Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED
SALMONELLA
salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt.
salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti
kaudu saastunud söögi või joogiga . Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud
toiduainetes, munades, piimas.
bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides. Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine,
äge kõhulahtisus, väike palavik .tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita.
CLOSTRILIUM PERFRINGENS
Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu.
riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad .
peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel.
Bakter on tundlik madalale temperauurile. Clostridium perfringens on toidumürgitus.
Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus.
STOPHYLOCOCCUS AURENS
Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal,
sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab limastekstade
põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt,
paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust.
Haigusnähud:kõhuvalud, oksendamine, nõrkus, iiveldus ja krambid .
ESCHERICHIA COLI
Soolebakter elab põhiliselt imetajate soolesikus. Nad toodavad Kvitamiini ja elavad
jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik
selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi.
CLOSTRIDIUM BOTULINUM
On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk
toksiin . inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka
haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid
ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H.
ASPERGILLUS
esineb kõikjal looduses. See on seen , mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust.
Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu
võib areneda kpsupõletik.
BACILLUS CEREUS
haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt.
Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist.
Kriitilsed toiduained: toorpiim, toorjuust, riis , vürtsid, toorveiseliha jne. Peiteperiood 8-22 H.
Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood
0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H.
PENICILLIUM
Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites. See on kõge tavalisem moosipurgihallitus. Probleemis hakkavad tekkima
olukorras, kus seente eoste kontsetraatrsioon on siseõhus suurem kui väljas.Tähtis on teada, et eoste mürgisus
ei vähene seene suurenemisel.
FUSARIUM
Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised.
enamik liiku on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja
loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse.
TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED #1 TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED #2 TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelin Poks Õppematerjali autor
erinevad haigused: salmonella, fusirium jne.

Sarnased õppematerjalid

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused
14
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

inimeste nahal ja ülemistel Pilt 3 Staphylococcus aureus hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 4 1.4 Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate Pilt 4 Escherichia coli soolestikus

Bioloogia
Toiduhügieen-Haigused
5
docx

Toiduhügieen: Haigused

Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni

Toiduhügieen
Referaat-Bakterid ja hallitusseened
11
doc

Referaat: Bakterid ja hallitusseened

Läbimõõt on 0,8­1,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25­30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich

Toiduhügieen
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused
8
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu vistrikud, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul

Bioloogia
Mikrobioloogilised toidumürgitused
8
docx

Mikrobioloogilised toidumürgitused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia

Tööohutus ja tervishoid
Toiduga levivad haigusetekitajad
13
doc

Toiduga levivad haigusetekitajad

Läbimõõt on 0,8­1,2 µm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25­30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. * Escherichia coli - Soolekepike ehk kolibakter ehk coli-bakter (Escherichia coli, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich

Pagar-kondiiter
Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest
25
doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus .................................

Toiduhügieen




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun