Karuotsa Keskkool Kati Karu Tartu rahu Referaat Tallinn 2008 Sõda ja rahu on lahutamatud kaaslased. Neist räägitakse alati. Nii oli see ka Eesti Vabadussõja ajal. Esimesed läbirääkimised rahu üle Ida-Euroopas toimusid Pariisis, kuid need vaibusid peagi. 25. juulil 1919 tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, millesse Eesti pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem läbirääkimiste pidamisega Pihkvas, ei andnud need tulemusi. Uus rahuläbirääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu mö...
Saksa sõdurid marsivad Poola 1.septembril 1939 3.september 1939 ● Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja Ajalehe kajastus Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest 3.september 1939 17.september 1939 ● Stalini Punaarmee vallutas Poola idaosa Kaart Saksamaa ja NSV Liidu vallutustest Poolas 28. september 1939 ● NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ● Poola riik kaotati ● Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri 30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel Põlenud maja pärast pommitamist 30.november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad Kokkusaamine Vabaduse väljakul 17.juunil 1940, millel nõuti Eesti astumist NSV Liitu 28.juuli 1940 ● Punaarmee võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina 19
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu M...
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul
Eesti Vene piiriküsimus Käesoleval ajal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub kehtiv piirileping. Leping on ettevalmistatud ja mõlema riigi valitsuste tasandil kinnitatud, kuid ratifitseerimata Vene parlamendi ehk Riigiduuma poolt. Eesti Vabariigi Riigikogu poolt on leping allkirjastatud. Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir
aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Sõja algus. Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1. septembrit 1939, kui Saksa väed tungisid Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939. 28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki)
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt.
konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad 10. Mai Sm pealetung Pr, sissetung Belgiasse ja
Bessaraabia(praegune Moldova) ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola läänaosa ja (esialgu) Leedu. 3.SAKSA-NSVL-i KALLALETUNG POOLALE Teine MS algas 01.09.1939. Saksamaa sissetungiga Poolasse. 17.sept sisenes Poolasse ka Punaarmee. Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda.NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alada jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ninh Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri. 4.LÄÄNERINNE- SÕDA EUROOPAS 1939-1940 1939.a lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu(Talvesõda). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus,kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse. 1940. a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel
hukkamine. Nii jäi Eestimaa ilma paljudest oma noortest meestest. Eesti suursaadik Moskvas,Marina Kaljurand, on öelnud,et Eesti-Vene suhted on praegusel ajal mitmepalgelised. Spektri ühel poolel on suhted, mis toimivad väga hästi. Need on kultuurisuhted, suhted ametkondade, näiteks piirivalve ja tolli vahel. Spektri teisel poolel on aga küsimused, milles Eesti ja Venemaa praegu on erinevatel seisukohtadel. Eelkõige on see erinev hinnang ajaloosündmustele, siiamaani seisab piirileping. Sinna vahele jäävad majandussuhted ning turismi kasv järjest rohkem venelasi külastab Eestit, sest Eesti pakub venelastele huvi ka kui turismimagnet. Ka Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" peavad Andres Paas, Vargamäe peremes, ja Mari, endine talu tüdruk, võitlema minevikuga. Pärast Andrese naise Krõõda surma jääb Mari hoolitsema pere laste eest, kuna ta oli Krõõda eluajal andnud talle lubaduse hoolitseda nende eest, kui temaga peaks midagi juhtuma
2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: • Sõditi merel (kukkus läbi) suurbritannia oli mereriik, maailma kõveim laevastik • Saksa lennukite pommitamine Inglismaal (kukkus läbi) • Üritati Briti asulaid vallutada 6. Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? Merelahingus oli Suurbritannia tugevam, Brittidel oli äge vastupanu, Inglismaa oli saareriik. 7. Miks tungis Saksamaa NSVL-le kallale, kuigi oli sõlmitud MRP sõpruse-ja piirileping? Saksamaa arvas et kui suudab vallutada kõik teised riigid vallutada siis võib ta ka vallutada NSVL 8. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu II ms-s? USA kaasati sõtta 9. Milliste tulemustega lõppesid Talvesõda ja jätkusõda NSVL-le ja Soomele? Talvesõda Jätkusõda (kummaline sõda) NSVL Kaotati tohutult mehi, NSVL-le kuulutati sõda, Soome
Suhted Venemaaga on jätkuvalt üks Eesti välispoliitika võtmeelemente. Selles lähtutakse nn. positiivse hõlvamise taktikast, mis tähendab eelkõige vaoshoitust idanaabri teinekord ärritavate avalduste korral, püüet lahendada olemasolevad lahkarvamused ja probleemid ükshaaval ja pragmaatiliselt. Omaette valupunktiks on lõplikult lahendamata piiriprobleem. Venemaa ei ole tänaseni tunnustanud Tartu rahu ega ka 1940. aasta okupatsiooni. Vene-Eesti piirileping ootab allakirjutamist ning ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis.
