suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid. Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast. Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk. Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk. Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mis asuvad rohkem aia ida poolses küljes. Viljapõõsastest on tikri-, mustsõstra-, punasesõstra ja valgesõstra põõsaid, mis samuti asuvad idapoolses küljes. Haritaval maal kasvavad ka maasikad ja vaarikad, kuid kõige rohkem kasutatakse seda maad kartulite kasvatamsieks. Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud, mis on samuti väga vanad
rajamise kulud. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi, enamasti olid kõrvalhooneteks ning üldjuhul viimistlemata. Tänasel maastikul asunikutalud Suurtel põllumassiividel (ka kolhoosides kasutati ja säilitati eelkõige endisi masiivistatud mõisapõlde) Talud on korrapärase paigutusega Lihtsad ja väikese mahuga hooned, vähe kõrvalhooneid Talupuud on alla 100 aastased sageli kuusehekk Uuteks hooneteks taludes olid välikäimlad. 1918 oli saksa sõjaväekorralud peldikute ehitamiseks, 1920.aastail oli Eesti talundites peldikud keskmisel igas teises. Taluehitis pälvis 30.ndatel proffesionaalsete arhitektide tähelepanu. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris ja korraldati sobiva maahonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. 1935 loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts, mille eesmärgiks oli korraldada ja kaunistada eesti maakodusid ning kodude ümbrust, muuta elamist maal
pakase eest varjutuskangastega. Katmiseks ei tohi kasutada kilet ega vett mitteläbilaskvaid materjale. Eestis magnooliatel arvestatavad kahjurid ja haigused peale hallituse ja juuremädaniku puuduvad. 19 Picea abies Kuusk Kuushekk Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk (Joonis 1.6.1) annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Kuuseheki miinusteks on see, et viga saanud kohad ei taastu. Samuti ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 5070 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). Kuuseheki istutamine
Voodi madratsid on juba aastaid kasutuses olnud. Näiteks vanemate madrats on olnud 6 aastat kasutusel. Potentsiaalne allergeenide ja tolmulestide levitaja. Pere enda hinnang majapidamistingimustele on hea, maja on suuremas osas renoveeritud ja kaasaegne, kõik eluks vajalik on olemas. Lähikonna iseloomustus Majani viib kruusatee maanteelt. Pikkus ca 250m. Müraga seonduvaid probleeme pole, kuna maantee pool kõrge kuusehekk, mis on puhvriks. Õhusaastatus võrreldes linnaga väiksem. Vesi tuleb oma kaevust pumbaga kraani. Lähim linn on Tartu, mis on umbes 1,5 km kaugusel. Seetõttu kasutatakse linna tervishoiuteenuseid. Ühistranspordi kättesaadavus on üsna hea. Iga päev liigub mitmeid busse linna, kuid pere eelmistab kasutada autot. 4.4. Perekonna geograafiline mobiilsus Perekond on elanud praeguses elukohas 4 aastat. 4.5
Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa (Bio.edu.ee). Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Miinuseks ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 50–70 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). 6.1 Hooldus Harilik kuusk ei talu saastunud õhku ega sooldunud mulda, ei sobi piirdeks liiklusrohkete teede äärde (Ilus kodu)
Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Miinuseks ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust. Kuusehekk on ilus 50–70 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida. Hooldus Harilik kuusk ei talu saastunud õhku ega sooldunud mulda, ei sobi piirdeks liiklusrohkete teede äärde. Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on
annaabi.ee 
