Kuupäev: 29.11.2016 Ilm: Selge, tuulevikne Temp: +4C OHUTEGUR OHUTUSMEETMED MAKSUMUS TEOSTAJA TÄHTAEG EUR Kontrollida ja vajadusel lisada liikauvatele Sõidukid ja masinatele helisignaalid ja visuaalsed liikuvad indikaatorid, liikumistrajektoorid tähistada masinad visuaalselt või piiretega. Igapäevasel Objektijuht, 100-500 10.12.2016 tööohutuskoosolekul objekti logistiline töölised graafik töölistele esitada(kui suures mahus toimub materjalide saabumine objektile antud päeval).
Sellest tulenevalt võib tekkida ka materjali mahumuutus, vajumised, korrodeerumine, mädanik ja hallitus, mis on tervisele eriti ohtlik. Et ära hoida neid potensiaalseid probleeme, tuleb piire konstrueerida nii, et sisemine kiht oleks suurima aurutakistusega, ja et veeaur saaks välja liikuda, peavad kihtide aurutakistusd väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam niiskusesisaldus ei tähenda aga väiksemat ventilatsioonivajadust. Normi kohaselt peaks õhuvahetus inimese kohta olema 0,42 l/sm 2 ja sellise õhuvahetuse suudab tagada vaid toimiv ventilatsioon. Ebameeldivuse vältimiseks tuleks ka jälgida, et sissetulev õhk asuks elu- ja magamisruumides ning väljatõmme wc-s, vannitoas ja köögis [2,5]. Veel üks oluline näitaja on materjali niiskusmahtuvus, mis iseloomustab materjali omadust
Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit. 4.1.7. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale. 4.1.8. Tellingute kasutamisel ehitustöödel peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. A määruses nr 377 «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses» (RT I 1999, 94, 838) sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed.
Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale. Tellingute kasutamisel ehitustöödel peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses» (RT I 1999, 94, 838) sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed.
49. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus? Rõhkude erinevusest piirde vastaspindadel, kasutatavatest materjalidest, ehitustööde kvaliteedist. Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. · niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine · hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel · piirde pindade alajahtumine · sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus · ventilatsioonisüsteemide toimivus · müraprobleemid · tuleohutus 51
49. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus? Rõhkude erinevusest piirde vastaspindadel, kasutatavatest materjalidest, ehitustööde kvaliteedist. Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. • niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine • hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel • piirde pindade alajahtumine • sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus • ventilatsioonisüsteemide toimivus • müraprobleemid • tuleohutus 51
75-80% 6. Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid? Toed peavad kandma nii kanalite isolatsiooni kui nendel olevate seadmeid kui ka väliseid lisakoormusi. 7. Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse? -tulekaitse -energia kokkuhoid -mürasummutus 8. Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate seadmete hooldustööde läbiviimiseks? Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega) 9. Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta? -kaitselüliti -nähtaval kohal olev avariilüliti 10. Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall? 2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1
18. Vabavool, survevool, märgperimeeter, voolu ristlõige, hüdrauliline raadius ja voolu hulk. Vabavool voolamine kanalites, avasängides ja voolamisel esineb vabapinda. Vabavool liigub raskusjõu toimel ülalt alla, näiteks kanalisatsioon. Survevool liikumapanevaks jõuks on mingi välisjõud, näiteks pump. Vabapind puudub ja voolamine toimub survetorustikus. Märgperimeeter see on voolava vedeliku kokkupuutejoon tahkete piiretega. Voolu ristlõige voolu ristlõige on voolu risti lõikav pind Hüdrauliline raadius hüdrauliline raadius on voolu ristlõike ja märgperimeetri suhe Voolu hulk voolu hulk on ristlõiget ajaühikus läbiv vedeliku hulk 19. Kuidas leitakse voolu keskmine kiirus? Voolu keskmine kiirus leitakse arvutamis teel, mõõta teda ei saa sest voolu kiirus pikki ristlõiget ei pruugi olla ühesugune. 20. Pidevuse võrrand 21