Üritades oma ostusoovi väljendada taipan, et müüja ei mõista mind ja saab aru ainult vene keelest. Ostmine jääb pooleli kuna ma ei salli venelasi. Miks see nii on? Otseselt pole nad mulle midagi teinud. Rahvussuhted on praegusel sajandil oluline teema, millest ei saa kuidagi mööda vaadata. Eestlased ja venelased on põlised vaenlased. Läbi aegade on venelased meile peavalu valmistanud. Vene rahvus ei tunnusta Eesti riiki, hoolimata sellest, et 1918 aastal sõlmiti piirileping, millega kuulutati Eesti iseseisvaks. Nad on meid mitmeid kordi okupeerinud, mis näitab, et lepingud ei tähenda neile midagi. Praegusel ajastul, kus meil on oma riik ja valitsus ei saa venelased meid enam terroriseerida. Kas on see tõesti nii? Vastust pole vaja kaugelt otsida. Alles hiljuti oli tallinnas mäss, kus vene rahvusest noored hävitasid kõik mis ette jäi. Väiksest ja tühisest asjast tekkis suur konflikt. Mässajatelt küsides, mis on nende käitumise põhjus, ei
REASTA ÜMERA LAHING - 1210 JÄÄLAHING - 1242 MÕÕGAVENDADE ORDU MOODUSTAMINE - 1202 TÜ TAASAVAMINE - 1802 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - 1343 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL 1819 EESTI SAAB NATO LIIKMEKS 29.MÄRTS 2004 EESTI SAAB EL LIIKMEKS 1.MAI 2004 EESTI VÕTTIS KASUTUSELE OMA RAHA (KROONID) 20.JUUNI 1992 EESTI SAAB ÜRO LIIKMEKS 17.SEPT 1991 EESTI TAASISESEISVUS 20.A UGUST 1991 VENE VÄGEDE LAHKUMINE EESTIST 31.AUGUST 1994 MOSKVAS ALLKIRJASTATI EESTI JA VENE PIIRILEPING 18.MAI 2005 LEIA ÕIGED PAARID A. VIRGUMISAASTAD (MÄSS) 1980 KUNI 1986 B. LOOTUSEAASTAD 1954 KUNI 1968 C. SÕJAAASTAD 1940 KUNI 1945 D. GENOTSIIDIAASTAD 1945 KUNI 1953 E. S UMBUMISAASTAD 1969 KUNI 1980 EUROOPA LIIT VÄIKE KOKKUVÕTTE NIMETA VÄHEMALT 4 NIME, KES SAID TUNTUKS LAULUPEOGA. ANTS ÜLEOJA , LIIDJA RAHULA , ERI KLAS , GUSTAV ERNESAKS VALI ENDA TEEMA : EESTI TALUPOEGADE OLUKORD LÄBI SAJANDITE , 19.SAJANDI
Täida õpiku ja kaartide abil Saksamaa NSVL Sai enda kätte Poola lääneosa Okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, Bessanaabia Sai Norra ja Taani Luxemburgi, 2/3 Prantsusmaast, Belgia, Hollandi 4. Miks tungis Saksamaa NSV Liidule kallale, kuigi oli sõlmitud MRP ja sõpruse- ja piirileping? Et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatud eesmärk Saksamaa vastu. 5. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu Teises maailmasõjas Sõjategevus laienes ka Vaikse Ookeani piirkondadesse ning Euroopa tagant hakkas välja paistma Ida-Aasia. 6. Selgita mõisted Komiterni pakt - .........................................................................................................
mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme 19. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud) Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) 20. Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21. de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult. de facto tunnustamine – tegelikult, faktiliselt, praktikas. 22. Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest
NSVL vägede ühine Eesti, Läti, Leedu Egiptusele võiduparaad 22.06 ründab Saksamaa NSVL-i 28.09 Saksa ja NSVL Läänerinne Detsembrist 1941 maini 1942 val- sõprus- ja piirileping lutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia Liituvad Slovakkia, Soome ja Singapuriga, Birma, Indoneesia, Uus- Sept 1939- Ungari Guinea, Filipiinid
valitsuse määrused ja otsused. Seda annab välja Riigikantselei Kuidas on võimalik Riigi Teataja materjale kätte saada? - Ajakirjana, aga sellest tehakse ka brosüüre - Raamatukogud - Internet Kui palju on maailmas riike? ~ 195 Riigi kolm põhitunnust: territoorium, rahvas, iseseisev avalik võim Riigi territoorium: · maa-alast, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub. · Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat · Territoriaalvesi juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km) · Maapõu maa-ala ja territoriaalvee all olev ala · Õhuruum maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala Elanikkond e. Rahvas Saab jagada: 1) Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja
Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP. Saksa ja NSVL jagasid Euroopa ära. Sõja algus... · 1.september 1939 ründasid Saksa väed Poolat. · 3.septembril kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksale sõja, et Poolat kaitsta. · 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940...
otsustatud põhiseadusega, ülesandeks on välja selgitada nende otsuste tähenduses 1. empiiriline- analüütiline dimensioon- abstraktne käsk/luba, kaasuste asjaolude kirjeldamine 2. analüütiline- juriidilise probleemi loogiline analüüs 3. normatiivne dimensioon- sõnastame normi, juriidiline hinnang on ühtlasi ka väärtushinnang Territoorium EV territoorium on PS sätestatud §122 Eestil piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping- EV ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati sellele priambul. 27.06 võttis Venemaa oma allkirja lepingult tagasi. 2012 sügisel tõusis leping kiiresti päevakorda, moodustati töögrupp, töötati lepingu teksti kallal, oktoobris anti Vene välisministeeriumile korraldus leping allkirjastada, 18.01.2014 allkirjastasid riikide välisministrid piirilepingu.
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pa...
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeenian...
Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi „hapuks minema“. NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30
Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi ,,hapuks minema". NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30
Euroopas: Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine, lahing Britannia pärast. 1. sept 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat, lootes et teised riigid ei sekku, kuid juba 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, aga nad ei alustanud kohest sõjategevust ja Poola vallutamist ka ära hoida ei suutnud. 17. sept. sisenes Poolasse ka NSVL, kes vallutas endale Poola idaosa. Saksamaa ja NSVL vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati. 1939. aasta Novembri lõpul algas Talvesõda (NSVL Soome), kus soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid nad pidi loovutama NSVL-le Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Venemaa Baltimaad ja Rumeenialt Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset sõjategevust Saksamaa, kes vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi. Seejärel võeti ette Prantsusmaa, siis astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia
TAGAJÄRJED: 1. 30 miljonit inimest töötuks. 2. nälg, rahulolematus, keskklassi vaesumine. 3. riik hakkas rohkem majandusse sekkuma. 4. rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte. Rahvusvahelised suhted 1920datel. 1925. a. Locarno konverents Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid. I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad.
Rippentropi Pakt. Nõukogude Liidule loovutati Soome, Eesti, Ida-Poola ja Läti. Leedu jäi Saksamaa mõjusfääri. 17. sep tungib Poola NSVL ja tema järel Saksamaa (?). Koostöö kommunistide ja natside vahel oli Lääneriikidele suureks üllatuseks. Nad olid arvanud, et Saksamaa relvastub kommunismi vastu. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõda. Seda on nim. Kummaliseks sõjaks. Seda seetõttu, kuna sõjategevust ei algatatud. 28. sep sõlmisid NSVL ja Saksamaa Sõpruse- ja piirileping. Selle lepinguga läheb Leedu NSVL mõjusfääri. Samal päeval sõlmiti Eestiga Baasideleping. See oli ultimaatum lubada Eesti territooriumile Nõukogude Liidu sõjaväebaasid. Põhjuseks a la ettekäändeks oli ühe Poola allveelaeva põgenemise Eesti territoorimult, kus NSVL heitis ette riigi suutmatust oma ala kaitsta. Samuti oli see n.ö. ohuks ka Nõukogude Liidule. Samasugune ultimaatum esitati ka Soomele, pluss veel territoriaalsed nõudmised Karjala saamiseks. Tol ajal oli NSVL
· Eesti, Läti ja Leedu kaotasid iseseisvuse · Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlikule maailmale vastandus sotsialismileer. · Algas koloniaalsüsteemi lagunemine · USA-st ja NSV Liidust kujunesid üliriigid · loodi ÜRO · võeti kasutusele inimõiguste mõiste ja hakati nende eest võitlema · algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Sõjaaegsed liidud 23.08.1939 MRP NSVL ja Saksamaa vahel. 28.09.1939 sõprus- ja piirileping NSVL ja Saksamaa vahel. 27.09.1940 Kolmikpakt sõjalise koostöö lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Juuli 1941 ühise sõjapidamise lepe Inglismaa ja NSVL. 14.08.1941 Atlandi harta Inglismaa ja USA vahel, Saksamaa-vastane. Uued relvad · Lennunduse uued eesmärgid olid varustuse ja sõjameeste transportimine ning strateegiline pommitamine. Pommitati tsiviilobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. · Tuumarelv. · Gaasirelvad.
· Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi · Järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid 7 · Diplomaatilised suhted (nt. Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) · Majanduslik koostöö (nt. Vabakaubanduslepingud) o Välisabi, arenguabi, humanitaarabi, · Rahvusvahelised lepingud (nt. VeneLäti piirileping märts 2007) Peamised rahvusvahelised organisatsioonid · ASEAN KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada)) · G8 G7 + Venemaa (1997) · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (1945) · IMF Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992) · Mercosur LõunaAmeerika ühisturg (1991)
läbirääkimistes 23.08.1939 mittekallaletungi leping (MRP). MRP oli sõlmitud 10 aastaks + Saksam.ja NSVL majanduslik koostöö. (Venemaa sai kivisütt, erinevat sisseseade tehnikat, Saksamaa sai teravilja ja naftat). MRP juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll (jagati ära mõjusfäärid Ida-Euroopas). Venemaale: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia (praegu Moldova), Saksamaale: Leedu ja Lääne-Poola. Hiljem lepingut korrigeeriti, 28.09.1939.sõlmiti Saks-Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It. sõprus-ja liiduleping Teraspakt (üksteisega koos sõtta). TEINE MAAILMASÕDA (1939-45) Kolm võitlevat jõudu: 1. Saksamaa (+ Itaalia ja Jaapan) 2. Inglismaa, USA (hiljem Prantsusmaa) 3. NSVL Kuni 22.06.1941 olid Saks.-NSVL liitlased, pärast seda liit NSVL(totalit)-Ingl,USA vahel(demokr).
Nimelt oli I maailmasõja ajal osa Tartu Ülikooli evakueeritud Voronezi. Seal olid näiteks maalid, egüptoloogia asjad ja muud. Tartu ülikool ei ole neid siiani tegasi saanud, aga need on siiani olemas. Õp: Kuld toimetati Eesti Panka, kus... Mikk: Ta tänini on. Õp: Ei, see suudeti viie aasta jooksul... Mikk:Ära sulatada. Õp: Ei! See suudeti, las ma mõtlen, ee... Mikk: Saia peale määrida. Õp: Mikk! Pane suu kinni! Ka Lätiga oli vaja piirileping sõlmida, sest Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti olid olnud sama haldusüksus. 1920 muutus olukord väga pinavaks, olid vaidlused mõne ala pärast. Valga/Valka oli üks linn, mitte poolitatud. Eestlasi oli rohkem kui lätlasi. Lisaks oli Ainazi/Heinaste. Loodi komisjon, nmille juhiks sai Antanti esindaja Tallents. Ta tõmbas põhimõtteliselt joonlauaga piiri. Valga sai suures osas Eestile, Ainazi läks Lätile. Piiri mahamärkimisel olid jälle vaidlused. Piirilepinguni jõuti alles 1923.
Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Teise m aailm asõja algus 1939-1941 1.september 1939.a. – Teise maailmasõja algus, mil Saksa väed tungisid Poolasse. 17. sept. 1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. Saksa väed ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. septembriks. Saksa ja Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi jõel. 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid
Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le). MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid aga passiivseks. Demokraatlikud riigid ei kuulutanud sõda ka NSVL-le.
- Natsireziimi sõjatööstuse väljaarendamine. - Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada. 2. Millised olid Saksa ja NSV Liidu agressiooni eesmärgid ja tulemused 1939-1940. SAKSAMAA NSVL 1.sept.1939 IIms algus, Saksa väed 17.09.1939 Nõukogude väed tungisid tungisid Lääne-Poolasse. Ida-Poolasse. 28.09.1939 Sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale osa vallutatud Poolaaladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. Kummaline sõda Prantsusmaa ja 30.11.1939 tungisid Nõukogude väed Inglismaaga, kus istuti kaevikutes, aga Soome. Algas Soome Talvesõda, mis mingisugust otsest sõjategevust ei kestis 1940 kevadeni. toimunud. Sügis 1939-kevad1940. 1940 Taani ja Norra alistumine 10.mai.1940 algas Saksa pealetung
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
Sm ohjeldamiseks vajati liitlasi, NSVL'iga kolmepoolsed läbirääkimised 1939 kevad-suvi Samal ajal Sm ja NSVL läbirääkimised 23.08.1939 mittekallaletungileping Hitler Stalin sobing MRP Molotov- Ribbentropi pakt 1)kui üks satub satub sõtta kolmanda riigia, peab teine riik säilitama erapooletuse 2)10 aastat 3)salajane lisaprotokol jagasid ära huvisfäärid Ida-Euroopas NSVL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poole, Besaraabia Sm: Leedu, Lääne-Poola 28.sept.1939 sõprus-ja piirileping Pilet 27 II maailmasõja algus, sündmused 1939-40 1)Versailles süteemi likvideerimine 2)NSVL maailmarevolutsioon; Sm Suur Saksamaa 1939 1.sept Sm tungis kallale Poolale(Poola purustamiseks kulus 2 nädalat) 3.sept Ingl ja Pr kuulutasid Sm sõja 17.sept NSVL läheb lääne ukrainlastele ja valgevenelastele appi, keda Poola riik on hüljanud. 28.sept sõpruspiirileping Sm ja NSVL vahel Poola kadus, Leedu NSVL'ile
Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. Pilt: Peter Hanula ülejäänud Poola alad. (Joonis 1) 28. septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV Liidule. Vastavalt MRP-s kokkulepitule ründas 1. septembril 1939 Saksamaa Poolat ning sellega algas Teine maailmasõda. 28. septembril surus NL Eesti Vabariigile peale vastastikuse abistamise pakti, millega toodi Eestisse 25 000 punaväelast. 5. oktoobril sõlmis NL samasuguse pakti Lätiga ja 10. oktoobril Leeduga. 15. juunil 1940 okupeeris N Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21
Poola ohvitserid sattusid ka NSVL kätte. Suur osa nendest vangistati (pandi vangilaagritesse) ja hukati. 1940. aastal kõigi vabatahtlike ja kõrgemate riigiametnike hukkamine kannab nimetust Katõni massimõrv. Üle 20 000 poolaka hukati. NSVL püüdis aastakümneid massimõrva varjata (Saksamaa hakkas haudasid lahti kaevama, kui sinna läksid). NSVL hakkas tegema reklaami, et Saksamaa hukkas need inimesed. 4 28. september 1939. aastal NSVL ja Saksamaa vahel Sõprus- ja piirileping. Sellega fikseeriti piir Poolas ning Leedu, mis oli varem olnud Saksamaa huvisfääris, anti üle NSVL-e. Nüüd hakkas NSVL nõudma, et Leedu, Läti, Eesti ja Soome sõlmiksid temaga vastastikuse abistamise lepingu (NSVL tahtis paigutada neile aladele oma sõjaväe). Eesti, Läti ja Leedu nõustusid selle lepinguga. Soomelt ei nõutud aga ainult lepingu sõlmimist, vaid ka territoriaalseid loovutusi. NSVL nõudis, et Soome liigutaks oma piiri (tahtis Karjalakannast omale saada).
