Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks- Periodiseerimine on käsitletava ajalooprotsessi tinglik jaotamine kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude eripärale, mida saab määrata mitmesuguste kriteeriumide järgi (mille valik on põhimõtteliselt vaba). Kõne alla tuleb mitmesuguste elualade (resp. ajalooteadusharude) kasutamine kriteeriumina. See tähendab, et põhimõtteliselt saab periodiseerida mitte üksnes poliitilise ajaloo (valitsejate, riigivormide jms.) järgi, vaid ka majanduse, kultuuri, teaduse (eriti tehnika), kirjandus- või kunstivoolude (kas või näiteks moeajaloo) jne. jne. arengujärkude järgi. [...] Periodiseerimine on vajalik uurimistöö struktureerimiseks (nii probleemiti kui kronoloogiliselt), konkreetseks museoloogiliseks tööks, eeskätt ekspositsiooni ülesehitamiseks. Enn Tarvel
territooriumil elavad kõik rahvad, kuid tegelikkuses on esimene pigem ikkagi rahvusprintsiip (venelased misjoneerivad venelasi, bulgaarlased bulgaarlasi jne). Protestantlikud kirikud oluliselt paindlikumad. Asetavad esiplaanile usutunnistuse, sageli ka rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama
korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud
Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid, Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis
looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda iseloomustavad ühelt poolt liikide omavahelised suhted ja teiselt poolt liikide ja eluta looduse keerulised vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereiimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat
Sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatuda artiklitest. Rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel: 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Selektsioon(valik). Tõlgendus e interpretatsioon. Hinnang kirjandusele võib lähtuda nt kirjanduse zanrist ja vormist, funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm. Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks
Vaimulike vallalisus(tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas InnocentiusIII- suur osa Euroopast muutus paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: 1)paavstid Avignonis(1305-1378) 2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409) 3)kirikukogude aeg(1409-1447) Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist
paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad). Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus. KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi: I varakristlik kunst arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat
Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu? Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist. (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? Kirjandusajalugu on kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline Kuidas saab tekste liigitada? Ilukirjandus on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete
Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud: Benetiktlased Tsistertslased Kerjusmungaordud FEODAALTSIVILISATSIOON ... on feodaalide ühiskond Sõjast ja sõjapidamisest oli saanud paljude inimeste elu mõte ja peamine sissetulekuallikas.
aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism * 1860. 1870. aastatel naturalism realismi äärmuslik suund Realismi põhizanr on romaan. Romaani keskmes seisab niiöelda tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. 19. saj kriitilise realismi peamised tunnused:
ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni. Kuni 19. sajandi teise pooleni domineerisid Eesti kunstimaastikul baltisakslased, ning eestlastest suuri kunstnikuid enne Kölerit ei eksisteerinud. Laiemateks põhjusteks olid võõrvõim, rahvuslikul rõhumisel põhinev pärisorjuslik kord, vaene ühiskond ja puudulik kunstiharidusesüsteem. Ka Köler sai alustada oma kunstilist tegevust tänu talurahva pärisorjusest vabastamisele, millega tekkisid eeldused eesti rahvusliku kultuuri sünniks.
spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika on kirjandus kui kunstiliik. Milleks on vaja kirjandusajalugu? (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Periodiseerimine on vajalik uurimistöö struktureerimiseks (nii probleemiti kui kronoloogiliselt), konkreetseks museoloogiliseks tööks, eeskätt ekspositsiooni ülesehitamiseks. Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Kriteeriumide valik on põhimõtteliselt vaba. Nt elualad, poliitiline ajalugu, majandus, kultuur, teadus, tehnika, moeajalugu jne. Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? Kirjandusajalugu on alati kirjutatud mingitest ideedest lähtuvalt, seega on latentselt ideoloogiline. Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? A) Liigitamine taseme põhjal. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on
aastani. 1928 hakkab Talvik uuesti luuletama, arvata võib, et väikese tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks, üritades kirjutada loomulikku ja voolavat keelt. Enne palavikku Heiti Talviku varasest loomeperioodist on säilinud kaks suurekaustalist vihikut, kuhu sisse ongi kirjutatud selle loominguperioodi luuletused. Neid luuletusi võib periodiseerida aastatega 1923-1935. Esimesed luuletused olid helgemad ja romantilisemad. Varastes luuleproovides otsib ta veel ühtset ja terviklikku kujundit, selle puudumist kurdab ta ka kirjas Tuglasele 18. oktoobril 1925. Talvik püüab 20. sajandi 20ndatega kaasa minna, mil kõik kandus üle ekspressionistlikku vormi. Selle aja luule on väga tundeline ning eneseväljenduslik. Palju on sõnadega priiskamist ja ehtimist. Suured sõnad luuleridades on kaasakiskuvad ning ärevust tekitavad
tsiviilohvrite arv (metsik-jõhker sõjapidamine, vägivallapoliitika, holokaust, genotsiid). Õiglast maailmakorda ikka ei saavutatud- liberaalne lääs võitis küll Hitleri, kuid oli sunnitud tunnistama kommunistliku diktatuuri mõju kasvu. Balti riigid, Kesk- ja Ida- Euroopa NSV Liidu alla- Teise Maailma teke (kommunistlik blokk). II MS tõi esialgu Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumise ja külma sõja. 5. teab ja oskab periodiseerida olulisemaid lahinguid: Poola vallutamine, Moskva, Pearl Harboris, Staliningrad, Suur Isamaasõda Poola vallutamine 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam Moskva lahing september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale
kaitsealasid. Kaasaegses looduskaitsepraktikas tuleb liikide kaitses üha laialdasemalt rakendada maastike ja tervikkoosluste kaitset. Liiki saab looduses säilitada vaid siis, kui hoida alal talle vajalikke keskkonnatingimusi ja suhteid. Koosluste, elupaikade ja maastike kaitse pole oluline üksnes liigikaitse seisukohalt. AinuIt tasakaalustatud majandustegevusega maastik tagab meile inimväärse elukeskkonna Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereziimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu
2001). 1940. aastail lõid Teise maailmasõja sündmused ja Nõukogude anneksioon Eestis täiesti uue kultuurisituatsiooni. Rahva kultuurilool on kaks põhilist aspekti: 1) vaimsete väärtuste loomelugu, 2) loodud väärtuste levik, tarbimine, säilitamine ning edasiandmine põlvest põlve, kultuurivahetus jms., mida lühidalt võiks nimetada vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001). Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja" mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile (Vahtre 1992). Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus
Seejuures ei ole Euroopa riikidel olnud ühtset visiooni integratsioonist: Euroopa lõimumise lugu iseloomustavad segased ja tihti keerulised riikide- ja inimestevahelised suhted, erinevad vajadused ning arusaamad sellest, mis vajalik ja võimalik. Seega võib väita, et Euroopa lõimumine on olnud ebakindel ning etteennustamatu protsess, mis on läinud üle kivide ja kändude ning milles põimuvad erinevad poliitikategemise tasemed ja areenid, eesmärgid ja protsessid. Kuidas periodiseerida Euroopa Liidu arengut? Kõige lihtsam on Euroopa Liidu kujunemislugu mõtestada läbi kahe paralleelse arengu, milleks on integratsiooni süvenemine ja liidu laienemine (deepening and widening). Integratsiooni süvenemine Integratsiooni süvenemise peamisteks tunnusteks on EL-i institutsioonide tugevnemine, liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse ning rahvusülesuse kasv. Integratsiooni senise dünaamika võib kokku võtta järgmiselt. Euroopa ühendamise esimest
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni.
