Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens Clostridium perfringens on Gram-positiivsed. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimeste ja kodu-ja metssigade soolestikudes.Eosed on võimelised elama mullas, setetes ja saastunud keskkonnas.Eosed on väga kuumakindlad ja nende tapmiseks keedetakse neid mitu tundi . Clostridium perfringens on viidatud kui toidumürgitus. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus mida tuntakse ka Staph aureus või S. aureus, tähendab "kuldne klastri seeme" või "seeme kuld."
1Bakterid................................................................................................................ 1 1.1.Salmonella........................................................................................................ 1 1.1.1.Salmonella bongori................................................................................. 1 1.1.2.Salmonella enterica................................................................................. 1 1.2.Clostridium Perfringens.................................................................................... 1 1.3.Stahylococcus aureus....................................................................................... 2 1.4.Escherichia coli................................................................................................. 2 1.5.Bacillus cereus.................................................................................................. 2 1.6.Clostridium botulinum..................................
siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna.
Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid.
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.....................................................................
SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS
Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt- inimesele fekaal-oraalsel teel. Clostridium Perfringens Clostridium perfringens- On varraste kujuline,anaeroobne ja Gram- positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi
kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit
................................. 7 2.3 Bacillus cereus .................................................................................................................. 9 3 Clostridium liigid .................................................................................................................. 11 3.1 Kliinilised ilmingud ........................................................................................................ 11 3.2 Clostridium perfringens.................................................................................................. 11 3.3 Clostridium tetani ........................................................................................................... 12 3.4 Clostridium botulinum .................................................................................................... 13 Kokkuvõte ....................................................................................................
tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi
BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS..............................................................
lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. · Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. · Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt. · Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast. · Mitmed klostriidide liigid omavad peritrihhiaalseid vibureid. · 0,6-2,4 × 1,3-19,0 m läbimõõduga 32.Clostridium perfringens'i kultiveerimine ja elutegevuse iseärasused . · Klostriidid kasvavad ainult anaeroobsetes tingimustes, kus on madal hapniku kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed. · Neil pole tsütokroomoksüdaasi süsteemi ja seetõttu annavad nad negatiivse oksüdaasi reaktsiooni.
piim) tarbimist. nõuetekohane hügieen toidukäitlemisel ja tarbimisel ning toidu korralik läbiküpsetamine Muu oluline info Clostridium botulinum Clostridium Bacillus cereus Staphylococcus perfringens aureus Optimaalsed pH 4,6 -5 Optimaalne temp on 41- Osad tüved kasvavad 4- Kasv ilmneb 7-48°C kasvutingimused optimaalne temp on 35- 45°C. Kõige 5°C juures, mitte aga juures (optimaalne 30- 40°C. intensiivsem on 43- temp.37°C. Teised 38°C). pH väärtus 4,0- 45°C
B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid).
Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid: Pseudomonas: 60-70% (P.fluorescens, P.putida, P.fragi, P.aeruginosa) Enterobacter: 10-30% (E.aerogenes) Alcaligenes Acinetobacter 2. GP bakterid: Bacillus (B.cereus, B.mycoides, B.coagulans, B.circulans)
......................................................6 4. Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad bakterid.........................................................................7 4.1.Salmonelloos (salmonella) ...................................................................................................7-8 4.2.Bacillus cereus..................................................................................................................... .......8 4.3.Clostridium perfringens............................................................................................................8 4.4.Stahylocous aurecus..................................................................................................................9 4.5.Botulism (Clostridium botulinum) ...................................................................................10-11 4.6. Eschrichia coli........................................................................................
säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik soojendamine 16. Cl. botulinum Allikad: muld, vesi Anaeroob Ennetamine: õiged konserveerimise protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 17. Cl. perfringens Allikad: muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spooridena) Ennetamine: varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne ülessoojendamine Anaeroob, optimaalne kasvutemperatuur 45 °C 18. Noroviirused Allikas: Inimese soolestik Levimine: fekaaloraal saastumine, vee või toidu saastumise kaudu Ennetamine: kuumtöötlemine, isiklik hugieen, ristsaastumise valtimine, sanitatsioon 19. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks.
säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik soojendamine 16. Cl. botulinum Allikad: muld, vesi Anaeroob Ennetamine: õiged konserveerimise protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 17. Cl. perfringens Allikad: muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spooridena) Ennetamine: varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne ülessoojendamine Anaeroob, optimaalne kasvutemperatuur 45 °C 18. Noroviirused Allikas: Inimese soolestik Levimine: fekaaloraal saastumine, vee või toidu saastumise kaudu Ennetamine: kuumtöötlemine, isiklik hugieen, ristsaastumise valtimine, sanitatsioon 19. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks.
