II Maailmasõja algus ja eeldused (0)

Blokid sõjas
Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939
1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga
1935 - üldine sõjaväekohustus
1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine
1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul
1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud)
1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale
MRP sisu ja selle elluviimine lehelt
Eeldused sõjaks
Poliitilised eeldused
Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema.
Ideoloogilised eeldused
Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände.
Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.
Sõja algus.
Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1. septembrit 1939, kui Saksa väed tungisid Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939.
28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu.
NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda , mis kestis kuni 1940. aasta märtsini.
Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused,
Kolmikpakt , kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d)
Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia , Bulgaaria jt (kokku 11 riiki)
Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia , Belgia (kokku 16 riiki)
Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor . Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka varem sõjalise liidu loonud Saksamaa ja Itaalia. USA ei tahtnud enne otseselt sõjas osaleda, kuid pärast Pearl Harbori rünnakuid ta seda siiski tegi.
22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu
1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu.
Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.
1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia
Atlandi harta
Atlandi harta oli 14.augustil 1941 aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm . Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940. aasta kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda)
Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine
Hitleri vastase koalitsiooni kujunemise tähtsad eeldused oli Potsdami , Teherani ja Jalta konverentsid ja Atlandi harta.
Lend-lease - tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA liitlastele