essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest riigist, siis on antud essees analüüsitud peamisi probleeme, mida mitmest riigist pensionit saades võib ette tulla. Töö koosneb kolmest osast, millest esimeses on kirjeldatud Euroopa Liidu riikide
Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse välismaal paremat haridust saada ning reklaamitakse palju välismaale õppima minekut, erinevad stipendiumid, mis aitavad majanduslikult palju. Tahetakse välismaal tutvusi ja elukogemust saada. · Vanema generatsiooni lahkumise põhjused ei jõuta pere üleval pidada, välismaal parem pensionisüsteem (vanadekodud kvaliteetsemad) (Näiteks Soomes töötad 5 aastat siis saad Soome pensionit, mis kõrgem), välismaal rohkem võimalusi end tõestada, asjad kättesaadavamad, palgad suuremad. Lapsed on · Lahendused emigreerumise pidurdamiseks Teha kõrgharidus kättesaadavamaks (pakkuda tasuta kõrgharidust - kõrgharidusreform) , luua töökohti, erinevate toetuste suurendamine (näiteks lapsetoetus, stipendiumid). Avaliku sektori palkade tõstmine (näiteks arstid lahkuvad välismaale). Mainiks ära ka president Toomas Hendrik Ilvese
muud kohustused. näiteks ei ole võimalik toime tulla laste kasvatamisega, mis on kindlasti iga lapsevanema kohustus, kui ei ole püsivat sissetuleku allikat. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid jne. Tööpuudus mõjutab kõige otsesemalt riigi majandust. Tööpuuduse korral riigi kulutused kasvavad ja üha enam peab sisse viima kärpeid riigieelarves, mis omakorda vähendavad riigi võimalusi investeerida ja panustada ressursse näiteks ettevõttlusesse. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi. Ümber-
Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Tänu sellele, et noored lähevad Eestist minema, väheneb ka rahvaarv, mis on järgmine probleem meie riigis. Ja nii tekibki ühest probleemist järgmine. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid jne. Riik võiks toetada inimeste tööl käimist. Näiteks maksta osaliselt kütusekulu kinni. Kuna paljudel juhtudel peavad inimesed maksma enda täiendamise eest, siis võiks ka toetada seda. Samuti saaks toetada riik ettevõtteid. Saaks toetada näiteks selle kohapealt, et töötajad käiksid täiend-või ümberõppe koolitustel. Kuna inimesed ei saa tööle just sellepärast, sest neil puudub piisav haridus või oskused.
a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a. Keskmine eluiga meestel 80,1a ja naiste keskmine 84,8a. Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril. Põhikool on
Vabatahtlikena võivad sõjaväkke minna ka naised. 14. Kellel on õigus saada töötuabiraha, töötuskindlustust, millistel tingimustel? Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt on see kõigi jaoks ühesugune, u 1000 krooni. Töötu abirahale on õigus Eesti alalistel elanikel, elamisloaga välismaalastel ja pagulastel. Töötuabiraha saab 270 päeva jooksul. 15. Millistel alustel makstakse pensionit, mida me saame juba täna teha, et kindlustada oma pensionit? Pension määratakse 63-aastaseks saanud isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaz, isikule, kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5a vahetult enne pensioni taotlemist. Pensioni hakkavad varem saama need, kes on vähemalt 8a puudega last kasvatanud, kellel on 5 või enam last peres,
on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa arvatud pagulased Aafrikast ja Süüriast Arvatakse, et kui tõstame makse ja palga jätame samaks muutub eestlaste elu paremaks. Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi.
Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi. Ümber- ja täiendõppe soodustamine on minu arvates kõige efektiivsem viis, kuna paljudel, kes on valinud eriala millega nad ei suuda tööturul konkureerida ei ole võimalusi ennast täiendavalt koolitada või siis õppida teist eriala, mis looks
kodumaast eemal olles mitmeid isamaa-ja kodumaateemalisi luuletusi. Haava jaoks oli kindlasti raske ka lähedaste kaotus, isa ja õe surmale järgnes üsna pea ka ema surm. Seitsme aasta jooksul mattis Haava oma isa, ainukese õe ning ema ja kaotas lõplikult isakodu. Kogu masendus ja üksindustunne tekitasid temas tunde, nagu poleks tal enam mingisugust eesmärki edasi võitlemiseks või kuhugi püüdlemiseks. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse. Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani. Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule.
