talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140). Neid ametlikke nimesid hakkas rahavas Rõhja- ja Kesk-Eestis nimetama liiginimedeks, Liivimaal aga väärnimedeks. Liivimaal nimetati äsjaantud perekonnanimesid tihti ka priinimedeks, sest see saadi koos pärisorjusest vabastamisega või priiklaskmisega. Perekonnanimede panek Liivimaa kubermangus Liivimaa kubermangus sätestati perekonnanimede panek 1819. a talurahvaseadusega. Perekonnanimede panekut pidas kubermanguvalitsus nii oluliseks, et isegi ajalehtedel võimaldati sellekohaseid õpetusi jagada, samal ajal kui talurahva pärisorjusest vabastamisest kirjutada ei lubatud.
ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid paljud eesnimede uurimisega, sh Edgar Rajandi, Leo Tiik ja Helmut Tarand. Raivo Seppo andis 1994. aastal välja ,,Eesti nimeraamatu", hiljem raamatu ,,Nimed ja nimepäevad" ning käesoleval aastal ,,Nimeraamatu". Ärinimedega on tegelenud Eve Alender. Veidi on uuritud ka hüüdnimesid. On teada, et
väärnimedeks. Liivimaa kandis öeldi äsjaantud perekonnanime kohta tihti ka priinimi, sest see saadi koos pärisorjusest priikslaskmisega(Kurro, Kurro 1999). Samas langes Eestis perekonnanimede andmine ajale, kui see oli aktuaalne kogu Euroopas. Austrias tehti perekonnanimede kandmine kohustuslikuks juba 1787, Eestist mõned aastad ennem aga näiteks Preisimaal ja Baieris. Venemaal seevastu hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles 1861, peale pärisorjuse kaotamist. Nii et ka oma nimeloome poolest kuulusid Vene riigi Balti provintsid pigem saksa kui vene kultuuriruumi(Must 2000: 51,52). Ilmselt just saksakeelsetes maades asetleidvast nimepanekust sai innustust ka Kanepi kihelkonna estofiilist pastor Johann Philipp von Roth kui ta 1809. aastal kohalikele talupoegadele perekonnanimesid andma asus(Must 2000: 52). Juba kümme aastat enne
2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul 2. Talu majapidamine oli peremehe enda otsustada 3. Määras üksikasjalikult kindlaks talude päriseksostmise 4. Nõuti edasi mõisategu Koormistes erilisi muutusi ei toimunud, hiljem hakati neid kirja panema, et
Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla) ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Näiteks vajasid valla üldkoosoleku otsused mõisniku kinnitust.
Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid. Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime. Sellest tuli osale eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimed lisasid eestlastele eneseväärikust. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? Pärast pärisorjuse kaotamist 1816, 1819 ja teoorjuse kaotamist 1856 hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma. Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5
tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad.Ühest kogukonnast teise minekuks oli vaja valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865.
tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad.Ühest kogukonnast teise minekuks oli vaja valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865.
140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks. Üldiselt arvan, et talupoegade teekond pärisorjast peremeheks
Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping Talupeg kuulutatakse isiklikult vabaks Talupoeg võib tegeleda vaid põlluharimisega, ei tohtinud mõisiku loata lahkuda Loodi talurahva kogukonnad Vallast lahkuda võis valla loal, kuid pidi leidma käendaja, kes sinu eest pearahamaksu maksaks Vallas ühiskäenduse põhimõtte ehk maksude eest vastutati koos Talupegadele hakati perekonnanimesid ehk priinimesid panema Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest 1834. Said Eestlastest talupojad lahkuda mõisast linna Talu kasutamisõiguse pärandamine tühistatud
saame rääkida alates 9. või 10. sajandist. Perekonnanimed tekkisid seal, kus nad algselt kadusid – Itaalias. Perekonnanimed tekkisid, et tõendada oma pärinemist vanematelt: isa andis oma perekonnanime lapsele edasi, et tõestada, et see on tema laps ja ta pärib isa vara. Vara pärandamisega tekkis suurmaaomanikel vajadus ühisele perekonnanimele. Perekonnanimed tekkisid lisanimedest ehk eristavatest nimedest, mis inimestel olid juba enne. Perekonnanimesid on päritolult kolme liiki: lisanimi (Schiller ehk lisanimi, Fleming ehk flaamlane, Smith ehk sepp), isanimi (-son: Robinson; Mc-: McDonald), kohanimi maaomanikel (omanik lisas oma maakoha nime enda perekonnanimeks). Eesti maaomandite kaudu on palju sakslasi saanud oma perekonnanimed. Kõigepealt said perekonnanimed aadlikud. Aadlinimede partiklid von või de näitab kohta, mille omanik on olnud esiisa. Euroopas kujunes keskajal välja 2-osaline nimemall
a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad andmed peremehe perekonna kohta talus, on küll peremehe nimi, töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid. Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise poeg, vend, sugulane või päris võõras. Kuid on teada, et pärisorjuse ajal püsisid talud sugukonnas kaua ja läksid alles siis teise perekonna kätte, kui
Rahvusliku liikumise põhjused: Pärast pärisorjuse kaotamist (1816 / 1819) ja teoorjuse kaotamist (1856) hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma.(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid)
alguse saab talupoegade omavalitsus mõis annab mingid funktsioon käest ära talupoegade kogukonna kätte kõige üle teostab mõis siiski järelvalvet valla moodustavad ühe mõisa territooriumil elavad talupojad valla koosseisu kuuluvad talupojad kui territooriumil sakslane, kes pole mõisnik ega aadel,ei kuulu valla kontrolli alla vaba inimene vajab perekonnanime: suuremat sorti aktsioon erinevaid perekonnanimesid umbes 41 000 oma äranägemise järgi sai nime valida ei tohtinud valida tuntud saksa nime ega roppu nime mängus tugev mõisniku kontroll või mõju nii mitmeski kohas talupoegadele pandud üpris rumalaid või tobedaid nimesid, sest mõisnik talupojale, kellega ta rahul ei ole, lasknud panda üpris jama nime Laisk, joodik, eitea, pudrunachk, soppaauk, kakason, karuauk, madrats jne hilisemal ajal need perekonnanimed ära muudetud
sees), Èè (je), Ìì (terav i), Òò (ou), Ùù (uu), Ýý (terav i), Þþ (helitu hammashäälik nagu inglise keele th sõna alguses), Ææ (ai). Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest eesnimi on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, mis nimelise isa tütar või poeg keegi on. Kristin Einarsdóttir on Kristin Einari tütar ja Páll Einarsson on Páll Einari poeg. Mõningaid vanu perekonnanimesid on samuti veel kasutusel, aga tänapäeva seadus nõuab, et inimesed looksid oma nime isa või ema nimest. Islandi kultuur on väga rikkalik ja maailmas tuntud. Paljud on kuulnud Islandi saagadest ja eddadest. Islandi rahaühik on islandi kroon (kròna, ISK). Island asub GMT+0 ajatsoonis, see tähendab, et ajavahe Eestiga on 2 tundi. Kokkuvõte Sain Islandist palju uut ja huvitavat teada. Kui mul oleks võimalus, tahaksin kindlasti sinna kõike oma silmaga vaatama minna
mainitakse Kalamaja esimest korda 1421. aastal. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased. Ameti poolest oli nende seas mündrikke - suuremate paatide juhte käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014) Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et kõige vanemad sealsed elanikud kandnud perekonnanimesid Tursk, Räim ja Haug. Võib arvata, et osa elanikke elas siin juba mitmendat põlve, kuid enamik oli pärit maalt. Inimesi ajendasid maalt lahkuma eelkõige linna vabamad olud, eriti mereäärsetes linnaosades. Kalamaja läheduses asunud sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Keskajal, kui vaenlased Eestit ohustasid, oli Kalamaja tugeva linnamüüri läheduses ning sadamas paiknevate sõjalaevade kaitse all märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.
15) Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest. Maaomand mõisale(rent) - 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent. 16) Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed? - Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust. 17) Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus, vallavanem, magasiait, vaeste hoolekanne,vöörmünder, talitaja - Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama vallakogukondi, mille ülesandeks oli vallaelu korraldamine. Eestimaal oli vallatalitaja, Liivimaal- vöörmunder.
Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast
Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab
Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab
saabuda kellegi juurde lõunasöögile õigeaegselt. Samuti lõppevad kohtumised sageli hiljem kui algselt plaanitud. Brasiillased on väga patriootlikud. Neile meeldib olla brasiillane. Enamasti on brasiillased väga jutukad, kuid mis puutub kodusse või perekonda, siis see on eraasi, ja tuttavatega seda ei arutata. Brasiilased on suured pidutsejad. Eriti palju rahvast tuleb kokku karnevalideks. Samuti meeldib neile vaadata televiisorit. Üksteise poole pöördumiseks kasutavad inimesed perekonnanimesid. 6 3. ÄRIPRAKTIKA. 3.1. Ärikohtumised Peaks vältima ärikohtumist karvenali aegu. Alati peab leppima kokku kohtumise aja vähemalt 2 nädalat ette. Tööaeg on ametlikult 8.30-st kuni 17.30-ni, kuid tegelikult alustatakse tööd hommikuti hiljem ja seetõttu ka töötatakse õhtul kauem. Kokkusaamised tuleks leppida keskpäevale või 15-17 vahele.
vahel 10. mail 2002 sõlmitud koostöölepingu 10-10/346 (2002) alusel. Lepingu eesmärk oli koostada uurimus ,,Nimekorralduse analüüs". Lepingu täitmiseks moodustas Eesti Keele Instituut töörühma, kuhu kuulusid nimeuurijad eri asutustest: Kairit Henno ja Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Annika Hussar Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eve Alender Tartu Ülikoolist ja Evar Saar Võru Instituudist. Uurimuse üksikud osad on kirjutanud järgmised autorid. Isikunimede peatüki perekonnanimesid käsitleva osa ja peamiselt ka isikunimeõigust puudutava on kirjutanud Kairit Henno, eesnimesid ja nende korraldamist käsitleva teksti Annika Hussar. Kohanimede peatüki on kirjutanud Peeter Päll (eeskätt ajaloolise osa ja praeguse kohanimeseaduse käsitluse) ning Evar Saar (võru kohanimed ning kohanimekorralduse ülesanded). Ärinimede peatüki on kirjutanud Eve Alender. Peeter Päll on kirjutanud nimekorraldusest üldiselt,
vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga. Islandlased ise nimetavad oma keelt viikingite keeleks ning nad on selle üle väga uhked. Ka riiklik keelepoliitika toetab igati keele säilitamist võimalikult puhtana. Kõikidele võõrkeelsetele sõnadele leitakse islandikeelne vaste ja laensõnade kasutamist ei peeta heaks tavaks. Islandlastel pole perekonnanimesid. Igaühel on üka või kaks nime ja on nimetatud isa järgi. Igaühel on patronüüm või isa nimi. Poja puhul lisatakse nime lõppu son ja tütre puhul dottir. Telefoniraamat on koostatud eesnimede järgi ning sellele on lisatud amet. Islandi tähestikus on 32 tähte: Aa Áá Bb Dd Ee Éé Ff Gg Hh Ii Íí Jj Kk Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Úú Vv Xx Yy Ææ Öö Tähed c (sé), q (kú) ja w (tvöfalt vaff) ei ole islandi keelele omased, neid leidub vaid võõrsõnades
kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja jaganud näljastele leivapätse. Kui üks mees, kellel suur pere toita oli, palunud poolt pätsi, andnud mölder kogu leiva, öeldes:,, Mida sa poole pätsiga peale hakkad, sul suur pere, võta aga terve päts." Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts, nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonnanimeks. Eestis hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles pärisorjuse kaotamise järel 19. sajandi alguses. Juba Viljandi aastatel oli Konstantini isa Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Konstantini ema Olga Tumanovaga. Tüdruk oli varakult vaeslapseks jäänud. Olga oli ettevõtliku ja edasirühkiva mehe vastand. Tal oli ilumeelt. Iseloomult oli ta melanhoolne ja kinnine. Laamani järgi päris Konstantin just emalt oma suure tundelisuse. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest üks oli tütar.Tahkuranna Pätsi
Alates 1936 aastast korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine. 1930 aastate keskel algatati rahvus- ja riigilipu muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud eesti perekonnad kandsid võõrapäraseid, enamasti saksapäraseid perekonnanimesid. 1919.aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919
Pidustustel etendati ooper. Ekspresident ei etenda enam poliitikas mingit osa Teda premeeriti eesti näitekirjanduse edendamise eest, kuigi ükski teater parasjagu tükke ei etendanud. Jaan Teemant etendas vabariigi sünnis olulist osa. eestindama-eesti keelde tõlkima. “Kalevala” on August Annisti eestindatud. Eestindus eestistama- eestiliseks, eestipäraseks tegema. Nimesid eestistama Betti Alver on eestindanud „Jevgeni Onegini“ . Eelmise sajandi 30. aastatel eestistati perekonnanimesid. efektne- mõjuv, muljet avaldav. Efektne kübar. Efektne trepp kaunistab iga sisekujundust efektiivne-mõjus, tõhus. Efektiivne vahend. Efektiivne asjaajamine on iga asutuse püsimise alus Sümfoonia efektne esitus. Tuleb saavutada efektiivne tootmine. ehe- ühest ainest koosnev; rikkumatu. Uuralites leitakse kulda ka ehedal kujul. Ehe rahvalaul ehtne- võltsimata; päris, tõeline; siiras. Ehtsad pärlid. Ehtne üllatus. Need roosid pole ehtsad, vaid paberist. Ehtne meremees
lapsed lahkusid kodust. Abiellumine eeldas oma maja rajamist. Isa kasvatas poega, ema tütart. Pidid õpetama lastele käitumist ja kombeid, pidid sisendama lugupidamist lastesse. Eetika tähtsaim mõiste oli MAAT lähtus vaaraost-jumalast, kandus isalt pojale. Valitsejatel oli palju naisi + 1 peanaine, kes võis olla ka vaarao õde vms. Peanaine võis tõusta ise vaaraoks. Naistel oli õigus mehest sõltumatult tegutseda. Ülemkihi naised kirjaoskajad. Päritolu polnud tähtsaim. Perekonnanimesid polnud. Poeg päris isa ameti, aga pidi enne enda väärtust tõestama. RELIGIOON&KULTRUUR Hõimude ühendamisel tõi iga hõim kaasa enda jumalad. Igal nomisel enda püha loom. Jumalad ZOOANTROPOMORFSED. Suurtest jumalatest vanim pistrikjumal HOROS. Tähtsaim oli AMON-RA. Talle pühendati OBELISKE (kuhu otsa langesid jumalad ohvreid vastu võtma). Oli kuni 80 erinevat jumalat (Egiptuse panteon). Austati püha loomi, keda ka mumifitseeriti. TÄHTSAD JUMALAD RA- päiksejumal
Isamaaliit Selleks, et opositsioon ei saaks oma sõnumit levitada, oli opositsiooni esindajaks Jaan Tõnisson (Pm toimetaja), aga Tõnissoni käest võeti Postimees ära ja pandi riigi kontrolli alla. Teised ajalehed, mis soovisid opositsioonilist sõnumit levitada, suleti. Diktatuuri tingimustes loodi propagandatalitus, mis oli mõeldud rahvameelsuse mõjutamiseks. Ülesanded olid suurte kampaaniate korraldamine: 1) nimede eestistamise kampaania saksa, vene ja halvakõlalisi perekonnanimesid muudeti eestipäraseks. Ka toonane peaminister Karl Einbund > Kaarel Eenpalu. 2) sini-must-valge lipu ja Võidupäeva (23. Juuni Landeswehri üle saadud võit Võnnu lahingus) tähistamise kampaania peeti oluliseks, et igal majal oleks olemas oma koht, kuhu lipp heisata või siis talude puhul oleks õue peal lipumast 3) kodukaunistamise kampaania taheti maal talude ümbrust korrastada, et sinna rajada aed, eraldi oleks karjaõu ja puhas õu
7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest(keelati müümine ja võõrandamine) 8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi 9. Loodi vallakohtud, mid olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad ( edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) 10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid) 2. 1819 Liivimaal kaotatakse pärisorjus 1849/1856 aasta seadused 1. 1849 Liivimaa kubermangus 2. 1856 Eestimaa kubermangus 3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 4. Teoorjus lõpetati järk-järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 5. Talude maad aeti ktunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 6. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (moonakad) 7. Talupoeg sai arendada iseseisvat majandustegevust
5. Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi 6. Loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) – hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2) Pärisorjuse kaotamine, perekonna nimede panek 1816, 1819- Mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja üle. Perekonnanimesid hakkati panema erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos. 3) 1849/1856 a seadused 1849 – Liivimaa kubermangus 1856 – Eestimaa kubermangus 1. seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 2. teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 3. talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 4
nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik. § 6. Perekonnanimele esitatavad nõuded (1) Perekonnanimi võib koosneda: 1) andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest. (2) Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Isikuid, kes ei pruugi suguluses olla, käsitletakse sugulastena. § 7. Eesnimele esitatavad nõuded (1) Eesnimi võib koosneda: 1) andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest. § 8. Elusalt sündinud lapsele isikunime andmine (2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel või
Teised ühiskonnaklassid pürgisid kõrgema seisuse poole. Aegade jooksul nimede kasutamine laienes. See võimaldas pärida vara ja saada õigusi. On näha, kuidas perekonnanimede levimine on arenenud, kuidas teised on püüdnud oma staatust ühiskonnas tõsta. Teisena said perekonnanime ristisõdijad, siis edasi linnakodanlus (said hiljem rikkaks) ja siis maarahvas. Oli piirkondi, kus nimesid veel polnud. Põhiliselt kujunes Euroopas kahe nime mall: eesnimi ja perekonnanimi. Eestlastel perekonnanimesid üks. Nt hispaanlastel võib olla 4 perekonnanime. Vaadates eesnimesid teistel rahvastel, üks silmatorkav erand on ungarlased, nende eesnimi on taganimi. Perekonnanimi on ees ja eesnimi on teine osis nimes. Ungari nimesüsteem eriline: traditsiooniline nimemall kui Euroopas muidu võetakse ühe abikaasa nimi, siis Ungaris on traditsiooniline nimi abielludes saab naine mehe nime täis kujul ja lisatakse sufiks né. Ungarlastel tänapäeval võimalik tänapäeval valida teiste mallide
1) Atatürgi periood – 1923 – 1938 sisepoliitika osas viidi läbi mitmed Türgit sekulaarsemaks muutvad reformid. 1924 kaotati kalifaat ja šariaadi seadused. 1925 saadeti laiali medresed. Dervišide ordud, keelati islamiusu sümboli fessi kandmine. 1926 – 1930 kehtestati järk-järgult Šveitsi tsiviilkoodeksil, It kriminaalkoodeksil ja Saksa ärikoodeksil põhinevad seadused. 1928 asendati araabia kirjaviis ladina kirjaviisiga. 1934 kohustati võtma perekonnanimesid. 1935 viidi puhkepäev reedelt pühapäevale. Mõned reformid osutusid siiski liialt äärmuslikeks. Pooleldi ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid ka 1924 ja 1930 ettevõetud mitmeparteisüsteemi juurutamise katsed. Türgi keelsete sõnade leidmiseks korraldati uudissõnade võistlusi ning uuriti vanu tekste. Samuti püüti juurutada nn päikesekeeleteooriat, mille kohaselt on türgi keel maailma vanim keel
aastal koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) loetletud 115 Taani kuninga siinse vasalli hulgas kümnendik nimede järgi otsustades eestlased. Tegelikult võis neid rohkemgi olla. Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või teha vallutajatega koostööd ja paari inimpõlvega saksastuda. Mitmed hilisemad suured baltisaksa aadlisuguvõsad olid eesti päritolu. Tuntuim sellekohane näide on arvukas Maydellide perekond. Eestipäraseid perekonnanimesid oli kohaliku aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes prantsuskeelsetest normannidest, kes pikapeale oma alamate keelele üle läksid. Meil seda kahjuks ei juhtunud
Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi Seati sisse vallakohtud · 23. MAI 1816. (Eesti) JA 26. MÄRTS 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega Talurahvale hakati panema perekonnanimesid Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 24 · PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIS: Mõisnike tarbimise tase Talupoja Reformide 1802. aasta Rahutused
Vana-Kuuste Põllumajandusselts 1834 aastal avati Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, mis oli seotud Tartu ülikooliga. Sealtpeale algas kõrgema põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis. Priinimi Talupoegade vabastamisega 19 sajandil kaasnes perekonnanimede panemine. Eestimaal anti selleks eraldi korraldus 1834 aastal. Senini oli ainult kasutatud ristinime koos talu-ja isanimega. (Linnaeestlastel olid pärisnimed olnud juba keskajast alates). Uusi perekonnanimesid kutsuti priinimedeks ehk ka liignimedeks. Vabastatud talupoegade ,,üleskirjutamine" kirikuraamatutesse pidi toimuma juba uute nimedega. Mõju rahvapärimusele: talupojale anti õigus oma nime valida, mõisavalitsus pidi hoolitsema, et ta ei võtaks ebasündsat nime. Kreiskool Keskhariduse saamine oli võimalik linnade ühe- või kaheaastane kreiskool. Neid töötas kõigis kreisilinnades, aastail 1836-47 kümme; lisaks Narvas. Kreiskoolides
aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis. Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. Rannarootsi vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõsnikud juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal pandi aga kõigile talupoegadele sundkorras perekonnanimed. Uusaeg: · Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas
väga rasked ja suured. Jõuti veendumusele, et kõige parem on kõige teiste seaduste kõrval talupojad vabastada pärisorjusest. Talupojad vabastati ilma maata. Vabastamine ei toimunud kohe päeva pealt, vaid kolme aasta jooksul. Sisuliselt aga ei muutunud ikkagi palju, kuna talupoeg pidi maad rentima ning seega töötati mõisas edasi . 19. saj jooksu hakati vaikselt üle minema ka raharendile või saadeti teorendile mitte peremees või naine vaid sulane. Anti talurahvale ka perekonnanimesid. Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega. Estofiilid olid enamasti kohalikud baltisakslastest eestlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. ,,Rahvaste hääled lauludes" kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu. Tähtsamad estofiilid:
Näit.: "AK3 orientiir 1 tankitõrjesuurtükk hävitada". "sain". Näit: "BM1 DL5 Koondada tuli kõrgendikule Kaalikas. Koondada tuli kõrgendikule Kaalikas." (BM1 on ühiskutsung) EDASTAMISEKS KEELATUD ANDMED Raadio kaudu on avatud reziimi kasutades keelatud edastada andmeid, mis sisaldavad kas täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse tasemega teavet, aga samuti ametkondlikke andmeid: · ametiisikute sõjaväelisi auastmeid, ametinimetusi ja perekonnanimesid, · üksuste, allüksuste ning staapide/juhtimispunktide tegelikke nimetusi ning numbreid, · üksuste, allüksuste ja staapide/juhtimispunktide liikumise tegelikke suundi väljendavat informatsiooni, · sidesõlmede ja väeosade asukohti tähistavaid tegelikke kohanimesid, · salastamis- või sagedushüppereziimi puudutavaid andmeid, · raadioseansside aegu, · andmeid, millest võib järeldada raadiojaama
nt Vaikne Ookean, Gröönima, Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare) Jakob kents- uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve nimelisi kohti. Kõrb, kõrve tähendus aja jooksul muutunud. Algselt tähendanud põlislaant, tänase kõrbe tähendusse tulnud läbi piibli tõlkimise. Hüpotees, et kõrve nimelisi kohti on rohkem piirkondades, kus on palju metsa. Kõrvemaa on väga metsane ala. Isikunimed- perekonnanimesid uuritud suhteliselt hästi. Sellega on tegelenud näiteks Aadu Must. Eestis on 1000 elaniku kohta umbes 25 korda rohkem erinevaid nimesid kui prantsusmaal. Eesnimede regionaalsust on uuritud vähem. Nt setumaa nimesid on uuritud.. 1840 aastal kihelkondades kõige levinumad tüdrukunimed olid mari, ann ja liisu. Positenimedest olid populaarsemad Jaan, Juhan ja Jüri. Teatud nimed esinesid ainult teatud aladel nagu näiteks Gertrud Vormsil, Riste muhul ja Aet Hiiumaal, Hip Lõuna-Eestis,
..) Rootsi (-Soome) riigis alustati I maailmas riikliku elanikkonna registri pidamisega (1749) kirikuõpetajad täitsid ja saatsid Stockholmi analüüsimiseks tabelid-ankeedid, mis näitasid kohaliku elanikkonna arvu jaotumist seisuste, sugupoole ja eagruppide kaupa. Tulemuseks statistilised koondregistrid. 18.sajandi II poolest alates on kõikidest Põhjamaadest usaldusväärsed elanikkonna allikad. Põhjamaade lihtinimene ajalooallikates Skandinaavias talurahvas ei kasutanud perekonnanimesid, vaid patronüüme, millest 19.sajandi II poolel arenesid perekonnanimed nt Svensson, Andressen, Nilssen, Finnbogadottir. Perekonnanimed olid kõrgematel seisustel nagu aadel, kirikuõpetajad, kodanlus, käsitöölised, sõdurid. Soomlastel olid (talu)rahva perekonnanimed, mis varauusajal taandusid Lääne-Soomest, aga säilisid Ida-Soomes: nt Korhonen (iidne Ida-Soome tüüp) / Virtanen (Lääne-Soome uus tüüp 19.sajandi lõpust). Põhjamaades ka talunimedest arenesid perekonnanimed 19
Oli ta sündinud Pärnu linnas 1754 apteekri ja kauomehe perekonnas, oli pikka aega Kanepi pastor, tegeles kohaliku talurahva hariduse edendamisega. Von Roth asutas esimese kihelkonnakooli.- see kujutas endast teise astme talupojakooli (esimne aste oli küikvõimalikud mõisa/küla/kirikukoolid). Kihelkonnakoolis õpetati lisaks veel juba kirjutamist ja saks keelt ntks. Hiljem levib kihelkonnakool laiemalt juba. Ilmselt hakkas von Roth esimesena panema oma talupoegadele perekonnanimesid u 1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist. Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor
Petseri linnaga. Tekkinud vaidlused ja juriidilised probleemid, samuti Vabadussõja sündmused lükkasid Maanõukogu otsustamise korduvalt edasi. Alles 4. juunil 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi ajutine põhiseadus kuulutas Setumaa Eesti Vabariigi koosseisu. Setumaa põhjal moodustati Petseri maakond. Alates 1930. aastatest kujunes Eesti riigi ametlikuks poliitikaks Setumaa kui piiriala kohalike eripärade kaotamine ja aktiivne eestistamine. Riik hakkas vormistama perekonnanimesid, kruntima talumaid, üles ehitama koolivõrku, valitsushooneid, mille tulemusena hakkas traditsioonilisse kultuuripilti lisanduma eestilikku ilmet. Samas olid 1920.1930. aastate Setumaa tähtsündmusteks I ja II Seto Kongress, setu laulupeod, noorte suvepäevad, Petserimaa Üliõpilaste Seltsi loomine ja setu haritlaste kinnistumine. Setud on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru
tõttu saanud külakoolis käia. Seal anti kolm aastat tasuta õpetust + toit. Lapsed tegid käsitööd, mille müügist saadud raha läks koolile. Ühe selle kooli kasvandiku tehtud õlgkübar saadetud keiser Aleksander I prouale. Proua leidnud selle väga ilusa olevat. Roth rääkinud, et ta eesti rahvast vaba rahvana näha tahab. Oli vist esimene ja ainus kirikuõpetaja, kes juba enne pärisorjusest vabastamist oma kihelkonna rahvale perekonnanimesid andis. Perekonnanimi oli vabade inimeste tundemärgiks. 1804 a talurahvaseaduse tõlkis R võru murdesse. R oli ka ilmalik luuletaja. Kirjutas Kanepi murrakus. Kasutas rahvalaulu vormivõtteid. Osalt levisidki ta luuletused rahvalauludena kohaliku rahva hulgas. Praost Rothi poeg Georg sai Tartu ülikoolis eesti keele lektoriks, mis näitab, et ka kodus seda keelt austati. Tema surma ei tahtnud rahvas uskuda. Räägiti, et ta läinud kohalike mõisnikega tülli ja põgenenud välismaale
annaabi.ee 