SÕDA 1 sept 1939 algas Sm kallaletungiga Poolale. Nn välksõda ehk blitzkrieg. Poola ei pidanud sõdima ainult Sm, sest 17 sept 1939 viis oma väed Ida-Poolasse NSVL. Koosseisult elasid seal ukrainlased ja valgevenelased. NSVL põhjendas vägede viimist sinna sellega, et ukr ja valgeven on hooleta jäetud ning peaksid oma kaaslastega NSVL'is liituma. Sellega teostas NSVL MTP'i. Pärast seda, kui Poola hõivatud oli, viisid SM ja NSVL läbi ühise sõjaparaadi. 28.08.39 lepiti sõpruse- ja piirileping SM ja NSVL'i vahel. Toimus Leedu üleandmine NSVL'i huvisfääri. Poolas sai Sm alasid juurde. Sm ja NSVL viisid läbi ühise sõjaväeparaadi tähistamaks Poola vallutamist. NSVL realiseeris MRP'd, esitas Est, Lät, Leed vastastikuse abistamise lepingu ettepaneku. Sama ettepaneku tegi NSVL ka Soomele. Vastastikune abi sooviti sõjaväebaaside jaoks territooriumi ning piiride korrigeerimist. ÕPIK LK 99 kaart Soomes kui dem riigis, läks kogu
Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. ülejäänud Poola alad. (Joonis 1) 28. Pilt: Peter Hanula septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV Liidule. Vastavalt MRP-s kokkulepitule ründas 1. septembril 1939 Saksamaa Poolat ning sellega algas Teine maailmasõda. [1, lk 73] 28. septembril surus NL Eesti Vabariigile peale vastastikuse abistamise pakti, millega toodi Eestisse 25 000 punaväelast. 5. oktoobril sõlmis NL samasuguse pakti Lätiga ja 10. oktoobril Leeduga. [1, lk 75] 15. juunil 1940 okupeeris N Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. 17. juunil
rakendada liidu nn nullsummapoliitikat, eelkõige rahapoliitikat ja kodakondsuspoliitikat. Berg ja Kuusk nägid ette ka võimalust Eesti suveräänsusastme tõusuks, juhul kui Eesti saab tunnustatud piirilepingu Venemaaga ning kasvab Eesti diplomaatiliste suhete arv kolmandate riikidega. Nimetatud riigiteadlaste 2009. aasta uuring andis maksimaalsed suveräänsuspunktid kümne palli süsteemis USA-le. Uuringusse valitud 40 riigi hulgas järgnesid Šveits ja Venemaa 9,8 punktiga: Venemaal puudus piirileping osaga naabritest, Šveitsil olid aga tekkinud probleemid alalise elanikkonnaga. Teistest riikidest sai näiteks Kanada suveräänsus 9,4 punkti, Serbiale anti 8,7, Eestile 8,3, Küprosele 7,5 ja Andorrale 6,2 punkti.3 Eesti suveräänsuspunktid viisid alla nii territoriaalse terviklikkuse hinne (piirilepingu puudumine Venemaaga) ja alalise elanikkonna ebastabiilsus kui ka nõrk kaitsevõime ja suhteliselt vähesed diplomaatilised suhted kolmandate riikidega.
Saksamaa omakorda sõlmis 7. juunil mittekallaletungipakti Eesti ja Lätiga, andes sellega Moskvale märku, et ta ei ole nende riikide saatusest huvitatud. Soostudes Nõukogude Liidu mõjusfääriga Ida-Euroopas, soovis Saksamaa küll esialgu Leedu jäämist enda mõju alla, kuid loobus hiljem ka sellest Nõukogude Liidu kasuks. Lääneriikide meelehärmiks sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), millele 28. septembril järgnes sõprus- ja piirileping. Need kokkulepped tegid Nõukogude Liidust ja Saksamaast sisuliselt liitlased, kuigi ei kohustanud Nõukogude Liitu sõtta astuma. Välksõjad 1939 1941 MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning avati Saksamaale tee agressiooniks Poolasse ja Nõukogude Liidule lääne suunas. Suurbritannia andis küll Poolale täiendava tagatise, sõlmides 25. augustil sõjalise Liidu lepingu, kuid Saksamaa, kes tundis seljatagust ida pool kindlustatuna,
22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Saksa eeskuju. Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa isamaaluule mugandus, saksa naaberriikide nimed on asendatud Eesti omadega. Vahva traditsioon. Geograafia on tähtis (piirid, kust jooksevad jne). Veske ,,Kodumaa" 1970ndatel oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad)
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi...