ei ole nõus: Nende üheks põhimõtteks on tööpanusega arvestamine, see soosib kõrge kvalifikatsiooni ning tööstaaziga töötajaid, eestis on vananenud ühiskond ning enamus on põhi või keskharidusega ( 5. Eesti kuulub sotsiaal-demokraatliku heaoluühiskonna mudelisse ) 6) Kas eesti on heaolu riik a)Jah, vaesuse leevendamiseks korraldatakse heategevusi üritusi ja akte, nt. jagatakse tasuta toidupakke b)Jah, üha enam toetatakse pensionäre, nt. tõsteti pensionit, mis vähendab sotsiaalset tõrjutust ( 6. Demokraatia kolm põhinõuet: 1) vabad, demokraatlikud konkurentsivate kandidaatidega valimised 2) inim- ja kodanikuõigustega arvestamine 3) kõik on seaduse ees võrdsed ) 7) kas eesti kuulub täielikult liberaalsete demo. Riikide hulka: nõustun, a)eestis on vaba ajakirjandus. B)eestis on vaba ning pluralistlik kodanikuühiskond. 8)demokraatia miinused: esiteks demokraatia on aeglane valitsemisvorm. teiseks: Rahvahääletusel võib
peale küsitlemist. Uuringus osales 20 vene rahvuses naist. Nende vanus oli 25-39 aastat (keskmine 30,5). Pooled naistest olid kesk- või keskeri haridusega, peaaegu pooled põhiharidusega, üks osalenu kõrgharidusega. Neljandik naistest ütles, et nad töötavad hetkel, ülejäänud olid kas lapsehoolduspuhkusel või ei töötanud. Kaks kolmandikku naistest elasid koos partneriga. Lapsi oli osalenud naistel 1–3, üks naine oli ka hetkel rase. Rahalise sissetulekuna mainiti lisaks palgale pensionit, emapalga miinimumi ja sotsiaaltoetusi. Valdavalt elati korteris, paar inimest üürisid tuba ning mõned elasid kas mehe või oma vanematega. Üks naine elas lahus oma lastest (kes elasid narkomaanist eksmehega ja tema vanematega) ning üks naine elas lahus oma vanemast lapsest (kes elas koos vanaemaga). Intervjuud olid pool-struktureeritud vormis, kus intervjueerijale olid ette antud valdkonnad ja põhiküsimused intervjuu kavana. Kohapeal kasutati ka jätkuküsitlusi
Aga aastaid tagasi, kui meil näiteks veel ei olnud kodus arvutit, oli raske teha töid, kus oli vaja otsida infot internetist. Arvutitega kaasneb veel palju probleeme. Viirused, tarkvara ühtimised, kiusavad sõbrad, interneti maks, hooldus, lisafunktsioonid, sõltuvused, probleemid jne. Seda nimekirja võib lõputult täiendada. Igapäev võib uudistest kuulda, et keegi jälle tappis ennast ära, kuna keegi ahistas teda internetis või, et mõni vanur ei saanud jälle pensionit kätte. Kõik on muutunud liiga arvutite põhiseks, kui nüüd peaks tulema mõni viirus ja selle kõik ära kustutama, oleks üsna suur paanika lahti. Enamus informatsioonist on kantud internetti. Ja kui see peaks kaduma, oleks selle taastamine võib-olla isegi võimatu. Ma arvan et infoühiskonnas elamine on kahepoolne asi. Ning nagu ma juba alguses mainisin, on alati neid kellele see sobib ja kellele mitte. Inimesed on kõik nii erinevad, et suuri üldistusi välja tuua
Veel hullem- mõne teismelise halvimaks unenäoks: elab temaga ühe katuse all. Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav. Kuidas võib sellise asja üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust just tehnikaga ümberkäimisel. Peale selle kuulavad nad veel päevast päeva Elmarit eesotsas Mati Nuude, Raimond Valgre ja teiste superstaaridega- 50 aastat tagasi. Kui lapselaps tahab kuulata räppi, rocki, poppi, metalit
Arvatakse, et naisel on pere kõrvalt raske nii keerulist tööd teha ning et naised on liiga emotsionaalsed, et sellist ratsionaalset ja pingelist tööd teha. Sellise protsentuaalse jagunemise tõttu ongi mehed maskuliinsematele ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud.
Algatatud reformide tagajärjel kehtestati kontroll panganduse üle: president sulges kõik pangad ning keelas neid vastava loata avada. Põllumajandust hakkas reguleerima riik: farmerid hakkasid saama toodangu vähenemise eest hüvitist. Tööpuuduse leevendamiseks korraldati ka riiklikult hädaabitöid (metsa istutamine), mis andis tööd miljonitele inimestele. Riik hakkas abivajajate eest hoolitsema. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensionit ja toetati vaeseid peresid. Kõik need reformid suurendasid elanikkonna ostujõudu ja see mõjus hästi USA majandusele. Sarnased reformid Prantsusmaal, kus läks kriisist ülesaamisega kauem aega, kuna seal hakati seadusi rakendama hiljem. Kriisi mõju Suurbritanniale oli väiksem kui USA-le või Prantsusmaale, kuna britid suutsid kaupu müüa ka kriisiaegadel. Kriisist väljumiseks seadsid inglased sisse tollimaksud välismaisetele kaupadele ning loobusid oma rahahaühiku väärtuse
Sotsiaalmaksu näiteks maksavad töökohad iga oma töötaja pealt 18% selle töötaja palgast. Selle eest maksab riik pensione, ematoetusi ning lastetoetust. Sotsiaalmaksust, mida töötajad maksavad läheb üks osa nende tulevasse pensionifondi, mida hakatakse kasutama, kui nad on vanad. Kõik maksud lähevad otse või kaudselt riigile. Ehk makse tuleb maksta mitmel põhjusel, mis on kasulikud inimesele endale nagu näiteks, et omada haigekassat, saada tasuta haridust, koguda pensionit või tööstuskindlustust, saada tasuta arstiabi, käia kultuuri sündmustel, saada teenuseid päästeametilt ning politseilt või sõita tasuta ühistranspordiga. Maksude pealt tulenev raha on vajalik ka näiteks siis, kui riigis tekib mingi hädaolukord, kas siis loodusõnnetus, sõda või majanduskriis näiteks. Ja ka selleks, et riik ei jääks võlgadesse, tuleb raha koguda maksudest. Mitmed riigi täidetavad
töökoht jms. Erinvad on välismaal ka maksud, need on väiksemad ja elu on ka odavam. Töökohad ja võimalused kodumaal töötamiseks on üsna kehvad, kuna Eestis on ka majanduslikult raske olukord. Inimesed ei ole rahul om töökoha või palgaga ja seetõttu kolivad nad kodumaalt välja ja populatsioon meie riigis väheneb. Eesti riik peaks garanteerima oma inimestele normaalset sissetulekut, turvalisust ja vanaduspõlves sellist pensionit mis võimaldab inimväärset väljateenitud pensionipõlve. Mujal maailmas on kindlasti keeruline ka sellepärast elada, sest seal pole neid võimalusi, mis on kodumaal. Kui oled harjunud metsas käima või kuskil lihtsalt vabas looduses, siis ei pruugi seal neid võimalusi olla, kuna seal on paljud asjad kontrolli all. Inimesed seal on võõrdunud sellest, nad ei ole harjunud tegevusi tegema ja kui nad teevad, siis nad on selleks väga põhjalikult ette valmistund, mis on tihti naeruväärne
Need kaks seadust aga ei määra kindlaks aga seda, et pensioni saaja peab saama ükskõik millist neist kolmest dokumendist isiku tõendamiseks esitada. Seega ei ole käskkirjas sätestatu vastuolus nende kahe seadustega. Lisaks peab õiguserakendaja vaatama ega seadused pole välja antud peale käskkirja, aga nii ei ole, käskkiri on kõige viimasena välja antud. Sel juhul seal sätestatu kehtib ja kuna see on ka loogiliselt põhjendatud, siis peaks Magdaleena siiski pensionit soovides esitama passi või juhiloa. Selleks peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui ta veel uut passi polnud kätte saanud, aga ta oli juba pensioniikka jõudnud. 4. Lahenda ülesanne . Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine
1957.aastal kui Malenkov ja Molotov üritasid kukutada Hrustsovi ning see katse ebaõnnestus ei lastud neid maha nagu ennemalt oleks tehtud vaid saadeti rahulikult pensionile. Pärast NLKP 20. Kongressi algas NSV Liidus uus periood, mida kutsuti sulaperioodiks. Kõigepealt kaotati tugev tsensuur meedias ning kultuuris ja see järel tuli aeg kui esimest korda liidu ajaloo jooksul hakkas võim tõsisemalt rääkima inimeste elujärje parandamisest. 1956.aastal hakati vanuritele maksma pensionit mis oli sõltuvuses nende viimasest kuupalgast. Riik hakkas lõpuks maksma kolhoosidele toodangu eest ning ka tööstuses tõsteti palku. Lisaks lubati ka ainult isiklikuks tarbeks omada aiamaad ning paari kodulooma või -lindu. Kuid see kõik ei andnud tulemust, sest käsumajanduses oli palju ebakõlasid ning inimestel puudus huvi paremate tulemuste vastu. Kuigi NSV Liidu sees tundus, et liigub kõik ainult ülespoole ning olukord muutub
väljamakseid saab teha kuiselt ning see ei mõjuta tootlust. Kui 0,5 B 15% 40% soovitavaks pensioniks oleks €1000 kuus, siis a) Kui suur summa peaks olema kogutud pensionile jäämise 1) Kui Teie poolt koostatava portfelli oodatav tootlus peab ajahetkeks, et võimaldada sellist igakuist pensionit? (2p) olema 12%, kui suur on kummagi aktsia osakaal portfellis? b) Kui suur summa tuleks iga kuu kõrvale panna, kui alustada (2p) pensioniks kogumist 30-aastasena? (2p) 2) Mis on sellise portfelli standardhälve? (2p) c) Oletame, et nüüd täiendavalt, et isikul on saadud päranduseks €10 000 ning ta kasutab seda ühekordse sissemaksena 1) Oodatavaks tootluseks kokku 12%, selle saame ilma eriti
raskeks. Eeskujuliku kodaniku kohus on käia valimistel. Valimistel tuleb käia, sest kui sina ei vali valitakse sinu eest, kuid alati ei ühti teiste valikud sina omadega. Hea kodanik loob ka perekonna, kuna see aitab riigi rahvaarvu tasakaalus hoida ja kindlustab oma rahvuse säilimise. Riiki ustava kodaniku ülesanne on maksta riigi poolt kehtestatud makse, muidu läheb riik pankrotti. See tuleb sulle endale ka kasuks, juhul kui sa elad nii kaua, et lähed pensionile ja hakkad pensionit saama, see raha tuleb kõik maksumakjsa taskust. Hea kodanik aitab ka teisi abivajajad, näiteks aitab kepiga tädikese üle tee kui teine abi vajab ja iseendaga hakkama ei saa. Veel annetab hea kodanik abivajajate kogumisfondi, kui see on ta majanduslikel oludel võimalik. Hea kodanik püüab hoida oma kodumaa puhtana ja olla nii keskkonnasõbralik kui võimalik. Näiteks sorteerib prügi ning väljas jalutades ei viska prügi
aastal käivitus Eesti riigi ning suuremate pankade poolt suunatud pensionireform, mis aktiivselt suunas kõiki Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II samba pensionifondide osakutesse. 2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. Majandussurutise ajal said hoobi ka pensionifondid, mille tootlikkus muutus negatiivseks Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud. Selle tulemusena järgnes pensionireformile laenubuum, mis omakorda viis lakke kinnisvarahinnad. 30.09
Maksud Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. (pass ja IDkaart) Otsene maks see mida inimene maksab otse. (tulu, maa ja sotsiaalmaksud) Kaudne maks maks on arvutatud kauba või teenuse sisse (käibemaks) Brutopalk kõik mis teenid ja sealt lähevad maksud maha ja siis saad kätte netoplaga. (21% on tulumaks ja 20% on käibemaks) Maha arvestatakse töötukindlustus 2,8% ja pensionikogu 2%. Tööandja ise maksab ka veel 1,4% töötukindlustust ja 20% pensionit + 13% veel haigekassale. Aktsiisid kaudes maksud, mis on kehtestatud teatud kaupadele jälgimiseks. (alkohol, tubakas, bensiin jne) Tuludeklaratsioon See on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu (töötasu, honorar, annetused, intressid ja dividendid, tulu vara müügist). Lisaks tuleb üles märkida niisugused kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodustust. Millele kuulub eelarve raha
