Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad
bakterid ja hallitused
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2014

Sisukord


1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid 3
1.1 Salmonella 3
1.2 Clostridium perfringens 3
1.3 Staphylococcus aureus 4
1.4 Escherichia coli 5
1.5 Bacillus cereus 5
1.6 Clostridium botulinum 6
2.Hallitused 6
  • Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid


    1.1 Salmonella


    Pilt 1 Salmonella
    Salmonella on Vardakujuline bakter , mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos . Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis.
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik .
  • Clostridium perfringens


    Clostridium perfringens - gram-positiivne, rangelt anaeroobne, eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit . Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt.
    Pilt 2 Clostriduim perfingens

    1.3 Staphylococcus aureus


    Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Pilt 3 Staphylococcus aureus
    Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused ( furunkul ,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit , toksilise šoki sündroom ja sepsis .


    1.4 Escherichia coli


    Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus . Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 – 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud , kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Pilt 4 Escherichia coli

    1.5 Bacillus cereus


    Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Pilt 5 Bacillus cereus
    1) Kõhulahtisusega kulgev puhang : Seda iseloomustab pikk peiteperiood , vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine.
    2) Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5 tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus , esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine .

    1.6 Clostridium botulinum


    Clostridium botulinum on gram-positiivne, vardakujuline bakter, mis tekitab mitmeid toksiine. Kõige tuntumad on tema neurotoksiinid, mis on liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin . Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. Pilt 6 Clostridium botulinum
  • Hallitused


    Pilt 7 Aspergillus
    2.1 Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Võib põhjustada limaskestade ärritusi ja ka raskemaid sümptomeid. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik.
    2.2 Penicillium - valge hallitus , mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Penicillium on ka meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus , samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. Pilt 8 Penicillium
    2.3 Fusarium - Anomorfsed halliusseened. Tekitavad inimestel mürgitusi. Selle toksiinid on väga tugevad mürgid . Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. Pilt 9 Fusarium
    Enamik liiki on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse.
  • Vasakule Paremale
    Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #1 Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #2 Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #3 Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #4 Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #5 Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #6 Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Diana96 Õppematerjali autor
    Põhjalik referaat, teemal "Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakteritd ja hallitused". Pildid.

    Sarnased õppematerjalid

    Toiduhügieen-Haigused
    5
    docx

    Toiduhügieen: Haigused

    Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik

    Toiduhügieen
    Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid
    8
    docx

    Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid

    ......................................................................................... 3 2.1.Aspergillus........................................................................................................ 3 2.2.Penicillium........................................................................................................ 3 2.3.Fusarium........................................................................................................... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse  Salmonella bongori;  Salmonella enterica Salmonellabakterid on eluvõimelised nädalaid nii mullas, vees, jääs, heitvees kui ka toidus. Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C 1.1.1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline

    Mikrobioloogia ja toiduhügieen
    Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused
    8
    docx

    Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

    Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja

    Bioloogia
    Referaat-Bakterid ja hallitusseened
    11
    doc

    Referaat: Bakterid ja hallitusseened

    BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI...................................

    Toiduhügieen
    BAKTERID JA HALLITUSSEENED
    3
    docx

    BAKTERID JA HALLITUSSEENED

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja

    Bioloogia
    TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED
    3
    doc

    TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED

    Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab limastekstade põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt, paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust.

    Toiduhügieen
    Mikrobioloogilised toidumürgitused
    8
    docx

    Mikrobioloogilised toidumürgitused

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või

    Tööohutus ja tervishoid
    Toiduhügieen-Mikrobioloogia
    15
    doc

    Toiduhügieen/ Mikrobioloogia

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks....................................................

    Toitumisõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun