Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pereõenduse eksamitöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pereisa, perearst, palavik, perearsti, kehatemperatuur, perel, pereõe, villid, esinenud, suus, anamnees, patsient, veranda, märg, abikaasad, õuna, nohu, ajavahemik, kohtumist, läbivaatus, punetav, hingamine, lapsevanemad, ärka, antibiootikum, kamin, jogurt, ajate, õenduse, eksamitöö, õppepraktika, tuumikperekond, 20kg, ville, roper, loganTallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö..................................................
Lapsendamise saladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alusel. Probleemid lapsendamises · Lapsendamise saladuse hoidmine on kõikide täna kehtivate protseduurireeglite juures küsitav. On terve rida isikuid, kes tahes tahtmata pere ja tema sooviga kokku puutuvad: omavalitsuse ametnik, maavalitsuse ametnik, asenduskodu töötajad ja asenduskodus elavad lapsed, koolitusgrupis osalejad ja koolitajad, kohtunik ja istungi sekretär, õpetaja, perearst, kasvataja, naabrid, sugulased, töökaaslased, haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti ametnik, politsei jne. · Mis on lapsendamisjärgne järelvalve? Täna on soovituslik, et kahe aasta jooksul teostab ametnik järelvalvet ja suhtleb perega. Puudub selge ja ühtne seisukoht, kes seda teeb- kas pere või lapse elukohajärgne maavalitsuse ametnik? Kas pere või lapse elukohajärgne omavalitsuse ametnik? · Praktika näitab, et "EI" ei öelda ühelegi perele (v.a
sümptomid vanuses 7-8 eluaastat. Umbes 10 protsentil lastest on FA diagnoositud alles peale 16-aastaseks saamist. Paljudel juhtudel ei diagnoositud haigust õigeaegselt või on FA jäänud üldse diagnoosimata. On juhuseid, kus haigust ei diagnoositud kuni vähi tuvastamiseni. (What Is ... 2011; Fanconi anemia ... 2014). Esmaseks diagnoosimiseks viiakse läbi anamnees. Pööratakse tähelepanu asjaoludele kas haigel või perekonnas on esinenud aneemiat, kas haigel või perekonna anamneesis esineb immuunsüsteemi häireid, skeleti anomaaliaid, erilisi isu- või toitumisharjumusi. Järgnevad diagnostilised testid ja protseduurid - vererakkude analüüs, geneetiline uuring, kromosoomide purunemise test jms. (What Is ... 2011). Aplastiline aneemia (luuüdi vereloome puudulikkuse) diagnoosimiseks hinnatakse punaliblede ja teiste vererakkude produkstiooni luuüdis kliinilise vere analüüsil
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kui fluori sisaldus joogivees on kõrgem kui 1,5 mg/l, siis võivad tekkida jääv- ja lõikehammaste emailile valged laigud. See on hambaemaili ja hambaluu haigus fluoroos. Tavaliselt kujuneb see välja vahemikus lapse sünnist 6.-8.eluaastani. Kaariese kujunemiseks peavad bakterid kõigepealt sattuma väliskeskkonnast suhu. Halb harjumus lapsel süüa ja juua pidevalt midagi magusat soodustab hambakahjustuste tekkimist. Süsivesikud lagunevad suus suhkruteks, mis toidavad suus pesitsevaid baktereid. Need omakorda moodustavad suhkrutest happeid, mis põhjustavad mineraalide kadu hambaemailist. Nüüd muutub suu keskkond happeliseks. Happerünnakud suus muudavad hambaemaili pehmeks ja hapraks ning edaspidi kulgeb järk-järgult selle kahjustus. 2.3.2 Kaariese vältimine Paljudel lapsevanematel on kujunenud vale arusaam, et laste piimahammaste eest ei ole vaja hoolitseda
3. Diabeedihaigete laste sotsiaalse arengu toetamine Eestis. Võrreldes diabeetikuist täiskasvanutega on laste meditsiiniline abi Eestis palju paremal tasemel- lapsed saavad soodustusega osta rohkem abivahendeid, kõik lapsed käivad regulaarselt kontrollis lasteendokrinoloogi juures, lapsed saavad soodustusega kasutada insuliinipumpasid ja juba taotletakse riigipoolset toetust ka veresuhkru kontrollimise uuele süsteemsele aparaadile. Täiskasvanuid saadab perearst endokrinoloogi vastuvõtule ainult siis kui muidu enam hakkama ei saa. Suureks toeks diabeedilaste sotsiaalse arengu soodustamisel on olnud Tallinna Lastehaigla juures juba üle 10 aasta tegutsev diabeetikute päevastatsionaar ,,Õunake", mis on ainuke sellelaadne projekt. See on neli päeva kestev koolitus, kus lapsed käivad eriarsti visiidil, õpivad, vestlevad arsti, õe ja psühholoogiga, võimlevad ja ujuvad.