Saksamaa pidi aga tagama Poola läänepiiri puutumatuse, mis rahustas Poolat. 2+4 kokkulepetele kirjutati alla 12. IX Moskvas. Võitjad USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa loobusid lõplikult oma eesõigustest Berliinis ja Saksamaal ning ühinev Saksamaa omandas täieliku suveräänsuse. Saksamaad ühinesid 3. X 1990.a. Senise SDV territooriumil taastati seal vahepeal likvideeritud liidumaad. NSV Liiduga sõlmiti heanaaberluse, partnerluse ja koostööleping, Poolaga aga piirileping. Majanduses kõik nii lihtsalt ei läinud. Endised SDV alad ujutati üle SLV kvaliteetsete kaupadega, mistõttu Ida-Saksa kaupu enam ei ostetud ja ettevõtted pankrotistusid. Suhteid teravdas ka omandireform endise SDV territooriumil, kus kohtutele esitati üle miljoni hagi majade, maade jms. omandi tagasisaamiseks. Läänesakslased olid aga nördinud, et nende kõrgema maksustamise toel hakati Ida-Saksamaad ümber korraldama. SISEPOLIITILISED HEITLUSED. 1998. a
(kui paktiga oli ette nähtud). Poola hakkas vastu, kuid Poola allveelaev põgenes Soome lahte ja Eesti võttis selle kinni ning interneeris selle tallinna sadamasse. 17 Sept.- tungib NSV liit Poolale kallale. Orsell põgeneb Tallinna reidilt. NSV liit süüdistab Eesti valitsust, et see ei suuda neutraliteeti tagada ning sai argumendiks baasideleppe sõlmimisel. 22. Sept- Poola riik likvideeritud. 28. Sept. 1939- Saksamaa ja Venemaa vaheline Sõpruse ja Piirileping.- Kompensatsiooniks Poola okupeerimise eest Saksamaa poolt, antakse Ka leedu NSV liidu mõjusfääri 28 Sept.- alustab NSV liit ka Baltiriikide osas MRP realiseerimist 24. Sept- Eestile ultimaatum, baaside rajamine selle territooriumile. Oktoobris tehakse sama ka Läti ja Leeduga. 28. Sept- baaside leping „Vastastikuse abistamise pakt“.. Eestisse tulevad Baasid rannikupiirkonnas, Saarte, Paldiskis. Kokku pidi saabuma 25000 punaarmee sõdurit. Algab baaside ajastu.
Et ohuolukorras poliitiline koostöö, mitte sõjaline leping. Leping aga ei jõustunud, kuna Soome jättis selle ratifitseerimata, nii tõmbas ta joone enda ja Balti riikide vahele. Soome kartis, et Soome peab toetama Poolat, kui Saksamaa ründab või Poolat konfliktis Leeduga. 6 1921 Eesti ja Läti liiduleping, nägi ette vastastikku kaitset, jäi ratifitseerimata. Allkirjastatud dokumentidest olid tähtsamad Eesti-Läti liiduleping, piirileping ja tolliuniooni eelleping. Mõlemad lootsid, et edaspidi kujuneb niiviisi lõpuks välja Balti liit, kuid ei. 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping, kuna Vm. esitas ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. Balti Liitu aga ei tekkinudki. Siiski olid suhted Lätiga aastatel 1918-1938 Eesti jaoks kõige tihedamad (54 lepingut), teisel kohal Soome ja kolmandal SB. 1934 pikendasid Eesti ja Läti 1923.a. sõlmitud sõjalise liidu lepingut.
Suhted Venemaaga on jätkuvalt üks Eesti välispoliitika võtmeelemente. Selles lähtutakse nn. positiivse hõlvamise taktikast, mis tähendab eelkõige vaoshoitust idanaabri teinekord ärritavate avalduste korral, püüet lahendada olemasolevad lahkarvamused ja probleemid ükshaaval ja pragmaatiliselt. Omaette valupunktiks on lõplikult lahendamata piiriprobleem. Venemaa ei ole tänaseni tunnustanud Tartu rahu ega ka 1940. aasta okupatsiooni. Vene-Eesti piirileping ootab allakirjutamist ning ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis. Ühinemine Euroopaga ja NATO-ga: 1. jaanuaril 1995 jõustus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping. 12. juunil 1995, kirjutati alla Eesti assotsiatsioonilepingule Euroopa Liiduga, sätestades Eesti eesmärgiks täisliikmeks saamine Euroopa Liidus. 16. jaanuaril 1998 kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid Washingtonis alla USA-Balti partnerlushartale, milles USA rõhutas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