Kui tööruumi põrandale sattub tööprotsessi käigus vedelikke või muud libedust suurendavat ainet, peavad põrandad olema piisava karedusega, et töötajad ei libiseks. Töövahenditele esitatavad nõuded Konstruktsioonielemendid Töövahendid peavad olema piisava tugevusega, et neid ettenähtud kohas otstarbekalt kasutada. Töövahendi osad (platvormid, trepid jms.), kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema piiretega, mis tagavad inimesel ohutuse. Samuti ei tohi need põhjustada libisemist, komistamist, ega kukkumist. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Eelnevalt nimetatud seadmed peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali
1.4. Valgustus Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud ja tehisvalgusele tuleks eelistada päevavalgust. Tööruumid, kus töölised võivad tehisvalguse rikke korral ohtu sattuda, tuleks varustada piisava turvavalgustusega. 2.Töövahendile esitatavad nõuded 2.1. Konstruktsioonielemendid Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövaheni osad, trepid platvormid trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tugevate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 2.2. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed Need peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta. Töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks
Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. [1, lk 75] Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema 5 ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Töövahendi
võimaluse mängida sotsiaalseid mänge nagu kodu, pood, teater. Katusealune peaks asuma aia lähedal ning sel ei tohiks olla teravnurki, sest neid on keeruline ehitada ning kasutada. (Natural Learning Initiative, 2012) Lastele meeldib liivaga mängida, sest seda saab kaevata, sõeluda, kallata, vormida jne. See on klassikaline interaktiivne looduslik materjal, mis pakub hulgaliselt võimalusi loovaks mängimiseks. Liivamänguala peaks olema piiratud kivide või puidust piiretega, sest see vajub laiali, ning kaetud mingisuguse kattega loomade eest. (Natural Learning Initiative, 2012) Lisaks katusealusele võiksid väljas olla ka teisi varjulisi kohti, kuhu kuuma päikese eest varjuda. Soovitatakse ka lasta lastel taimi peenardesse istutada, et hoolitseda nende eest ja näha nende kasvamist. Mänguasjade ja tööriistade hoidmiseks võib kasutada ka ühte nurka katusealusest või rajada eraldi väike hoidla. Suvel võib ehitada ka raja või pisikese basseini,
Pesuained, mis ei sisalda lõhna-, kirgastus- ehk säraaineid, pesuvalgendeid ega värvaineid. (E) 42. Kuidas tagada toiduvalmistamise ajal köögis puhtus? 43. Millised tingimused peavad olema täidetud lapsehoiuteenuse osutamise alale? Haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga; atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta; kiikede ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm; liiv liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud; läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist ohustav saasteallikas. (B) 44. Millises vanuses laste hoidmisel peavad ruumides olevad trepid olema kaitstud turvapiiretega ja -väravatega
kukkumise, kukkuvate esemete, kahjuliku müra ning kahjulike gaaside, aurude ja tolmu eest. Töötajaid tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Töövahendile esitatavad nõuded 1.Konstruktsioonielemendid: Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 2.Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud. Kõik töövahendid
kuulmiskaitsevahendeid. e. Kaitseks vibratsioonimõjude eest tuleb rakendada lisaabinõusid, näiteks elektritööriistade ja tööotsakute regulaarne hooldamine ja teritamine, käte soojendamine. f. Vältida pikaajalist ühes asendis töötamist g. Töötamisel kõrgemal kui 2m põrandast tuleb kasutada ohutusvahendeid: piiretega töölava, ohutuspiirded, ohutusköis, -traksid. Kõrgemal kui 2m põrandapinnast, ei tohi töötada töötajad kellel on see töötervishoiuarsti poolt keelatud. h. Tellingutel, treppidel ja treppredelitel võib töötada alles pärast nende korrasolekus veendumist. Tellingute, ülekäikude ja treppredelite käigupinnad peavad olema puhtad. i
seadus§ 4 lõige 45). EL'i direktiivis on vastavad nõuded ning tööandja kohustused põhjalikumalt seletatud. Aga üldine mõte on neil sama. 1.2.02 Direktiiv määrab miinimumnõuded töötajate poolt tööl kasutatavate töövahendite tervishoiu ja ohutuse kohta. Tööandja ülesandeks on muretseda kõik töövahendid ning nende kasutusjuhendid. Tema ülesandeks on ka kindlaks teha, et töövahendid on paigutatud ohutult ning varustatud vastavate piiretega. Vastav EV õigusakt on Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §5, lõige 4). Õigusaktis on kirjas, et tööandja on kohustatud jälgima, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil. Ettevõtetes, kus tööandja ehk firmajuht istub kontoris ning masinatega tehakse tööd hoopis tsehhis, on selle punkti täitmine küllalt raske. 1.2.03 Direktiiv sätestab tervisekaitse ja ohutuse nõuded, mis on seotud töötajate