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
ressurssidest ja sotsiaalvõrgustiku kvaliteedist (Klefbeck& Odgen 2001). 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD Väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub (Parman 1998). Pere väärtustel on kaks tahku: üks neist on väärtus, mis seisneb peres, ja teisest küljest on pere ka ise loomas oma väärtusi. Pered on väga erinevad ja seetõttu ka erinevad arusaamad. Mõnel perel on sellised arusaamad, et võõraid koju ei kutsuta, olgugi et nad võivad olla sõbrad või klassikaaslased. Teine pere aga ei suuda eristada enam, kes on võõras ja kes tuttav, sest kodu on justkui läbikäiguhoov, kus kõik on tere tulnud. Inimene tahab olla seal, kus temasse hästi suhtutakse, kus on võimalik kuulda enese kohta palju häid, tunnustavaid, julgustavaid sõnu ja vahel ajakohaseid kriitilisi kommentaare
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST EL
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei kujuta ette elu ilma vanemata omas rollis ja kindlate seostega lapse jaoks. Täiskasvanul on lihtsam oma vanema surmaga leppida, sest neid ei seo harilikult nii palju igapäevaseid tegevusi (magama panemine, söötmine jne) kui väikelast. Lisaks võib lapsel tekkida hirm enda surma pärast. Laps ar
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
lapsega elu jooksul kokku puutuvad. 10 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 23. 11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 38. 12 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 24. 13 Sealsamas, lk25. Koduse lapse puhul peaks eelkõige märkajaks olema perearst, kes viib läbi ambulatoorset vaatlust või kodukülastust. Arst peaks tähelepanu pöörama, kuidas lapsevanem last süles hoiab, kas ta käib lapsega rutiinsetel kontrollidel ja laseb teha vaktsiine. Oluline on jälgida milline on lapse ja vanema vaheline silmside ning kas vanem reageerib lapse nutule ja kas ta suudab last rahustada. Koduvisiitidel oleks hea jälgida ka vanemate vahelisi suhteid, uurida toetusvõrgustiku olemasolu kohta. Kui koduvisiit on mingi õnnetuse tõttu, siis tuleks
Kui lapsele, kes on riiklikul asendushooldusel (kasvab lastekodus või kasuperes) on otsitud lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest. Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda. Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka riikidevahelises lapsendamises perel läbida protsess lapsendamise taotluse esitamisest kuni kohtuistungini. Lisaks lapse eestkosteasutuse nõusolekule ja teiste asjaosaliste nõusolekule on rahvusvahelise lapsendamise puhul vajalik sotsiaalministeeriumi nõusolek. Samuti oodatakse lapsendajate perelt kahe aasta jooksul järelraporteid lapse eluolu ja kohanemise kohta uues kodus. Rahvusvahelise lapsendamise alane koostöö on Eestil kolme riigiga. Need on Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis t�
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Pereplaneerimisega seonduv nõuab vastavaid teadmisi ning oskust neid rakendada. RASESTUMIST VÄLTIVAD ABINÕUD Katkestatud suguühe on rasedusest hoidumise meetoditest vanim: suguühe katkestatakse enne seemnepurset ja sellega välditakse seemnevedeliku sattumist naise suguteedesse. Kalendermeetod tähendab seda, et eeldatavad viljastamist võimaldavad päevad arvutatakse eelmiste menstruaaltsüklite põhjal. Kehatemperatuuri meetod põhineb sellel, et ovulatsiooni järel kehatemperatuur tõuseb. Emakasisesed vahendid paigutatakse emakasse pikemaks ajaks (kuni viieks aastaks) ja seda teeb arst pärast günekoloogilist kontrolli. 14 Mehaanilistest vahenditest on kõige levinum kahtlemata kondoom ehk preservatiiv. Tupepessaar ja emakakaela pessaar on mehaanilised kaitsevahendid, mis takistavad seemnevedeliku jõudmist emakasse.
Kaasused 1. Kihlus Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteis
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika..................
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamistek
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad vanemate tülid
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
juurdepääsu spetsialistidele nagu kõneteraapia, tervislik toitumine jne. Aitavad leida tööd ja erinevaid kursuse võimalusi. 11 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID Selles peatükis anname ülevaate Inglismaal tegutsevatest spetsialistides, kes tegelevad erivajadustega inimestega. Samuti anname ülevaate erispetsialistide väljaõppest. Perearst (General Practitioner GP). Perearst seletab inimestele lahti erivajadustega kaasnevad terviseprobleemid, kui vaja kirjutab välja ravimeid, väljast suunamiskirju teiste spetsialistide juurde (nt. nõustaja või psühhiaater). Community mental health teams (Ühiskondlikud vaimse tervise meeskonnad). Aitavad vaimupuudega inimestel saada hakkama ühiskonnas. Meeskond kuuluvad: Sotsiaaltöötaja; Hooldusõde; eriarst; psühhiaater; psühholoog; nõustaja;
ühiskonna poolt tõrjutuna tänavale heidetud saada sama olukorda oli sattunud näiteks Tiina August Kitzbergi tragöödias ,,Libahunt". 1.1. Eesti naine 19. sajandil 19. sajandil ei võetud naisi tõsiselt. Nad olid mähitud ühte käitumisnormistikku, mis seisnes selles, et neil ei ole õigust mehest rohkem nõuda. Näiteks toidu jaotamine käis nii, et suurema portsjoni pidi alati saama pereisa, sest tema ju oli suure töö tegija- naine aga leppis poolega sellest (Peterson 2006: 64). Levinud arusaam oli, et naise koht on kodus laste kõrval ja tema kohus on kuuletuda oma mehele. Ainult töö oli see, mida arvati, et õrnem sugu teha oskab. Naine ja haridus olid pikka aega mõisted, mis omavahel kokku ei sobinud. Aga oli ka erandeid, näiteks Lydia Koidula, kellel õnnestus teadmisi lausa ülikoolini omandada ja sealt saada kodukooliõpetaja haridus (diplom) (Mihkla 1965: 74).
annaabi.ee 