tahetud, aga 800-1000€ oleks juba minu arvates väga hea. Minu arust tundub see palju loogilisem, et kuidagigi ots otsaga kokku tulla. Arvestades ka seda, et hinnad pidevalt tõusevad ja igasugused maksud vaja ka maksta. Eluasemed on juba nii kallid, isegi kõige lihtsamad elupaigad, milles mingit luksust pole. Sama on ka pensioni suurusega. Pensionärid, kes tööl enam tervise tõttu käia ei saa, saavad niivõrd vähe pensionit. Arvestades, et nad peavad ka igasuguseid kalleid rohtusid ostma ja arste külastama, et tervemalt elada. Paljud pensionärid ongi endale varakult sääste kogunud, aga kuna igasugused hinnad pidevalt tõusevad, siis säästude väärtus aina kahaneb ja ikka on raske täisväärtuslikku elu elada. Miinimumpalka võiks ju tõsta näiteks riigikogulaste palkade arvelt. Miks küll peaksid riigitegelased saama nii ulmelist palka.
millal ta lahkub kodumaalt ja millal võib kodumaale naasta. Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Mis pagulastest saab? • Riik kontrollib ka pagulaste tausta, et valida välja sobivad inimesed. Eelistatakse sõjapõgenikke. • Eestisse saabuv pagulane on juba rahvusvahelise kaitse all, seega on tal samad õigused, mis Eesti alalisel elanikul: asuda tööle ja saada riikliku pensionit, peretoetuseid, sotsiaaltoetuseid, tervishoiuteenuseid, tööturutoetuseid- ja teenuseid. • Pagulase saabudes paigutatakse ta mõne Eesti linna või valla sotsiaal- või üürikorterisse. Riik maksab üüri kinni. Konkreetseid kokkuleppeid riigi ja omavalitsuste vahel veel pole. • Riik aitab pagulasel tööd leida, pakkudes tasuta keeleõpet ning abi töötukassast. Töötukassa arvestab inimese individuaalsete vajadustega ning
Poodides oli palju kaupa Tööpuudus Pidevalt täiustatakse tehnikat Ühiskonnas suureneb ebavõrdsus 11. Võrdle tööliste õigusi 19. sajandil ja Eestis 21. sajandil järgmistes valdkondades: haigusrahad, kõrge iga, trahvide süsteem, tööpäeva pikkus. TV lk. 24 ül. 4. 19. SAJANDIL 21. SAJANDIL Haigestusraha ei makstud Haigestusraha makstakse Vallandati ja pensionit ei makstud Inimene saab pensionile jääda Trahviti kergekäeliselt ja kogu aeg Trahve ei ole aga inimene võidakse peemiast ilma jätta. 12. Mis ohustas tööliste tervist 19. sajandi vabrikutes? Kuidas oleks saanud ohtu vähendada? TV lk. 25 ül. 5 13. Miks oli vabrikuomanikel ja tööandjatel võimalik töölisi kergelt oma tahtmisele allutada? TV lk. 25 ül. 6. 14. Mida nõudsid 19
hüvedest ja teenustest sõltumata sissetulekust, ametikohast või staatusest. Heaoluteenust pakub peamiselt riik - pension, arstiabi, haridus. Palgast läheb rohkem maha maksudest. Nt Rootsi ja Põhjamaad 3. Liberaalne mudel - Inimese heaolu eest vastutatakse ise, mitte riik. Heaolu pakkujaks on turg. Mida rohkem inimene teenib, seda paremat arstiabi jm suudetakse endale turult osta ja seda suurem pension. Erahaiglad, eraülikoolid. Igaüks kogub endale ise pensionit. Riik aitab vaid tõsiselt vaeseid ja vanureid. Maksud on madalad. Kui tahad paremat elujärge, pead ise pingutama. Sotsiaalne kihistumine ning ebavõrdsuse määr on kõrge. Nt Ameerika Ühendriigid Põlisvähemused ehk ajaloolised vähemused- antud riigis elanud aastasadu või veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad. Eestis setud ja peispsivenelased; šotlased UKs. Sisserännuvähemused ehk immigratsioonivähemused- riiki tulnud