26. Laaduri igavahetulise teenindamisega seotud tööd.' 27. Laaduri vastu võtmine ja kontroll. 28. Tööoperatsioonide järjekord koorma riiulisse asetamisel ja seal võtmisel vastukaaltõstukiga. 35. Nõuded töövahendile. Töövahendile esitatavad nõuded (1) Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. (2) Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. (3) Kasutaja tahtmatult töövahendisse sulgumise vältimiseks peab: 1) selles olema signaliseerimisseadis abi kutsumiseks; 2) töövahendist väljapääsu võimaldava ukse või luugi sulgur olema seestpoolt ilma abivahendita avatav; 3) rakendama muid meetmeid sellise ohu vältimiseks. § 3. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised (1) Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad,
Ühtekuuluvusfondist. Sillaehitaja omab Lätis väga pikaajalisi kogemusi ja on oma riigis üks suuremaid sillaehitajaid. Eestis see firma varem sildu ehitanud ei ole. Sauga sild saab olema kolmeavaline jätkuv talasild pikkusega 70 meetrit. Silla alla kaldasambale piki jõge kaldale rajatakse samuti jalg- ja jalgrattateed. Sillale rajatakse kaherajaline sõidutee koos 4 meetri laiuse jalg- ja jalgrattateega, mis on sõiduteest eraldatud piiretega. Silla kõrgus veepinnast jääb üle 4,5 meetri. Kogu sild toetub raudbetoonvaiadele, mis rajatakse kõvale saviliivmoreenkihile. Silla aluspostideks puuritakse maasse kokku 34 raudbetoonvaia, mille diameeter on 1,2 m. Sauga jõe kaldad on pinnaselihke ohtlikud. Sügavamal olevad vaiad võimaldavad sillal kindlalt kohal püsida. http://www.mnt.ee/public/Saugauussild11012012.pdf Valmiv Sauga jõge ületav sild on Pärnu linna piires kolmas. Viimati avati Sauga jõel Vana-
muu otstarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutusnõuetele vastavas ruumis või lahtisel märgistatud platsil; 2) ajutine - kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta. Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (ekraanid või kilbid) peavad olema mittepõlevast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid peavad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva pinnakihi või materjaliga; 2) ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisustus peab olema mittepõlevast materjalist; 3) ruumis ei tohi töödelda ega hoida mis tahes põlevmaterjali; 4) ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi lüüstamburi; 5) tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Tuletööd võib ajutises tuletöö kohas teha ainult juhul, kui selle tegemine alalises tuletöö kohas ei ole võimalik
- jne. Mittespetsiifilised toimingud näiteid kontrolli käsitsi sisselülitamine ohtlike seadmete paigaldamisel (vt. EN 292-2 punkte 3.7.9 ja 4.1.4 ) kiiruse või temperatuuri kontroll hoidmaks masinat ohutuna tööprotsessi toimumise ajal. Riski hindamine Arvestatakse vigastuse tõenäosust ja võimaliku tagajärje raskusastet. Ohud kõrvaldatakse või vähendatakse miinimumini. Masinaga töötamine võimalikult ohutuks, nt liikuvatele osadele piiretega varustamine Jääkrisk: märgistus, juhendid jne ohutusmeetmed Masinate ohutus Kasutamine paigaldamine, juhiste andmine/programmeerimine või protsessi muutmine, - juhtimine, - puhastamine, - vigade avastamine, - hooldamine. ENV 1070:1993 Tüübihindamine - teavitatud asutuse poolt (notified bodys) Harmoneeritud standardid: A: kõikidele masinatele üldstandardid B: ohutusseadiseid käsitlevad standardid C: mingit tüüpi masinaid käsitl. standardid
ning karjamaa kestus. Karjatamist on võimalik korraldada kahel viisil: 1) süsteemitu ehk vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna piirkondades, kuid kohtab sageli ka mandril. Lisaks heintaimedele kärbivad lihaveised ka pajuvõsa. Lammaste karjatamine kuivadel paepealsetel muldadel aitab tõrjuda kadakate vohamist. Süsteemitu karjatamise viis seisneb sellest, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks
nagu on täheldatav ka mitmetel muudel perioodidel ning maadel. Samas võib üsna kindlalt oletada, et kalmevormidde variantiderikkus ei tähenda erinevat ideoloogiat. Eelrooma rauaaegsetest kalmetest on kõige problemaatilisemad nn varased tarandkalmed, mille kas üheks alaliigiks või lausa eraldi kalmevormiks tuleb pidada väikeste tarandikega kalmeid. Samuti on polemiseeritav eelpoolnimetatud kalmete seos rooma rauaaegsete tarandkalmetega. Kuigi eelrooma rauaaegsed nelinurksete piiretega kalmed "avastati" alles 1970. aastatel (suur osa neist oli küll varem kaevatud, kuid teisiti dateeritud), on nende 14 Tõugu kalmed Põhja-Eestis tüpoloogia ja dateeringute kohta esitatud kogati pea vastandlikke arvamusi. Põhiliselt on taoliste kalmetega üldistavamas plaanis tegelenud Vello Lõugas, Valter Lang ja viimasel ajal ka Marika Mägi. Varaste kivikalmete dateeringu ja klassifikatsiooniga seotud probleemide kohta vt järgnev
resultandina koondatud tuulejõuna või momendina. Tuulerõhk Konstruktsiooni välispindadele mõjuva rõhu väärtus we = qref ce ( z )c pe , kus qref on tuulerõhu baasväärtus; c pe on välsrõhutegur; ce ( z ) on asukohategur, mis arvestab maastikutüübi ja reljeefi mõju tuulekiirusele kõrgusel z. Eristatakse maastikutüüpe: I. mere- ja järvekaldad ning tasane maastik, mis on vähemalt 5 km ulatuses tuuletakistuseta; II. linnaväline maastik madalate piiretega, hajali paiknevate hoonete ja puudega; III. linnalähi- ja tööstuspiirkonnad; IV. linnaalad hoonestustihedusega vähemalt 15% ja hoonete keskmine kõrgus on enam kui 15 m. Tuulerõhk arvestatakse konstruktsiooni pinnaga risti mõjuvana (v.a. suure karedusega pindade puhul). Tuule netorõhuks konstruktsioonielemendile loetakse selle vastandpindadel mõjuvate rõhkude vahet, arvestades märki. Positiivseks loetakse pinna poole suunatud rõhk (tuule surve),
Puhastamist tuleks toimetada kaevudest, lastest ja loomadest eemal. Kasutage õigeid isikukaitsevahendeid. 38 Hoiustage taimekaitsevahendid sobivas hoidlas, mis on kaitstud lubamatu sissepääsu eest ja tähistatud selgesti mõistetava hoiatusmärgiga. Lapsed Hoidke lapsed eemal põllumajandustöödest ja tööga seotud liiklusest. Rajage korralike piiretega mänguplats. Peatage töö, kui tööpiirkonda satub mõni järelevalveta laps, viige laps tööpiirkonnast eemale. Paigaldage ohtlikesse kohtadesse hoiatusmärgid ja selgitage lastele nende tähendust. Teavitage lapsi võimalikest ohtudest ja kohtadest, kuhu nad minna ei tohi. Teavitage, koolitage ja juhendage noori töötajaid ning valvake nende järele. Loomad Söötke loomi regulaarselt. Looge loomadele sobivate suletud alad ja hoolitsege nende korrasoleku eest.
Puhastamist tuleks toimetada kaevudest, lastest ja loomadest eemal. Kasutage õigeid isikukaitsevahendeid. 38 Hoiustage taimekaitsevahendid sobivas hoidlas, mis on kaitstud lubamatu sissepääsu eest ja tähistatud selgesti mõistetava hoiatusmärgiga. Lapsed Hoidke lapsed eemal põllumajandustöödest ja tööga seotud liiklusest. Rajage korralike piiretega mänguplats. Peatage töö, kui tööpiirkonda satub mõni järelevalveta laps, viige laps tööpiirkonnast eemale. Paigaldage ohtlikesse kohtadesse hoiatusmärgid ja selgitage lastele nende tähendust. Teavitage lapsi võimalikest ohtudest ja kohtadest, kuhu nad minna ei tohi. Teavitage, koolitage ja juhendage noori töötajaid ning valvake nende järele. Loomad Söötke loomi regulaarselt. Looge loomadele sobivate suletud alad ja hoolitsege nende korrasoleku eest.
Paviljonid: Kivialusega puuvailjon, mille sammastest ja taladest võrestik toetab kaarekujulist kivikatust. Puitosad kaetakse värvilise lakiga. Ting pargipaviljon. 10. Jaapani traditsioonilised aiad. Aiakujunduse elemendid: vesi ja sillad, kivid ja skulptuurid, miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, paviljonid- teemajad, haljastus. Aiarada sümboliseerib spirituaalset rännakut. Aiaruumid on eraldatud kas haljastusega, seinaga, aiaga, väravaga, taraga, piiretega jne. Astekivid viivad tavaliselt teemaja juurde. Aiatüübid: Tiigiaed, kuiv maastikuaed mediteerimiseks, teeaed puhastavaks teejoomiseks. 11. Renessanssaiad Itaalias jm. Kujunduspõhimõtted: 1.) aia kompositsiooniline peatelg oli orienteeritud hoonele ja läbis terasse. 2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli
pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga. Esimese korruse korteritel on piiretega varustatud terrassid, kõrgemate korruste korteritel on rõdud. Viimase korruse kolme- ja neljatoaliste korterite juurde kuulub katuseterrass. Hoones on üks trepikoda, mis avaneb edelasse ja valgustab ühtlasi trepikoda. Sissepääs hoonesse on elamu läänepoolsest 2 küljest. Kokku on elamus 48 korterit; millest: kahetoalisi 24 tk; kolmetoalisi 12 tk; neljatoalisi 12 tk. Hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole
ohutuse seadusele». § 3. Lapsehoiuteenuse osutamise ala (1) Lapsehoiuteenuse osutaja valib või sisustab lapsele õues tegevusteks võimalusi pakkuva ja võimalikult ohutu ala (edaspidi õue mänguala), kus: 1) haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga; 2) atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta; 3) kiikede ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm; 4) liiv liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud; 5) läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist ohustav saasteallikas «Välisõhu kaitse seaduse» tähenduses.