Francisella. Gentamütsiin on valikravim, hästi toimivad ka fluorokinoloonid, doksütsükliin. Penitsilliin, mõned tsefalosporiinid on inaktiivsed. Ennetamiseks infitseerivate reservuaaride ja vektorite vältimine, kindad ja kaitseriietus. On olemas nõrgestatud elusvaktsiin, kuid seda kasutatakse inimesel harva. Bakterid mõmm :) 05/06 Clostridium perfringens. Clostridium tetani. Üldist. C. perfringens. Suured nelinurksed G+ pulgad. Moodustavad spoore (kliinilises materjalis, kultuuris harva). Kiire paljunemisega, esimese päevaga suured laienevad kolooniad. Topelthemolüüs. Kliinilises materjalis trombotsüüte, leukotsüüte pole toksiinide produktsiooni tõttu. Toksiini produktsiooni alusel jagatakse viide tüüpi (A-E). C. tetani. G+ pulgad prominentsete terminaalsete eostega (trummipulgad). Range anaeroob. Raske kliinilsest materjalist isoleerida. Epidemioloogia. C. perfringens.
Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt ("clostridium" värten). Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast. Mitmed klostriidide liigid omavad peritrihhiaalseid vibureid. Resistentsus § Kõiki klostriidide liike iseloomustab kõrge resistentsus väliskeskkonna faktoritele: eosed säiluvad eluvõimelistena 100°C juures 1.5-6 tundi, 122°C juures - 22 minutit. § Desinfitseerivad ained hävitavad ainult klostriidide vegetatiivseid vorme. Clostridium perfringens C. perfringens on subterminaalsete eostega, suur (1,5 × 8,0 µm), kandiliste otstega grampositiivne batsill, seejuures algmaterjali preparaadis ei ole võimalik leida eoseid. Tal ei ole vibureid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahketel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). Veriagaril tekib C. perfringens'i pesade ümber kahekordne hemolüüsi vöönd: täielik (theta-toksiin) ja osaline (fosfolipaas C) hemolüüs. Intensiivse gaasi
7) reisimine 8) rahvusvaheline kaubandus 9) riskirühma kuuluvate inimeste arvukuse kasv 10) mikroobide kohanemine 11) antibiootikumide ületarbimine Mikroobsete toiduhaiguste tekkepõhjused (vt 10 peamist põhjust). · Toit valmistatakse liiga varakult (57% juhtudest) ja säilitatakse toatemperatuuril (38%) · Liiga aeglane (üle 2 tunni) jahutamine enne külmikusse panemist (Cl. perfringens!) · Ebapiisav toidu taas-kuumutamise temperatuur(26%) (õige 75°Cni 1 tunni jooksul, serv.Mitte alla 60°C) · Patogeenidega saastunud kuumtöödeldud toiduainete ja konservide kasutamine (17%) · Liha- ja lihatoodete mittetäielik kuumtöötlemine (15%) · Külmutatud liha ja linnuliha mittetäielik sulatamine (6%) · Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt (6%) · Kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 63 °C (5%) · Nakatunud toidukäitlejad (4%) · Toidu ülejääkide kasutamine (4%)
indutseeritakse laktoosi kasutamiseks vajalike ensüümide süntees. 42. Kas ekstremofiilid suudavad fotosünteesida IP soojuse arvelt? (ei) 43. Nimeta mõningate haiguste põhjustajaid? Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus,
Tugevalt happeline keskkond pH < 3,7 · õunad, ploomid · sidrunid · hapukapsas NB! Toiduainete hapustamine pidurdab enamiku tervistkahjustavate bakterite arengut ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid jagatakse vastavalt õhuhapniku toimele kolmeks. 1. Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku: aeroobid hallitusseened areneb toiduaine pinnal; osa baktereid (tuberkuloositekitaja) 2. Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku: anaeroobid Clostridium botulinum, Clostridium perfringens, Bifidobacterium, NB! Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendissepakendatud toiduainetes. 3. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: fakultatiivsed anaeroobid Salmonella enteritidis, Shingella, Escherichia coli, Staphylococcus aureus, NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist, kuid ei taga ohutust.
Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet
mehaaniline töötlemine 10 kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua 11 kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 80C või alla 630C ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku:...aeroobsed.... Hallitusseened- arenevad toiduainete pinnal Osa baktereid (tuberkuloositekitaja) Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku:...anoaeroobsed... Clostridium botulinum Clostridium perfringens Bifidibacterium Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendisse pakendatud toiduainetes. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: Salmonella enteritidis Shingella Escherichia coli Staphylococcus aureus NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist , kuid ei taga ohutust.
1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel
Corynebacterium diphtheriticum (hojmanni) C. xerosis. C. ulcerans Bacillacene Bacillus cereus. B. subtilis Bacillus Clostridium cadaveris Cl. innocuum Clostridium Clostridium perfringens Cl. maienominatum. Cl. ramosum (weichii) Cl. sordellii Clostridium paraputrificum Cl. certium. Cl. bifermentans Cl. sporogenes. Cl. indolis Cl. sphenoides. Cl. feisineum Cl. difficile. Cl. oroticum Allikas: Üçisik, Rushbrook, 1998
sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid
Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Clostridium 0 PMÜ/100ml perfringens (koos eostega)¹ Kolooniate arv 22 0C 100 PMÜ /1 ml Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium 100 Bq/l 23
OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit. Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus); haigusi, mis on seotud tugeva saastumisega fakultatiivsete patogeenide spooridega (näit. Clostridium perfringens, Bacillus cereus); Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone; ebaselge etioloogiaga haigusi (Proteus spp., Escherichia coli, Pseudomonas spp.). Bakterite ohtlik tegevus seedekulglas on seotud nende enterotoksiinidega, mis jagunevad: eksotoksiinid, mida bakterid väljastavad ümbritsevasse keskkonda; endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid
Sageli lisatakse söötmetele ka redokspotentsiaali langetavaid aineid (tsüsteiin, tsüstiin, tioglükoolhape). Näiteks, Wilkins Chalgreni agar (selektiivne ja mitteselektiivne). Anaeroobide külvamine, inkubeerimine, isoleerimine toimub spetsiaalses anaeroobses boksis.Selle puudumisel võib kasutada anaerostaate, kuhu asetatakse hapnikku siduv ja CO2 genereeriv pakend ning seejärel suletakse hermeetiliselt. Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi 33 Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum.
Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid
· Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini vastaseid antikehasid); toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab neurotoksiini · Clostridium histolyticum - gaasgangreeni tekitaja · Clostridium perfringens gaasgangreeni tekitaja; todab enterotoksiini · Clostridium septicum gaasgangreeni tekitaja · Clostridium tetani teetanuse tekitaja; lapsi vaksineeritakse nõrgestatud toksiiniga e toksoidiga, sest nii tekib aktiivne immuunsus; väga spetsiifiline toksiin; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab neurotoksiini · Corynebacterium diphtheriae difteeria tekitaja; kuulub aktinobakterite hõimkonda; toodab ühte
Kuiv gangreen esineb jäsemetel, näiteks varvastel jalaarteriteateroskleroosi ehk lupjumise korral. Kärbunud kude onmust, kuiv ja sageli hästi piirdunud. Märg gangreen tekib tavaliselt järsu verevarustuselakkamise tagajärjel, näiteks külmumise, põletuse,söövituse või ulatusliku muljuva trauma tõttu, kärbunud koes tekib bakteriaalne põletik ja gangreen levib ka ümbritsevatele kudedele. Gaasgangreen tekib, kui nahahaava korral põhjustab põletikku anaeroobne bakter Clostridium perfringens, mis toodab gaasi ja kudesid hävitavaid aineid. Gaasgangreen on raske ja kudedes kiiresti leviv haigus. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sümptomid sõltuvad gangreeni asukohast ja liigist. Gangreeni piirkonnas muutub nahk mustaks ning tuntav onebameeldiv lõhn. Tavalised on valu ja palavik. Kuiva gangreeni puhul on iseloomulik piirkonna, näiteks varba muutumine külmaks ja pikkamööda mustjaks, gangrenoosse piirkonna ja terve koe ülemineku piirkonda tekib punetav nahatsoon.