progressiivne ehk astmeline tulumaks, kui ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Astmeline tulumaks mõjub suuremapalgaliste töömotivatsioonile negatiivselt: ei taheta pingutada, kui peab teistest rohkem ära andma. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise puhul tuleb leida vahendid eelarvesse laekumata jäänud tulu katmiseks. Mõningad sammud füüsilise isiku tulumaksu alandamiseks on astutud. Nimelt võeti 2014. aasta eelarvega vastu otsus tõsta keskmist pensionit ning seeläbi ka pensioni tulumaksuvaba miinimumi. Ka panustatakse enam Maksu- ja Tolliameti töösse ning seeläbi ka maksude laekumistesse ning ka maksupettuste vähenemisse, et riigil oleks vahendeid ja võimalusi teha muudatusi ka füüsilise isiku tulumaksustamises. Referaadi autor loodab, et käesolev töö pakub majandustudengitele huvitavat lugemist ning esialgne eesmärk anda ülevaade Eesti maksupoliitikast füüsilise isiku
Majanduselus o Eelisarenduses oli ikka põllumajandus. o Teostati põllumajanduslike kampaaniaid (Hruštšovi maisiarmastus) o Kolhoosnikud hakkasid saama palka rahas ning suurendati riiklikku kokkuostahinda. o Alustati elamuehituskampaaniat (Hruštšovkad) o 1956. aastast hakati pensionit maksma 50% eelmisest palgast – suurenes elanikkonna ostuvõime ning heaolu o 1960. aastal algas aga majanduse allakäik Raskused toiduainetega varustamises (1963. a. viljaikeldus) käsumajandus ei olnud efektiivne inimestel ei olnud eriti huvi tööd teha.
aastaselt)? Eeldusena jäävad maksed pensionifondi kogu vaadeldava perioodi peale samaks. Kui palju hakkab Mari saama pensioni kuus juhul, kui olles 65 aastane, sõlmib ta elukindlustusseltsiga võrdse annuiteediga pensionilepingu pensionifondi kogutud summale? Eeldusena jääb pensionifondi aastane tulusus kogu vaadeldava perioodi peale samaks, arvestatuna igakuuselt. Samuti eeldusena on kindlustusseltsi poolt prognoositud pensioniea pikkus 15 aastat. 65 – 22= 43 aastat kogub pensionit 50 x 12= 600 eurot kogub aastas Fondi tulusus aasta baasil 600 x 5,28 /100= 32 eur Raha makstakse välja 15 aastase pensioniea jooksul. Kogutud summa jagatud / 15 aastat Ülesanne 6 Ettevõte ostis kahe miljoni euro eest hoone järgmistel tingimustel: 25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt, ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste annuiteetmaksetena koos intressiga 12% aastas (intressi ajabaas act/act). 2000000 x 25/100=500000 tuleb tasuda kohe
ajanud, oli tüssata saanud. Varsti toimus Loomade farmile uus kallaletung, mille tulemusena lasti õhku ka tuuleveski. Loomad küll võitsid, aga olid väsinud ja haavatud. Napoleon oli ennast uue autasuga autasustanud. Sel õhtul hakkasid sead alkoholi jooma, kuigi ka see oli reeglitega keelatud. Käsk muudeti jällegi sigadele sobivaks. Tümpsa ei olnud enam hea tervise juures, aga siiski pingutas ta väga, sest oldi alustatud uue tuuleveski ehitamisega. Tümpsa hakkas pensionit ootama. Vahepeal olid sündinud 31 põrsast. Nende tarvis hakati koolimaja ehitama. Selleks müüdi maha, mis kannatas ja toiduportse vähendati pidevalt. Sead elasid aga hästi ja hakkasid isegi õlut pruulima. Aprillis kuulutati Loomade farm vabariigiks ja valida tuli president. Ainuke kandidaat oli Napoleon. Tümpsa pingutas väga, et enne pensionit piisavalt kive koguda tuuleveskiks, aga ühel hilisel suveõhtul andis ta tervis järele. Tümpsa kukkus
Ei tunnistatud õigusi,mis olid prantsuse revolutsiooniga kehtestatud. Nõuti korralike rahvaesindusi, valimist, põhiseadust, riigikorra muutumist. Liberalismi teke vabameelsus,olulised reformid, inimõiguste kehtsetamine ja nendest kinnipidamine. Rahvuslikud vastolud, Austria-Ungaris hakati piirama õigusi, vabadusi. Võib nimetada revolutisoone küllaltki edukateks.Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka. Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse.
