Piima keemiline koostis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima.Piima tootmise, käitlemise ja töötlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks. Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (a...
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatu...
Piimatooted Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.Piim(koostis,piim kui toiduaine) 3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süs...
Viis sokolaadi Sisukord: · Kinder Chocolate · Kalevi piimasokolaad · Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis · Milka Lufee õhuline piimasokolaad · Snickers Kinder Chocolate: Piima sokolaaditahvel piimja täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2 Millest suhkrud: g 52,5 6,6 2 Tähendused: Ras...
Piim ja hapupiimajoogid Mis on piim? • Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. • ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid Piimasuhkur • Laktoos= glükoos+ gal...
Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Koostis Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed oma toiduks....
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade lu...
Kodune eksperiment Katse: Otsustasin katsetada, mis juhtub piimaga, kui ta seisab toatemperatuuril ehk muutujaks valisin temperatuuri. Katse leidis aset 13-23 november. Piima säilivuskuupäevaks oli märgitud, et säilib kuni 17 november ning säilitada tuleks temperatuuril 2+...6+ °C. Toatemperatuuriks oli minul 22°C ja külmkapis 4°C. Katse läbiviimiseks katsin toatemperatuuril oleva piimaklaasi säilituskilega kuna keskütte tõttu on õhuniiskus mul kodus madal ning vältisin võimalikku aurustumist. Säilituskile eesmärk oli ka aimu anda õhukogusest ja vältida ebameeldivate lõhnade leket. Taustainfo: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja ...
T11K TALLINNA TEENINDUSKOOL T11K PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe 2010 1 T11K SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 MIS ON PROBIOOTIKUMID?................................................................................................. 3 KUS PROBIOOTIKUME LEIDUB?.......................................................................................... 3 LEVINUIMAD PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape)..................................
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus SIGIMISE MÕJU PIIMAJÕUDLUSELE Tartu 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.......................................
UDAR, PIIMA TEKKIMINE JA VÄLJUTAMINE UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism Piimavalk moodustub vereplasma globuliinist ja vabadest aminohapetest Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped Vere glükoos muundub glütseri...
PIIMA KOOSTISOSAD 1.Piimavesi Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud, mineraalsoolad ja vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on...
Piim Tallinna Teeninduskool KK12-PE1 Mirje Tombak 22.10.2012 Mis on piim... Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Piima koostis Enamjaolt vesi Rasvad Valgud Süsivesikud Vitamiinid Mikroelemendid Piima toiteväärtus vett 87% kuivainet 1213%, milles on süsivesikuid (laktoosi) 4,54,9%, Piimasuhkrut ehk laktoosi leidub ainult piimas proteiini (kaseiini) 3,23,3%, rasva 03,9%, Piimarasv on vitamiinirikas (sisaldab A,B,C,D,E,Kvitamiini). Piima kasutusalad Inimesed koguvad söögiks omale vaid mõnede loomade piima. Nende hulka kuuluvad: lammas, kits, lehm, pühvel. Piima: 1) Juuakse lihtsalt 2) Pastöriseeritakse enne joomist 3) Töödeldakse Kolmanda variandi puhul valmistatakse piimast ...
Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. ...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
1 PIIM …on täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toitainetest. Piimas on keskmiselt 87,5% vett, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti ...
Jogurtid Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt. Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba Antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna ,,jogurt" on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Jogurti pH on enamasti 4. Jogurti valmistamine Jogurteid on erinevaid: 1. tardjogurt; 2. joogijogurt. *piima tugevdamine, ehk piima kuivasinesisalduse suurendamine(piim...
Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupii...
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pa...
Valgurikkaid toiduaineid liha, kala Inimkonna ajaloo vältel on söödava toidu ja muna ning piima ja piimatooteid tuleb valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik kasutada enam-vähem võrdses koguses. toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid Eelistada tuleb lahjat liha. Liha, kala, muna Tasakaalustatud segatoit päevane kogus on kokku 150 kuni 210 töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. grammi. Piima ja piima-tooteid soovitatakse 4 Esmavajalikke toiduaineid peame sööma portsjonit päevas. Üks portsjon on 1 tass igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete piima või 30-40g juustu või ½ tassi kogus ja vahekord menüüs oleneb kohupiima (ühe tassi suurus on ligi-kaudu 200 vanusest, soost ja üldisest energiakulust. milliliitri...
Piimatooted · täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toiduainetest. · Piimas on keskmiselt vett 87,5%, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. · Rasva on lehmapiimas 2-6 % · Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui ta...
Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin ...
TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koost...
Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-...
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalö...
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loe...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
Taigna liigid Taignaid on nelja liiki:pärmitaigen, võitaigen, munataigen ja tuletatud taignad. Pärmitaignad jagunevad omakorda: eelkerkega, eelkerketa, pärmimure- ja pärmivõitaignateks. Võitaignad jagunevad: leht-, mure- ja liivataignateks. Munataignad jagunevad: biskviit- ja keedutaignateks. Tuletatud taignad on: besee-, küpsise- ja keeksitaignad, lisaks on veel taignad siirupiga. Taignast tehtud tooted Pärmitaigen- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed pirukad Lehttaigen- küpsised(keelekesed), pirukad, saiakesed ja tordipõhjad Liivataigen- küpsised, tordi- ja koogipõhjad Muretaigen-pirukad, salatikorvikesed ja küpsised Biskviittaigen-tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit Keedutaigen-tuuletakud Taignate koostis Muretaigna koostis:1muna, 200g jahu, 125g võid, 1tl küpsetuspulbrit, 2d...
KVALITEEDI HINDAMINE Eve Hõrak LIHA JA LIHATOODETE KVALITEEDI HINDAMINE LIHA KVALITEEDINÄITAJAD • liha toiteväärtus (keemiline koostis), • organoleptilised (värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus) • tehnoloogilised (liha pH, veesiduvus) omadused • hügieeninäitajad ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD • Värvus • Maitse ja lõhn (fleiv) • Liha õrnus ja tuimsus VÄRVUS • Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. • Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse määrab um...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... MIS ON PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.......... MEIE LEIDUVAD PROBIOOTILISED PIIMATOOTED POODIDES........................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................... Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISSEJUHATUS 1905. ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
Klassikalise Prantsuse köögi tekkimine Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa to...
Toiduleksikon Tallinn 2007 Valk ehk proteiin on aminohapetest koosnev toitaine, mis aitab kaasa rakkude, kudede ja DNA uuenemisele. Valk on meie ehitusmaterjal, milleta me ei suuda elada. Valke leidub põhiliselt loomsetes toiduainetes nagu näiteks piim, liha, kala ja kana. Mõningaid valke sünteesib meie keha ise, kuid osasid on meil tarvis saada toidust. Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse siis kihiliselt vormi, millega see roog läheb ahju küpsema. Lasanje tegemiseks on väga mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on...
Piim ja piimatooted Piim on väärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitained ja peale selle stimuleerib ka toitainete omastamist teistest toiduainetest. KOOSTIS Piimas on keskmiselt: 87,5% vett, milles on lahustunud kõik teised koostisosad; rasva on lehmpiimas 2-6%; valku 3,5-4%, mida organism ka hästi omastab; piimasuhkur ehk laktoos, mis lahustub vees ja hakkab käärima piimahappebakterite toimel, millele rajaneb ka hapupiimatoodete valmistamine; lehmapiimas sisaldub keskmiselt 4,7% piimasuhkrut; mineraalainetes on kõige rohkem kaltsiumi kõiki tänapäeval tuntud vitamiine; kõige rohkem A-vitamiini on rõõsas koores, hapukoores ning võis Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkud...
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Piima koostis Piima koostises on olemas kõik organismi kasvuks ja arenguks vajalikud toitained kergesti omastataval kujul. Piima koostises on vesi, süsivesikud, rasvad, valgud, mineraalained. Piim sisaldab vett kõige rohkem (lehma piimal 87,6%). Piimarasv on piima kõige kõikuvam koostisosa. Lehm Inimene Vesi 87,6 % 87,2 % Süsivesikud 4,6 % 7,0 % Rasvad 3,9 % 4,0 % Valgud 3,2 % 4,5 % Mineraalained 0,7 % 0,4 % Rasvata kuivaine 8,8 % (7,9 - 10,0 %) 2. Piima vastuvõtt ettevõttes ja säilitamine Enne vastuvõtmist tehakse ettevõttes järgmised analüüsid: - Määratak...
ORGANISMIDE KOOSTIS Üldine keemiline koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, ja väävel moodustvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismis on avastatud 16 elementi, mida on väga väikestes kogustes, kuid nad on siiski väga olulised ja neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilised ained: · Sisaldus enamasti üle 80% · Põhiosa moodustab vesi: - hea lahusti - reaktsioonide lähte-ja lõpp-produkt - hea soojusmahtuvusega( rakkude tasandil säilitab temperatuuri) - energeetiline · enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul · katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: ...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
annaabi.ee 