1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli). Mao mikrofloora Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. 31. Vee mikrobioloogia. Reovee puhastus Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv. Põhjaveed
*Megasphaera, Veillonella, *Haloanaerobacter. *Clostridium. Perekonnas Clostridium on 146 liiki. Suhteliselt heterogeenne. Võimalik, et tehakse sellest perekonnast perekondi juurde. Siia kuuluvad obligaatselt anaeroobsed pulkbakterid, kes moodustavad termoresistentseid endospoore ja sulfaate ei redutseeri. Siia kuulub rida ohtlikke baktereid. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanust), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni ja ka toidumürgitust. C. difficile. Avastati 1930. a., kuid 70-ndatel hakati teda rohkem uurima seoses AB ravi järgse kõhulahtisusega. Algul peeti normaalse mikrofloora kahjutuks esindajaks, enam mitte. Põhjustab soolte põletikulist haavandumist *Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+)
97 Pse. fluorescens 0.97 Clo. botulinum 0.97 Campylobacter ssp. 0.97 Shighella 0.97 Yersinia enterocolitica 0.97 Clo. perfringens 0.96 Bac. cereus 0.96 Bac. subtilis 0.95 Sal. newport 0.95 Ent. aerogenes 0.94
ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele). Pat.ana: Hemorraagiad tekivad põhiliselt postmortaalselt, kuid eriti hädatapetud küülikutel. Hemorraagiad on massilise intravaskulaarse koagulatsiooni tulemus ja põhjustavad surmlõpet. Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas. Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga. Neerud on mustjad, katarraalne enteriit, peensoole krüptide nekroos. Dif.diagnoos: Pastörelloos (kops), E. coli, Clostridium perfringens (hemorraagiad). Diagnoosimine: Laoratoorseks uurimiseks: maks, neerud, põrn, kopsud, peensool, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum. Viroloogiline uurimine: hemaglutinatsioonitest (viirus aglutineerib inimese 0 grupi ja merisea erütrotsüüte pH 6,3-7,4 temperatuuril 4-25 oC; elektronmikroskoopia. Seroloogiline uurimine: ELISA. Coronaviridae – ümbrisega Coronaviridae -> Alamsugukond – Coronavirinae -> Perekond – Alfacoronavirus
kvantitatiivselt seotud patogeensete mikroobide esinemisega (ja haigestumisriskiga) vees, mistttu soovitatakse kasutada +/- teste. Indikaatormikroobi (coli-laadsete) puudused: liiga lhike eluaeg veekeskkonnas ja tundlikkus vee ttlemise (desinfitseerimise) suhtes erinevalt algloomadest ja viirustest. Seetttu ei ole meetod sobilik tvestavate algloomade ja viiruste puhul. Uute indikaator organismidena on soovitatud E. coli, enterokokke, Clostridium perfringens. USEPA soovitused supluskohtade veele: 7 enterokokki/100ml (vastab tenosusele 10 haigestumist 1000 ujuja kohta) FC/FS suhe: fekaalsed coli-laadsed/fekaalsed srteptokokid, kui suhe on suurem kui 4, siis on tegemist antropogeense reostusega, kui suhe on viksem kui 0.7, siis loomadega. Uurimist on suunatud selliste meetodite vljattamisele, mis vimaldaksid heaegselt detekteerida mitmeid patogeene (viirused, bakterid, algloomad) Meetodid Piirlahjenduste meetod Laurlsulfaat-trptoon-laktoos
(setetes jne), siis võivad nad väga kaua säiluda. Endospooride preparaate on soovitatud ka kasutada "dosimeetritena", et hinnata kiirgustaset (osooniaugud!) maakera eri kohtades: endospoore eksponeeritakse kiirgusele ja seejärel hinnatakse idanemisvõimet. Patogeensed sporogeensed bakterid- klostriidid Perekonda Clostridium kuulub rida patogeene. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanus), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinum'i valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk; põhjustab lõtva halvatust. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Clostridium tetani spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus
(e) (i) carbon; R CO2 1 (ii) Desulfovibrio, uses sulphur (S)/makes hydrogen sulphide (H2S); green sulphur bacteria, use H2S/make S; colourless sulphur bacteria use H2S; max 2 (f) colourless sulphur bacteria; 1 (g) C. perfringens similar to C. difficile/AW; (bacteria) anaerobic; (tissue damage/poor blood supply) decreases oxygen available; conditions suitable for Clostridium to multiply; AVP; max 2 [16] 50. (a) (i) U A C C G G A U U C A C;; 1 error = 1, 2 errors = 0
annaabi.ee 