aga kahjuks pole see võimalik.'' Kaspar: ''Millal te arvate, et tuleb see hetk, kui olete valmis oma kuue varna panema?'' Marko: ''Eks see tuleb, kuna varem või hiljem juhtub see, et me sureme ära ja siis ma arvan, et ma ei teegi enam saateid *naerab*, aga enne seda ma ei oskagi öelda. Eks Eesti riik on väike ning me elame palgatööst..'' Kaspar: ''Töö surmani või?'' Marko: ''Nad ju räägivad, et pensionit ei ole laias laastus võimalik enam saada, et peab töötama seni, kuni surm meid elust lahutab.'' Kaspar: ''Aga televisioonist lahkumine näiteks?'' Marko: ''Noh, ma ei oska öelda, sest inimene peab tegema seda, mida ta kõige paremini oskab. Ilmselt paremate töövõimaluste tekkimisel... või näiteks siis, kui ma ei peaks enam palka teenima, oleks raha ilma tööd tegemata, siis ehk, aga ma ei tea kas ma lahkuks televisioonist, aga igapäev ma kindlasti eetris ei käiks.''
perekonnaliikmeid. Ning kui on soovi, saavad nad oma vajalike toiminguid ka töökohas teha. Uhkustunnet tekitavad igasugused heateod. Olgu see heategevus või annetused. See näitab, et ettevõte ei keskendu ainult iseendale, vaid ka ennast ümbritsevale keskkonnale. Ka see näitab ettevõtte siirust ning selle tehtud „kallistusi“. Autor leiab, et lugupidamist tehtud töö eest tänuüritusega tuleks teha juba siis, kui inimene seal töötab, mitte viimasel päeval enne pensionit. Iga inimene soovib tunnustust. See ei peaks olema vaid üks kord, kui ta saab sooja kohtlemise osaliseks. Teistega arvestamine Jack Mitchell kirjutab oma teoses, kui oluline on arvestada teiste inimeste ettepanekutega. See ei loe, kas ta on firma juht või tööline. Ta on nimetanud viis printsiipi, mida peab oluliseks. Need on: kutse osalema, ettepanekud, teistega arvestamine, kaasamine ning panustamine. Kõik need printsiibid on olulised teistega
revisjonikomisjoni alluvuses, kuniks seal viidi läbi reorganiseerimine ning juhtkond vahetus ja Rücker kaotas töö 1855. Viimastel aastatel töötas ta seal peaaegu pimedana. Liivimaa spetsiaalkaardi lõpetamise järel 1843. aastal, kolis ta elama mõisasse, mis asus Kolga-Jaanis kirikuõpetaja lesemaal ning „mõisakese“ nimeks oli Wittwenbesitz Carolinenhof. Tema teistkordsele taotlusele saada pensionit, anti ka riigikassast eitav vastus, kuna käimas oli Krimmi sõda ning Rückeri jaoks ei leitud taas tarvilikke summasid. Peale töökoha kaotamist Valga mõõdu ja revisjonikomisjonis, jäi ta viimaseid eluaastaid veetma Kolga-Jaani kirikumõisasse, kus ta suri 1856. aastal 31.mail. Kogu Rückeri tegevus ja tema kohta leiduvad napid teated iseloomustavad teda tagasihoidliku, kuid väga hoolika töömehena, kes Liivimaa Spetsiaalkaardi
Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa" jm. Viljakas kirjanduslik tegevus ei päästnud tagasihoidliku loomuga Haavat ainelisest kitsikusest. Eriti ränk oli talle Esimese maailmasõja ja kodusõja aeg. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse, ,,tuultela-toakestesse". Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani. Läbi elatud traagilistest löökidest ja süvenevast üksindustundest tekkis luuletajal tagakiusamise kinnisideed
Ei tunnistatud õigusi,mis olid prantsuse revolutsiooniga kehtestatud. Nõuti korralike rahvaesindusi, valimist, põhiseadust, riigikorra muutumist. Liberalismi teke vabameelsus,olulised reformid, inimõiguste kehtsetamine ja nendest kinnipidamine. Rahvuslikud vastolud, Austria-Ungaris hakati piirama õigusi, vabadusi. Võib nimetada revolutisoone küllaltki edukateks.Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka. Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse.
