Esimese
Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused Üliõpilased õpipoiste ja sellide seisuses
Narva, Wesenberg *valitsemine * XI-XII saj valdava osa rahvast *suhted Liivimaa riikide vahel olid väga moodustasid vabad inimesed, kes olid pingelised, eriti Taani ja ordu ja ordu ja oma varanduslikult ja õiguslikult piiskopkondade vahel. seisundilt enam- vähem *linnas oli võimuorganiks raad. võrdsed.Tähtsamad küsimused arutati ühiselt rahvakoosolekutel. *Eraomanduse kasvuga kaasned varanduslik ebavõrdus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik
inimese maailmavaatele Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Rikkust hinnati linnas kõrgemaltki kui päritolu. Paraku läks selline suhtumine vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. Eriti taunitavalt suhtus kirik liigkasuvõtmisse e kõrge protsendiga raha laenamisse. Linnad ja haridus Linnades oli kirjaoskus märksa levinum kui maal. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisussse mittekuuluvaid poisse. Järk-järgult tekkis koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, nt õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Linnades asutati põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole. Ülikoolid Salernos oli 10.sajandil arstide kool, millest sai
paganad, sest nende usuks oli taarausk. Nüüd aga tungisid võõrad meie maale ja tahtsid meile peale suruda ristiusku. Maarahva jaoks muutus kõik, sest nad pidid hakkama enda kodumaad kaitsma. Paljud talupojad kaotasid enda kodud ja isegi perekonna. Halb oli ka see, et erinevate maakondade rahvad ei hoidnud kokku ja see tegi kodumaa eest võitlemise raskemaks. 1227 aastaks oli Eesti vallutatud ja ühtlasi ka veel rohkem killustunud, sest nüüd oli maa jagatud Saksa ordu ja erinevate piiskopkondade vahel. Peale seda, muutud maarahva elu halvemaks, sest maad hakkas valitsema maa-aadel ja talurahvas ise ei saanud enam kõikide enda tegemiste üle otsustada. Talurahvale pandi peale erinevad maksukoormised. Veel oli neil nüüdsest palju erinevaid kohustusi näiteks pidid nad käima mõisasse tööle pidid tegema ühiskondliku tööd ja heinavedu. Sellel ajal oli osa talupoegi rohkem eelistatud olukorras, kui teised. Osad neist said isegi omada maad, kuid nad pidid maksma
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e
saj. esimesel poolel ..................................LK 9 Pedagoogikaõppeasutused..................................................LK 9 Kasutatud materjalid .........................................................LK 10 Koolide tekkimine linnades Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare Lääne piiskopkonnaks. Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist (toom)skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli
1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus
See oli inimestele motivaatoriks, teejuhiks ja lootusekübemeks. Tööd rügati maises elus, lootes ja uskudes, et Jumal seda pärast surma arvesse võtab ja inimese taevariiki võtab. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon. Alles aasta 1000 paiku võis öelda, et suurem osa Euroopa elanikkonnast olid kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile
sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega uusaadli ja kodanluse kätte Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II
· Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas
ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkondi vahel ja otseste Rooma paavstile alluvate Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkondade valitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. Eestlaste ettekujutus tolleaegsest elust on nüüdseks tunduvalt parem, sest lisaks mitmetele arheoloogilistele muististele tuntakse mitmeid kirjalikke allikaid, nagu näiteks preester Henriku Liivimaa kroonika, mis kajastab olusid ja sündmusi aastail 1184-1227
Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13. Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased
sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Nii nagu linnade kängumine oli varakeskaegse kriisi üheks tunnusjooneks, annab nende taastumine märku Euroopa uue õitsengu algusest. Linnnadest kujunes jõud, aga ka ühiskonna, mentaliteedi ja kultuuri arengut. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud: usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Kirik kui organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavsti võim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv
Talupoeg ei tohi omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju 4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud, tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1. Keskaegne kultuurielu põhines kotaliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. 2. Piiskopkondade keskustes, kus osusid toomkivikud, loodi nn toomkoolid-kõige pikaeglisemaks kujunes neist Tallinna Toomkool. 3. Linnas kui ka talus oli käsitöö, hinnades kaup valmistatakse mügiks, taludes kõik oli enda jaoks. Kaupmehed ei kaubelnud selleks, et saada pururikkaks, vaid et olla just nii rikas kui kaupmehele kohane. 4. Sest mõned majad on tehtud gootika ajajärku. Vanalinnas on palju keskaegsete kirikute ja veel arvukomate all. Linna majadega
alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla 1227 alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared Saare-Lääne piiskopkond 8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes? Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati? Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad (vaimulikud, maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja
Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgenenud peab maksma trahvi; XV saj algus "mees või võlg" põhimõte; XV saj keskpaigas kirjalik leping, järgivad põhimõtet; XV saj II pool leping piiskopkondade ja ordu vahel paenud talupoegade väljaandmiseks; Hagi e adrakohtunikud- talupoegade väljaandjad. Träälid e orjad-sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad- maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad- uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad; Vabatalupoeg-koormisest vabaks ostnud; Maavabad- vabastatud koormistest, kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine
olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana-Liivimaa maapäevad 15. sajand. Osalesid Riia peapiiskop, teised piiskopkondade liikmed. Kutusti kokku ka toomhärrad ja vasallkondade esindajad. Teemad : Välispoliitika, kirikuporbleemid, maksud, tülide lahendamine, talurahva põgenemine. V-Liivimaa jäi killustatuks st. oli jagatud väikesteks riikideks, ühtset riiki ei olnud, jätkus sisevõitlus Ohtlikum Vastane- Venemaa, mongolite võim kehtis- kui said lahti, siis Vene riik tugevnes. Ristiusu mõju ja tähtsus- tunnistada uue jumala üleolekut. Eestlaste maailmapilt murenes.
Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ning valitsemises. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni
karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles 18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor
Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud. II. Ordumeister koos orduametnikega III
foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema
Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6
liikmete arv sõltus linna suurusest. Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia, milano, umbes 100 000 elanikuga. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult suurem. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Keskaja alguses oli kristlus pigem linnareligioon, alles aasta 1000 paiku olid enamik Euroopast kristlased. Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui. organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid mungad. Kloostrid olid mitte ainult tähtsad usuelu vaid ka haridus- ning kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega. Tähtsaim kirikureform toimus 11.- 12
Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja
3) Aastast 1583 kuulusid Rootsile Põhja-Eesti alad ning hiljem, aega kus ta omandas ka teised alad, tuntakse Rootsi ajana. Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning see oli jagatud Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks ning ka Hiiumaa kuulus sinna alla. Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele. * Õige/Vale: -) Õige Adratalupojad = arvukam osa keskaja talupoegkonnast. -) Vale Vana-Liivimaa adelkond = ordu aladelt. Õige = Taani ja piiskopkondade aladelt. -) Vale Jungingeni armukirjaga nõrgenes vasallide seisund. Õige = tugevnes. -) Õige Eesti linnad said jõukaks vahendades kaubandust Venemaaga. -) Vale 1421, kui tulid Maapäevad, lõppesid vastuolud ja sõjad Vana-Liivimaa riikide vahel. -) Vale Mõõgavendade ordu tegutses kuni Liivi sõjani. * Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid, linnaelanike arv Lääne-Euroopas kasvas koos vajadusega teravilja järele, vasallid
trükikunst, mis sai alguse 15. sajandi keskpaigas Saksamaal. Selle viimasega kaasnevalt levis muidugi rohkem ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Just trükitud raamatud ja brošüürid aitasid kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad
abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli kohustatud seal elama ja töötama. Adrakohtunikud valvasid talupoegade üle ning otsisid pagenud talupoegi. 10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal. (mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva
Jungingeni armukiri-1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. Danzigi kongress-1397 24. juuni-15. juuli toimus Danzigis kongress Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Võeti vastu otsus, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema ordu liige. Ordu omalt poolt loobus õigusest nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest, mis tugevasti vähendas Ordu poliitilist osakaalu.
traditsiooone ja norme. Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. VANA-LIIVIMAA Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt
-16. sajandil, k.a Liivi sõda. Raad- Linna omavalitsus, mis korraldas linnaelu. Bürgermeister-Rae vanema liikme või linnapea nimetus Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija.
aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14. sajandil ehitati esmalt välja linnuse põhjatiib, milleks taaniaegset linnust pikendati põhja suunas. Pealinnuse ida- ja läänetiib, samuti ka võimas lõunatiib, rajati 15.-16. sajandil. Sellega saavutas linnus ka oma lõpliku, - ligikaudu 15-meetrise kõrguse. Lõunatiiva nurkades paiknesid saledad
Kes oli ketser? · Sest katarid pidasid katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud Jumal ja saatan koos . Katoliku kirik kuulus materiaalsesse sfääri ja oli saatana kätetöö. · Ketser oli katarite liikumise pooldaja, kutsus üles korda muutma. (kandusid ülisest ideloogiast kõrvale) Ülikoolid ja teadus 1. Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katetraalikoolid e toomakoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid järjest rohkem õppis seal ka vaimulikuseisusesse mitte kuuluvad poisid. Hakati asutama põhikoole, kuna kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks, seal õppisid käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Olis veel ametikoolid , kus tähelepanu päöörati kaubanduses tavilkule arvutamisele ja raamatupodamisele. Tehnikaülikoolid, mis kasvasid välja toomakoolidest
1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, kuid nendega siiski arvestati. Nendega sõlmiti lepinguid, kus olid kirjas õigused ja kohustused ning arvestati ka kui sõjalise
loobiti kõik kividega surnuks. Ordu jõud oli otsakorral, paluti abi saksa ordu kõrdmeistrilt. Oktoobri lõpul saabus abivägi. Harjulased kindlastasid end Varbolas ja Loones. 1344. veb tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Terve päev rünnati linnust Karjas, Kooljamägedes. Linnus vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Jää sulas, pidid lahkuma, saaremaa oli jälle vaba. *Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks. Saarlasede nõustusid rahuga. pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma, sõjariistad Lihulasse viima. Kohustati ehitama karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise. *Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. talurahva karistamine, arvestati vähem talupoegade õigustega. aadlikud asusid elama maale mõisatesse.
inimestele võimu ja korda. Konkordaadiga sai Prantsuse uus poliitiline kord paavsti autoriteedi kaudu oma pühitsuse ja heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga selle, et katoliku kirik kui enamuse kirik Prantsusmaal sai endale riigi toetuse. Viimane ei tähendanud riigiusuks saamist, vaid enamususuks kuulutamist. Kirik siirdus paavsti juhtumuse ja kohtuvõimu alla, kaotades oma vanad eesõigused ja maad (piiskopkondade arv vähenes) ning piiskoppide ametisse nimetamise õigus jäi Napoleonile. Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne. Prantsuse kalvinistid, luterlased ja juudid said endale usuvabaduse, mis jäi kehtima 1905. Aastani. Vatikanis tunti end pärast konkordaadi sõlmimist hästi. Paavsti emotsioonid olid ülevad: mõelda vaid, maailma võimsaim valitseja peab läbirääkimis paavstiga
1210. aastal purustasid eestlased Ümera lahingus ristisõdijate väe. 1219. aastal ründasid eestlased Tallinna all Eestit vallutama saabunud Taani kuninga Valdemar II väge. Eestlased said lüüa, ning 1227. aastaks oli kogu maa alistatud ning ristiusustatud. Kavatsus oli osa Eestit allutada otse paavstile, kuid saksa rüütlite vastuseisu tõttu seda ei tehtud, ning Eesti jagati Mõõgavendade ordu (hiljem Saksa ordu Liivimaa haru), Taani ja väiksemate piiskopkondade vahel. Eesti ristiusustamist on hinnatud mitmeti. Osalt on selles nähtud ,,seitsmesaja-aastase orjapõlve" algust, teisalt on väidetud, et ristiusustamise kaudu liideti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriväljaga. 1 Varaseimateks ristiusu tunnusteks arheoloogilises materjalis peetakse üldiselt ristikujulisi ripatseid, mis sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Üksikuid leitud ristripatseid, muidu paganlikes matustes, seletatakse tavaliselt nähtusega,
· Läänivaldused jagatud vasallidele Vana-Liivimaa valitsemine õ lk 71-74 1) Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2) Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Ordumeister 3) Selgita, milles seisned rõivastustüli? Valge rüü vahetati mustaga ja Ordu nägi selles on autoriteedi õõnestamist. 4) Mis otsused tehti 1397. a Danzingi kongressil? Edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Ordu ei saanud enam nõuda piiskopkondade osalemist sõjategevuses. 5) Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 4 seisust: Riia peapiiskop, Ordumeister, vasalkondade esindajad, linnade esindajad 6) Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks.
kirikut saatana kätetööks · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidega Innocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209- 1229) mille käigus rüüstati Lõuna- Prantsusmaa õitsvad linnad · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · 26.1 · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus:
* kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus.
* tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu: · HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus.
annaabi.ee 