vaid eritööriistu kasutades. Plaate krohvivasaraga raiuda on keelatud. 4.3. Plaatimistööde teostamine üle 1m kõrgusel halvasti valgustatud tingimustes on keelatud. 4.4. Plaatimistööde teostamiseks kõrgemal kui 1,5m peab tööline olema varustatud nõuetekohaste tellingute, töölavade, -aluste, pukkidega vms. Tööde teostamine redelilt on keelatud. 4.5. Juhuslike alustugede (lauad, kastid jne.) kasutamine on keelatud. 4.6. Töökoht peab vajadusel olema varustatud piiretega ning kaitseseadmete ja -abinõudega. Tellinguid vajavatel töödel peab laudise toetamiseks kasutama kindlaid tugesid. 4.7. Alustoed, töölavad, tellingud jne. peavad olema hoitud puhta ja tervena. Neid tuleb perioodiliselt, vastavalt vajadusele koristada ja puhastada. Talvel ka lumest ja jääst ning libeduse kaitseks puistata üle liiva või tuhaga, killustikuga. 4.8. Tellingutel töötamine on tormi, udu, tugeva vihmasaju ja kiilasjää tingimustes keelatud. 4.9
kaetakse perioodiliselt uue allapanuga. Sügavallapanust enam on vabapidamisel levinud individuaalsed puhkelatrid, sest siis kasutatakse puhkeala pinda efektiivsemalt ja allapanu kulub vähem või ei kulu üldse. Puhkealale kogunev sõnnik eemaldatakse regulaarselt kas traktoriga. Söötmisala on laudaosa, kus lehm saab suva järgi söömas käia. See on söötmiskäigust eraldatud piiretega, et lehmad ei saaks tallata sööta ega rikkuda seda. Söötmiskäigus antakse loomadele ette kore või segasööta. Lõaspidamine Veiste lõastatult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks, puudusteks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu.
Tänu sellele sobib teraskate hästi just nendele hoonetele, funktsioonist missugune transpordiliik peab väravast läbi mahtuma( autole On hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korruselt korrusele. piisab väravast 3*3m, kitsarööpmelisele raudteele väravast Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlate piiretega ruumides- 4*4,2m)(b*h) millede kandekonstruktsioon on kivikattele nõrk. Kiviprofiiliga trepikodades. Tänapäevased tööstushoone väravad võivad olla nii kahele poole Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks. avanevad, lükandväravad kui ülestõstetavad väravad.