analüüsida. 13.Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. Küsitakse ilu olemuse, kunstiteose mõtte/olemuse/piiride, kunstniku loomuse järgi. Aitab mõista näiteks erinevate ajastute kirjandust tolleaegsest iluideaalist lähtudes. 14.Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid. (Kirjandus) ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi ning võimaldab meeldejätmist. Kirjanduse ajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud
9. Tulu kajastamise tingimused Oluline on ka see, mis summas peab tulu kajastama. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 10 kohaselt kajastatakse tulu saadaoleva tasu õiglases väärtuses. See tähendab, et teatud hetkel võib tulu olla kajastatud ainult selle osa ulatuses, mille saamises ollakse kindlad tulu tekkimise hetkel. Üldjuhul kajastatakse tulu iga tehingu lõikes, kuid teatud juhtudel tuleb tehing jagada komponentideks ning periodiseerida tulu vastavalt sellele jaotusele. Näiteks juhul, kui kauba müügihind sisaldab ka teenuse osutamist, mille sisu ja periood on lepingus kindlaks määratud, kajastatakse teenuse osa tuludes selle osutamise hetkel, mitte aga kauba müügist saadud tulu kajastamisel. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik allpool loetletud tingimused on täidetud: · olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;
Kangro luulejõel on oma pind, sügavus ja põhi kui metaforiseerida kirjandusteaduslikud mõisted ,,lüürika", ,,dramaatika" ja ,,eepika" nende hierarhias. Püüdes ennekõike voolu tabada, on raske iga piiska eraldi võtta, kuid kui mõnda neist siiski üksikult vaadelda, siis kõnekäänu järgi ,,nagu kaks tilka vett". Sest iga piisk sellest veest peegeldab teist, kolmandat ja kõiki kokku. Keele ilmekas voolujoon võimaldab Kangro luulet pisut teisiti periodiseerida kui tavaks. Nimelt keele mõttes on Kangro esimene luuleperiood võrukeelne, on seda õieti ilma tekstidetagi, puhta lapsepõlve keelemuusika. Ometi toimus autori keelevahetus üsna varakult. Miks see nii oli vastas Bernard Kangro järgnevalt: ,,Jah, olen kirjutanud ka oma emakeeles, see on lõuna-eesti (Urvaste) murdes. Kõige esimesed tekstid kirjutasin ikkagi kirjakeeles. Olin aga ja olen ka praegugi kakskeelne. [ - - - ] Olen kogu aja teadlikult lõuna-eesti murrete abil
◦ Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. ◦ “Ajalugu on esmajoones sotsiopsühholoogiline teadus. Konflikt uute ja vanade ajaloouurimise suundade vahel on seotud sotsiaal-psüühiliste ja individuaalpsüühiliste tegurite erineva hindamisega, ehk üldisemalt rääkides sellega, kas ajaloo liikumapaneva jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: ▪ Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) ▪ Tüpism (Typismus, 350–1050) ▪ Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) ▪ Individualism (Individualismus, 1450–1700) ▪ Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700)
saadava tulu perioodid ei lange kokku. Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistsükliga, ehitusvaldkond. Erakorraline finantseerimise vajadus Näiteks: Ostjate tasumata arved, mõningate projektide ebaõnnestumised. Finantsteooriate üks keskne probleem on äriplaanide ehk investeerimisprojektide vastu võtmine ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine.
Sellega võib ettevõte kaotada osa oma potensiaalsest võimalikust tulust. Näitaja kvaiteedi hindamisel tuleks analüüsida ka käibevarade koosseisu, tootmistsükli pikkust ning arvelduste korda. Maksevõime kordaja mis arvutatakse kiireloomuliste maksete taseme määramiseks ning hinnatakse võimet need tasuda. Maksevõime kordaja = (raha+ lühiajalised väärtpaberid+ lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused. Selle näitaja arvutamisel on oluline omavahel periodiseerida käibevarad ja lühiajalised kohustised ajaliselt. Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest suudab firma koheselt tasuda. Maksevalmiduse kordaja = (raha+ lühiajalised väärtpaberid)/ lühiajalised kohustused. Likviidsus näitajate osas on teoorias välja pakutud teatavad kriteeriumid. Võrdluses nim statistiliste näitajatega tuleks olla ettevaatlik/ konservatiivne
korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud
+ 1927 algavad "Looduse" romaanivõistlused + 1935 Raamatuaasta + 1937-40 "Varamu" (peatoimetaja Visnapuu) Loomingule konkurent poliitilises plaanis, sest Loomingut antakse välja Tartus ja selle puhul tajutakse teatavat opositsiooni ametlikult kultpoliitikale. Ajakiri on kindlasti väga professionaalselt tehtud ajakiri. Ajakirjad katkevad MS tõttu, aga tekivad ajutised asendused: 1940 "Sirp ja vasar" 1942-1943 "Ammukaar" 1943-1944 "Sõjasarv" Üks võimalus periodiseerida kirjandust: + 1917-1928 (Siurust "Toomas Nipernaadini") Nips tähendab suuremat pööret proosa suunas. Retseptsioonikriitikas on näha, et proosale hakatakse rohkem tähelepanu pöörama. + 1929-1940 ("Õnnevarjutusest" okupatsioonini) M. Underi ballaadikogu, lüroeepiline värsikogu, mis annab märki senisest suuremast narratiivsest algest. Võib kuidagi ettevaatlikult arvata, et 30ndad on narratiivsemad kui 1920ndad aastad. Tartu-Tallinna
1927 algavad Looduse romaanivõistlus 1935 Raamatuaasta Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri. 1937-40 Varamu (peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat. 1940 Sirp ja Vasar 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita
kirjeldav – lihtsamat sorti, jaguneb kaheks õigusliku aspekti väljatoomine – pööravad tähelepanu RV õigusele; millised on õiguslikud aktid ja kuidas nad teiste õiguse vormidega suhestuvad ajaloolise aspekti väljatoomine – põhirõhk on sellel, kuidas org. tekkis ja mida ta tegi; kas teda on võimalik periodiseerida; ei peeta samuti väga tõsiteaduslikuks, kuid mõlemad aspektid on väga vajalikud analüüs – täpsemalt süsteemianalüüs, jagatud kaheks: makroanalüüs – käsitlusviis, kus RV org-i vaadeldakse kui terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need
..200 m 3 vahetuses. Neljandat suunda esindaksid praegused meil kasutatavad Soome päritoluga harvesterid ja forvarderid, kus peaaegu kogu töö raielangil teevad ära harvesterid (olenevalt masina automatiseeritusest kuni 11 eri operatsiooni) ning forvarderil jääks esmaselt sorteeritud materjal ära vedada ja lattu virna laadida või parimal organiseerimisel laadida otse väljaveoautodele (nagu seda eelmistes suundades kasutati). Kui periodiseerida tollase N. Liidu ja sellega seoses ka Eesti metsavarumist, siis 1950- ndatel hoogustus elektrisaagide kasutamine raielangil, selleks toodi metsa veetavad elektrijõujaamad (voolu sagedus 200 hertsi) .Selles suunas langetamine ja järkamine toimus elektrisaagidega ning laasimine kirveste ja elektrioksasaagidega, kokkuvedu hobuste ja traktoritega. Antud tehnoloogia suureks puuduseks oli sage elektrikaablite raielangil läbilõikamine või purunemine traktori roomikute all
aspekte. Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. Ajalooteaduse alus on psühholoogia: "ajalugu on rakenduslik psühholoogia". Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. Kultuuriajaloo käsitlus Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate "kultuuriajastutena", mida kujundab inimeste side ümbritsevaga. Igal kultuuriajastul on oma "psüühiline raskuspunkt", oma dominant. Lamprechti mõju Institutsionaalne mõju: 1909 Kultuuri- ja üldajaloo instituut - kiire ja rahvusvaheline populaarsus. teoreetiline mõju: üks esimesi, kes püüdis kultuuriajaloo taotlusi teoreetiliselt sõnastada. Ideeline mõju: kui Saksamaal oli Lamprechti maine vastuoluline, siis
Alguse saab ökonoomia kui ühiskonnateaduse areng. Paljusid klassikute „seadusi“ teatakse, tuntakse tänapäeval majandusteaduse „alustena“. Näiteks kahaneva piirkasulikkuse seadus, suhtelise eelise seadus, kapitali akumulatsiooni tähtsus majanduskasvu tagajana jt. Ometigi ei saa väita, et klassikud ei teinud vigu. Mõnikord väidetakse isegi, et klassikud läksid oma liberaalsuse (ja laissez-faire) ihalusega absurdini. Klassikalist majandusteadust võib periodiseerida järgmiselt: Varajane klassikaline majandusteadus ehk “smithlased” (The Early Classical School ("Smithians")) • Adam Smith, 1723-1790. • Dr. James Anderson, 1739-1808. • Jeremy Bentham, 1748-1832. • James K. Maitland, Earl Lauderdale, 1759-1838 • Jane Haldimand Marcet, 1769-1858. • Thomas Robert Malthus, 1766-1834. • Thomas Tooke, 1774-1858 • Colonel Robert Torrens, 1780-1864. • Sir Edward F. West, 1782-1828.
