Rahvussuhetest 21 sajandil (2)

Rahvussuhetest 21. sajandil
Seisan turul ja otsin endale meelepärast kaupa. Olles oma ostusoovi valmis mõelnud pöördun müüja poole.Üritades oma ostusoovi väljendada taipan , et müüja ei mõista mind ja saab aru ainult vene keelest. Ostmine jääb pooleli kuna ma ei salli venelasi. Miks see nii on? Otseselt pole nad mulle midagi teinud. Rahvussuhted on praegusel sajandil oluline teema, millest ei saa kuidagi mööda vaadata.
Eestlased ja venelased on põlised vaenlased. Läbi aegade on venelased meile peavalu valmistanud. Vene rahvus ei tunnusta Eesti riiki, hoolimata sellest, et 1918 aastal sõlmiti piirileping, millega kuulutati Eesti iseseisvaks. Nad on meid mitmeid kordi okupeerinud, mis näitab, et lepingud ei tähenda neile midagi. Praegusel ajastul, kus meil on oma riik ja valitsus ei saa venelased meid enam terroriseerida. Kas on see tõesti nii? Vastust pole vaja kaugelt otsida. Alles hiljuti oli tallinnas mäss, kus vene rahvusest noored hävitasid kõik mis ette jäi. Väiksest ja tühisest asjast tekkis suur konflikt. Mässajatelt küsides, mis on nende käitumise põhjus, ei osanud nad tihtipeale sellele vastata. Ennekõike oli nende viha taga vaen eestlaste vastu. Eesti valitsusel õnnestus mäss maha suruda ja taastada kord riigis. Paljud rüüstajad said oma karistuse. Sellega ei lahendatud probleemi vaid lükkati selle tagajärgi kaugemasse tulevikku. Meid ootavad ees veelgi suuremad konfliktid.
Eestlased pole ainsad, kes Venemaaga kõige paremini läbi ei saa. Maailm jagatakse kaheks lääne ja ida vastuseisu tõttu.Lääne riikide hulka kuuluvad Ameerika ja euroopa riigid, kes pooldavad demokraatiat ning idapoole Venemaa. Mõlema poole poliitika on täiesti erinev. Ameerika ja euroopa on oluliselt paremini arenenud kui Venemaa, mis on laostumise ja vaesumise äärel. Rahvusvahelised suhted maailma tasandil on komplitseeritud .
Kogu euroopa liidus toimub üksteise abistamine ja toetamine . Liikmesriikide vahelised suhted on positiivsed. Vaba kaubanduse levik on hea, kuna see võimaldab liikmesriikidel kokku hoida loodusvaradelt. Igaüks tegeleb sellega ,mis on talle kõige soodsam ja tulusam.Nii leiab majandusgeograafiast pärit tõde rakendust. Näiteks eestlastel ei ole mõttet riisi kasvatada, kuna vastavate tingimuste loomine on kulukas. Seevastu hiinas saab riisi toota odavalt.
Euroopa liidus liiguvad abirahad, mida saab taotleda projektide elluviimiseks. Näiteks minu kodukohas on euroopa liidu abirahadega ehitatud uus skate park ja korpalli väljak, kus noored saavad oma vaba aega veeta. Toetusi makstakse ka põllumeestele, kes vajavad abi oma äri käima saamiseks.
Terves maailmas leidub palju rahvusvahelisi organisatsioone. Nendesse on kogunenud ühiste eesmärkidega riigid. Tuntumad neist on NATO , WHO, WTO, OPEC . Organisatsioon OPEC koondab enda alla riigid, kes tegelevad nafta müümisega maailmaturul. Omavahel kokkuleppides tekitavad nad maailma naftaturul monopoli. Nii kontrollivad nad nafta hinda. Tänu organisatsioonile teenivad kõik liikmesriigid suuremat tulu.
Üks tähtsaim küsimus 21. sajandil on keskkonna saastamine. See on kõikide maailma riikide ühine probleem. Looduse saastumist saab ära hoida vaid üheskoos. Selleks on kehtestatud kvoodid, millega piiratakse loodust saastavate ainete keskkonda paiskamist. Igal riigil on omad piirangud, kus on täpselt sätestatud, kui palju võivad nad mürkgaase atmosfääri paisata. Kas see on piisav, et ära hoida looduse saastumist? Kindlasti mitte, kuna seni pole selline meetod suurt edu toonud ja keskkond on üha rohkem saastatud. Kõik maailma riigid peavad puhtama keskkonna nimel veel palju vaeva nägema.
21. sajandil on aset leidnud mitmed relvakonfliktid ja sõjad, mis nõrgestavad rahvusvahelisi suhteid. Mõni aeg tagasi tungisid venelased Gruusiasse, tuues põhjuseks oma riigi kodanike kaitsmise Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Diplomaatilisete kokkulepete tulemusena sunniti venelased Gruusiast lahkuma. See konflikt õnnestus lahendada ilma suurema sõjata. Veel praegugi on Ameerika sõdurid Iraagis . Võideldakse terrorismi leviku vastu ning üritatakse tagada Iraagi demokraatliku võimu jätkumist. Need pole ainsad aset leidnud relvakonfliktid. Aafrikas toimuvad iga päev väiksemad lahingud toidu, vee ja maa pärast. Selliste konfliktide peatamiseks saadetakse arenenud riigitest Aafrikasse abisaadetisi, mis sisaldavad toitu, vett ja ravimeid. Inimesed peaksid hakkama saama ilma relvade ja vägivallata.
Ameerikas on läbi aegade olnud suureks probleemiks rassism . Tülid valgete ja värviliste vahel. Praegugi esineb rassilist diskrimineerimist. Näiteks mustadel on raskem tööd saada kui valge nahavärviga inimestel. Nahavärv ei tohiks muuta inimese elu keerulisemaks.
Rahvussuhted 21. sajandil on aktuaalne teema. Koostööd tehes ja probleeme rahumeelselt lahendades jõuame me kaugele. Vaid üheskoos liigume me parema tuleviku poole.