4. KU - umb-keerdtrepid 5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon?
Godafoss, tõlkes jumalate juga, võlub oma sümmeetrilisusega. Joa keskele jääb kitsas kahe sarnase kaljunukiga piirnev veeriba, mõlema kalju ja kalda vahele aga kaks võimast veevoogu. Juga sai nime aastal 1000, kui siin võeti vastu ristiusk ja kosest heideti alla ebajumalakujud. Islandi kuulsaim ja enimkülastatud juga on Gulfoss (kuldne juga), mille vesi langeb kahe astmena sügavasse kaljulõhesse. Vetemöll on sedavõrd võimas, et ka joast ohutus kauguses asuval piiretega rajal saab päris märjaks. Veeaur paiskub kõrgele ja kaugele ning muudab võimatuks joa pildikasti püüdmise. Skaftafelli rahvuspargis asuvat Svartifossi juga ümbritsevad mõlemalt poolt pliiatsilaadsed basaltsambad, mis meenutavad hiiglaslikke orelivilesid. Basaltsammaste motiivi tunneb ära ka pealinna Reykjaviki kuulsat kirikut Haalgrimskirkjat vaadates. Allakirjutanule jäi kõige enam meelde aga hoopis maa lääneosas asuv Hraunfossar
5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. TÖÖVAHENDILE ESITATAVAD NÕUDED Konstruktsioonielemendid (1) Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. (2) Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. (3) Kasutaja tahtmatult töövahendisse sulgumise vältimiseks peab: 1) selles olema signaliseerimisseadis abi kutsumiseks; 2) töövahendist väljapääsu võimaldava ukse või luugi sulgur olema seestpoolt ilma abivahendita avatav; 3) rakendama muid meetmeid sellise ohu vältimiseks. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt
Kinnisvara AS ehitas Aiandi tn Tallinnas 5-korruselise hoone. Hoones oli korteritele projektiga ette nähtud verandad, katusele mänguväljak ja muru ning põõsastega minipark. Hiljem AS loobus mänguväljakust ja minipargist, et teha hoone odavamaks ja sellega leida ka kiiremini ostjad. Elamus ostis endale viimasel korrusel ka 5-toalise korteriomandi Tõnis T. Kuna katusele oli tema korteri kohale tehtud ka põranda ja piiretega terrass, tuli Tõnisel tasuda ka selle eest nagu kogu korteri mõttelise osa eest. Mõne kuu pärast märkas Tõnis T, et terrass on hakanud kõikuma, on vajunud ja selle alla koguneb vesi. Kuna garantiiaeg polnud möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida,
kvaliteeti. V-20 Kinnisvara AS ehitas Aiandi tn Tallinnas 5-korruselise hoone. Hoones oli korteritele projektiga ette nähtud verandad, katusele mänguväljak ja muru ning põõsastega minipark. Hiljem AS loobus mänguväljakust ja minipargist, et teha hoone odavamaks ja sellega leida ka kiiremini ostjad. Elamus ostis endale viimasel korrusel ka 5-toalise korteriomandi Tõnis T. Kuna katusele oli tema korteri kohale tehtud ka põranda ja piiretega terrass, tuli Tõnisel tasuda ka selle eest nagu kogu korteri mõttelise osa eest. Mõne kuu pärast märkas Tõnis T, et terrass on hakanud kõikuma, on vajunud ja selle alla koguneb vesi. Kuna garantiiaeg polnud möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida,
Töötaja kastusse antava masina valikul peab tööandja arvesse võtma töölaadi, töökoha töötingimusi ning kasutaja füüsilisi ja vaimseid võimeid. Tööandaja peab jälgima, et masinat kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja asenditega. Masinale esitatavad nõuded Konstruktsioonielemendid Masina osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Masina juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavat ja üheselt mõistetavad ning üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Peab olema välistatud masina iseeneselik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine. Kasutaja alalises töökohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis masina
900 cm2. Oluline on lamamisala eraldatus söötmisalast ning põrsaste roojamise ja urineerimise kohast, siis saavad põrsad sellel rahulikult puhata ja nende “pesakoht” on soe ja puhas. Lamamisala põranda temperatuur olgu 30–32 °C, õhu relatiivne niiskus 60–70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Tõmbetuule vältimiseks tuleb lamamisalal kasutada tihedaid piirdeid. Tihedate piiretega võiks eraldada ka naabersulud. Et emis saaks põrsaid jälgida, olgu vahepiire emise ja põrsaste lamamisala vahel läbipaistev. Põrsaste kasvamisel alandatakse lamamisala temperatuuri soojuskiirguri kõrgemale tõstmisega. Poegimissigalas on tingimata vajalik vähese allapanu, 1,5–2,0 kg/päevas, kasutamine. Allapanu kindlustab kuiva ja puhta põranda, tagab pehme, sooja ja mugava lamamisaseme nii emistele kui
Normaalne looduslik sademete pH=5,6 võib kõikuda 4,6...5,6-ni.pH alla 3 või üle 9 kahjustuvad soontaimede juured.pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad (Pinnularia).pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. pH alla 4,0...4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe2+ Ca, Mg ja K uhutakse mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Paiknemine vastavalt keskkonnatingimustele: Täpsete piiretega kooslusi eksisteerib väga vähe. Täpsena võib paista piir maismaa ja veekeskkonna vahel, kuid tegelikult see nii ei ole-osa organisme liigub üle selle kindlana paistva piiri. Samuti toimub pidev veetaseme muutumine. Kui me aga vaatleksime ökosüsteemi, siis saaksime lisaks vaadelda ka ainete migratsiooni ühe koosluse piiridest teise koosluse piiridesse Looduslik tsonaalsus e vööndilisus- nähtuste või asjade paiknemine tsooniti- vöötmetene, vöönditena või vöödena.
Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid Alajaam on: 1. Ülekande- või jaotusvõrgu suletud elektrikäiduala koos jaotlate ja/või trafodega (EVS-HD 637 S1:2002 järgi). 2. Elektrivõrgu osa, mis paikneb piiretega ümbritsetud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande- või jaotusliini otsi, lülitus- ja juhtimisseadmestikku, trafosid või ka muid muundusseadmeid ning hooneid. Alajaamas asub tavaliselt ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 3. Mõnikord võivad jaotlad ja trafod paikneda väljaspool suletud elektrikäiduala. Alajaamade liigitus vastavalt ülempingevõrguga ühendamise iseloomule: Ülempingevõrgu sõlm Ülempingeliin
haaratsite abil, mis väldivad üksikute kivide väljakukkumise. Suurplokkidest seinte püstitamisel 35 tohib haarde seadmed vabastada ploki küljest alles pärast selle lõplikku paigaldamist projektasendisse. Tellingud ja töölavad peavad olema tugevad ja stabiilsed. Enne järjekordse korruse müüride ladumise algust peavad olema paigaldatud trepimarsid ja -podestid ning rõdud koos nende külge keevitatud piiretega. Kõik laudise tasandil või sellest vähem kui 0,6 m kõrgusel asuvad avad seintes, mis viivad hoonest välja või laudiseta kõrvalruumidesse, liftisahtidesse jms., tuleb tõkestada inventaar-kaitsetaradega. Sisukord 7. Kivikonstruktsioonide püstitamine .................................................................................................1 7.1 Müüritöödest üldiselt...........................................................................................................
seljajoone. Nahk Nahk on(ldvalt) sobiv, kuid ilma voltideta. Saksa lambakoera korrektne karvkate koosneb välis- ja aluskarvast. Kattekarv peab olema vimalikult tihe, sirge, kare ja tihedalt liibuv. Peas ja krvade sisekljel, jäsemete esiküljel, käppadel ja varvastel on karv lühike, kaelae veidi pikem ja rikkaliku karvaga. Jäsemete tagaküljel on karv pikem randme ja kannani, reitel on mdukad püksid. Värvus on must korrapärase punakaspruunide, pruunide, kollaste kuni helehallide piiretega, ühevärviline must, tumeda varjundiga hall, musta sadula ja maskiga. Mitte silmatorkavad, väikesed valged märgid rinnal vi väga heledad jäsemete siseküljed on lubatud, kuid ei ole soovitavad. Ninapeegel peab kigi värvuste puhul olema must. Koerad, kellel on kahvatu mask vi see hoopis puudub, kellel on kollakad vi silmatorkavalt heledad silmad, heledad märgid rinnal ja heledad jäsemete siseküljed,
1. Parameetrite Kr, z0 ja zmin väärtusi kasutatakse jaotises 8.3. Tabel 8.1 Maastikutüübid ja neile vastavad parameetrid Maastiku- Kirjeldus Kr z0 zmin tüüp (m) (m) I Mere- ja järvekaldad või tasane maastik, 0,17 0,01 2 mis on vähemalt 5 km ulatuses avatud takistuseta tuulele II Linnaväline maastik madalate piiretega, 0,19 0,05 4 hajali asuvate taluhoonete ja puudega III Linnalähi- ja tööstuspiirkonnad 0,22 0,3 8 IV Linnaalad, mille pindalast vähemalt 0,24 1 16 15% on hoonestatud ja hoonete kesk- mine kõrgus ületab 15 m ... (3) Kui maastikutüübi valikul on kahtlusi, valitakse vä'iksemale Kr-le vastav maastik. 8
Samas ei ole otseselt ühtegi normi või seadust, mis reguleeriks matkaradade või laudisteede ehitamist. Ainuke seadus, mis reguleerib liikumispuuetega inimestele mõeldud ehituslike norme, on aastast 2002. P1: Seal ei ole näiteks matka metsaradade või rannaradade kohta üldse ühtegi sõna, selles mõttes, seda polegi normeeritud või seda asja.. Küll on mingisugused üldised põhimõtted ikka teada. Laudteed peaksid olema piiretega kahel pool. Noh mingi 5 7 senti puit liist peaks jooksma kõrval. Hindame veel jooniste järgi laudisteede ehitusliku iseärasusi, kuid hinnangud nende turvalisuse kohta paremaks ei läinud. P1: ,,Siit ei loe välja jah, et oleks." hindab intervjueeritav kõrguste vahesid kriitiliselt. P2: ,,See on ka, et normi pole, kuid nii tehakse. Kas siin või järgmine mingisugune teelõik oleks." kinnitab teine vestluspartner. Ka ei oldud rahul olemasolevate laudisteede ehituskvaliteediga
