Omariikluse saavutamine tabelina (1)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Esimene maailmasõda, Venemaa 1917, Eesti 1917-1918

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend ­ Tapeti Franz Ferdinand Plaan ­ Tehti Schlieffeni sõjaplaan ­ kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain ­ Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : ­ I MS (sõjavägi) ­ Majanduslik allakäik ­ Rahulolematus Nikolai II poliitikaga �

Ajalugu

74

ppt

Iseseisev Eesti

 Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis  1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes  1917 sept Riia sakslastele  29. sept Saksa dessant Saaremaale  23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis  3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim  2. märts – rahutused Tallinnas  26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis  30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska  23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised  1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts  Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks  8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes  26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte,

Ajalugu

24

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi l

Kategoriseerimata

7

doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised ol

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis

Ajalugu

4

doc

Eesti ajalugu 1917-1920

=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid

Ajalugu

2

doc

Eesti teel iseseisvusele

Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) ­ Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter

Ajalugu

4

doc

Eesti teel iseseisvusele

toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Jaanuar 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon eesti iseseisvuse kohta ning loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. Rahva seas oli omariikluse idee levinud. 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti Saksa okupatsioon: Saksamaa ei tunnusta iseseisvat Eesti Vabariiki, ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saateti laiali, poliitiline tegevus keelustati, omavalitsusjuhid baltisakslased, asjaajamis keel saksa keel, rahvusliku poliitikud vangistati, Vilms lasti maha Helsingis. Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia.

Ajalugu

Kommentaarid (1)