Justinianus püüdis vastata keisriideaalile, kes pidi olema nii edukas sõjarindel ka ka edukas valitseja ning hea seadusandja. Nii andis ta käsu koostada seaduseraamat, mida meie tunneme nime all Corpus Iuris Civilis. See hõlmas nii legitimeeritud vana õigust Institutsioonide ja Digesta näol, kui ka keisrite seadusandlust nime all Codex. Hiljem liideti nendega ka neljas osa Novellae. b) Bonfante periodiseering Itaalia õigusteadlane P. Bonfante on leidnud, et õigust ei saa periodiseerida ei riigivõimu vormide alusel ega õigusinstituutide arenemise alusel, vaid lähtuda tuleb kriisidest – mis paratamatult mõjutavad õigussüsteemi erinevaid osi. Sellest tulenevalt eristas ta kolme erivat õiguse perioodi ja kahte kriisi: 1) kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr). Esimene kriis tekkis pärast Puunia sõdu 2. saj. eKr, kui põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks.
väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol. õigusi. Liider Peisistratos (türann 560-555 ja vaheaegadega 528). Pol. küsimustes olid paraalid ühel nõul diakritega (Soloni seaduste eest), maj. küsimustes pediakkidega. Tegelikult käis nende vahel pidev võitlus, mõnel aastal ei õnnestunud isegi arhonte valida nimekirjades nimetatakse seda: anarhia. 28. Arhailise ajajärgu kirjandus. Periodiseerimine Mitu võimalust kirjandust periodiseerida. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e
Hakkab uut peale tulema, see esialgu selle ilmega (vt ÕIS). Sulaajal maalikunstis oluline tendents abstraktsus. Hakatakse sellega võitlema, aga see jääb poolde vinna. Lõpptulemus on selles mõttes huvitav, et kohaliku kunstielu edasi vaadates, siis Eestis muutub normaalseks abstraktsus. Maneezinäitus (uuri?) seal oli Ülo Soosteri pilt, Sooster tuntud sellepärast, et muutus oluliseks figuuriks Vene underground kunstis. Suur abstraktsiteooretik Olav Maran. Kuidas periodiseerida? Aluseks poliitiline ajalugu ja valida 1956-1964 või 1956-68 kui püüda kirjanduslikku pilti laiendada, siis lihtsam võimalus, et lööme keskelt pooleks: 1956-1965 1966-1972 Muutus pole järsult tajutav, aga on olemas. Kui 60ndad pooleks teeme, siis arusaam, et 60ndad on imelik kümnend, mis tundub olevat pikem kui teised. Peab olema eellugu ja järellugu. 56ndast algab eellugu, 56-65 on sulaaeg kirjanduslikus mõttes. Olukord teiseneb, 66-72 uus periood
karistusseadusandlus, nõrgenes ideoloogiline kontroll jne- hakkab looma laiemat pinnast dissidentlusele. Selgemalt tõstab pead ja hakkab end avaldama Brežnevi võimu ajal, kui selgelt tunnetati vaimuringkondades, et kruvisid hakatakse selgelt kinni keerama, oli päevakorral Stalini hea nime taastamine jne. 1960Ndate keskel saab dissidentlik liikumine hoo sisse, kestab 1980ndate alguseni. Kui mingil moel püüda teisitimõtlemise arengut periodiseerida, siis 60ndate aastate aeg, alates 1965- 60ndate lõpuni, on organiseerumise ja konsolideerumise periood, sellele järgnes üsna lühike 70ndate alguse 1970-72 aktiivse ja koordineeritud tegevuse aeg, sealt edasi teatud taandumine võimude väga jõulisel survel. Alguseks võib lugeda tõsisemas mõttes 1965 a-t, mil arreteeriti kirjanikud Juli Daniel ja Andrei Sinjavski. Olid oma režiimivastaseid kirjutisi saatnud Läände, kus nad 1965 ilmusid, tehti kindlaks, kellega oli tegemist
annaabi.ee 