Mõeldes hea sisekliima juures ka küttekuludele, on otstarbekas kasutada soojustagastusega ventilatsiooni 106 lahendust, väljapuhkeõhus olev soojus kasutatakse ära tubadesse sissepuhutava õhu soojendamiseks, ruumide kütteks või tarbevee soojendamiseks. Kui hoonepiirded ei ole õhupidavad, siis vahetub suur osa õhku soojustagastit läbimata. See põhjustab suuremat energiakulu ja vähendab soojustagasti positiivset mõju. Kuna õhupidavate piiretega hoone energiakulu on väiksem, võimaldab see saada hoonele parema energiamärgise. Seega, õhupidavad piirded vähendavad hoone energiakulu. Tuleb aga rõhutada, et õhupidavate piiretega peab kaasas käima toimiv, tõhus ja tasakaalustatud õhuvahetus (ventilatsioon). Kui õhupidavate piiretega hoonel ei ole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhk siseruumides ei vahetu ja sisekliima saab rikutud. Ventilatsioon peab tagama piisava õhuvahetuse ja ei tohi halvendada hoone soojuslikku
Veoaeg peaks suvel jääma sellisesse aega, kui õues ei ole veel väga palavaks läinud, kuna liiga kõrge õhutemperatuur võib põhjustada loomade ülekuumenemise.Loomad tuleb pärast kohalejõudmist võimalikult ruttu maha laadida. Vältimatu viivituse korral tuleb neid kaitsta äärmuslike ilmaolude eest ja tagada piisav ventilatsioon. Tapamajas vastuvõtul peavad mahalaadimiseks olema kaldteed või tõstemehhanism, millel on mittelibisevast materjalist põrand ning ajamiseks piiretega ajamisteed. Kaldteedel peavad vajadusel olema külgkaitsed, vältimaks loomade mahakukkumist. Väljumis- ja sisenemiskallakud peavad olema võimalikult väikese kaldega. Mahalaadimine peab toimuma ettevaatlikult, loomi ei tohi hirmutada, ärritada või halvasti kohelda (neil sabasid väänata), vältida tuleb loomade kukkumist. Vajadusel tuleb neid üksikult juhtida. Sigu eelbaasis maha laadides kasutatakse ära sea uudishimu, nii nagu pealelaadimiselgi.
teadmise/oskusega, millest võiks kasu olla. Vahest on muutuste käigus ununenud esivanematel olnud teadmiseid, mis on piisavalt väärtuslikud, et neid tasub tuua tagasi rahva teadvusse. Esimene koht, kuhu külastaja satub, on kompleksi peamaja. Seal asub vastuvõtt, töötajate ruumid ja koolituskeskus, mis on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga ja sobib seminaride korraldamiseks. Peamaja kõrval asuv teemapargi ala on ümbritsevast keskkonnast piiretega eraldatud ja kujundatakse nii, et külastaja tunnetaks ajaloolist hõngu. Sõna ,,ajalugu" kasutab autor siinkohal mineviku tähenduses ja tegemist ei ole ühele kindale ajastule keskendumisega. Pigem võib teemapargis kogeda ajajoont, mis läbib erinevaid ajastuid. Hõbevalge teemapargi kompleksi planeeritud objektid: Peamaja ca 300 m2 - vastuvõtt, töötajate ruumid, seminariruum 100m2 ja grupitööruumid. Vastuvõtus müüakse meeneid - talismanid, ehted, töö- ja
Latriga sulus peavad põrsad pääsema emise juurde mõlemalt poolt emise udara pikkuse ulatuses. Sulus peab põrsaste äramagamiseoht olema viidud miinimumini. Põrsaste lamamisala peab olema kompaktne, pindalaga mitte alla 1 m2, et kõik põrsad saaksid korraga kiirguri all olla. Lamamisalal paikneb lisasoojusallikas või on soojendatava lamamisala põrand. Et vältida tõmbetuult, tuleb kasutada lamamisalal tihedaid piirdeid. Tihedate piiretega võiks olla ka naabersulud, aga emis peaks saama põrsaid jälgida, seetõttu võiks olla emise ja põrsaste lamamisala vahel läbipaistvad piirded. Vajalik on kasutada vähest allapanu. 11.Põrsaste võõrutamine, võõrutusjärgsed probleemid. Põrsaste võõrutamise ajast oleneb otseselt seakasvatuse tulukus. Mida varem põrsaid võõrutada, seda rohkem saab kasutada emiseid ja toota intensiivsemalt põrsaid emise kohta aastas. Põrsaste
annaabi.ee 