Sotsiaalse kaitse põhimõte me peame kaitsma sotsiaalselt nõrgemaid, kaasajal lähtume sotsiaalselt nõrgemate inimeste ideoloogiast, ei ole enam vähemuse kaitse, vaid enamuse privileeg, ravimikindlustuse kaitse katab ca 90% elanikkonnast - privileeg olla haige. Solidaarsuspõhimõte nt pension riiklik pensionikindl; põlvkondade vaheline kokkuleppe vanaema loodab, et ema käib tööl ja tema tööst finantseeritakse vanaema pensionit, ema loodab, et teie finants. ema pensioni, teie loodate, et teie lapsed finants. teie pensioni; töötab, kui kõik käivad tööl ja töötajaid on piisavalt palju, et finants. pensionäre nt ideaalis 2 töötavat inimest peetavad üleval 1 pensionäri; ravikindlustus moodustavad inimesed, keda ohustab haigeks jäämise risk, inimesed on kokku leppinud, et nad on solidaarsed; kindlustatu teab, et kui jääb haigeks ja ravikulutusi on vaja
o Erandjuhul lõpetatakse saadiku õigused teovõimetuse ja surma puhul · (Iga erakond võib parlamenti kandideerijate nimekirja panna kuni 125 liiget) · Saadiku privileegid: o Kõrge palk 4 keskmist palka; komisjonide esimehed ja aseesimehed saavad rohkem; kehtib nö 1.0 süsteem, kus lihtsalt riigikogulane saab 0,65 o Kuluhüvitised o Enne 2003 aastat ametis olnud saadikud saavad riigikogulase pensionit 2 aastat riigikogus 40% RK palgast (ametis oleva RK) 6 a 60% RK palgast 9 a 70% RK palgast · Ametite ühitamatus riigikogulane ei tohi paralleelselt pidada teist ametit(v.a. teadustöö + mõned nõukogud ning eraettevõtlus) · Immuniteet kriminaalkorras saab liiget karistada vaid riigikogu nõusolekul (suurema rikkumise puhul) Riigikogu struktuur · Esindavad riigikogu: 1. Juhatus (spiiker + 2 asespiikrit); 2
Tähtsaimad parteid Töölispartei- sotsialistliku ilmavaatega; Hoyre- paempoolsed; Kristlik Rahvapartei- kirikuuid; Keskpartei- Progressipartei- Andres Preivik (külastas töölispartei noortelaagrit, püstoliga) xd Sotsialistlik Vasakpartei - Rootsi Jätkus sotsiaaldemokraatide valitsemine Viidi läbi uusi reforme. Pensionireform suurendati rahvapensionit (inimesed, kes isegi tööd ei tee, saavad pensionit,aga Eestis nõutakse 5 aastat elamist siinses riigis) Haldusreform vähendati omavalitsusi. Haridusreform 9-klassiline ühtluskond Kuningad Gustav VI Adolf (19501973); Carl XVI Gustav (1973-) eelmise järglane; Välispoliitika Neutraliteedipoliitika. Liituti ÜRO-ga, kuid mitte NATO-ga. 1994 liituti EL-ga. Dag Hammaskjöld oli ÜRO peasekretär 1953 1961 1967 läks Rootsi üle parempoolsele liiklusele. 1971
Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar. 1663 algavad suured konfliktid M loomingu pärast. Louvre'is esietendub ,,Naiste kool". Pensionit 3000 liivrit aastas. 1664 mol perre sünnib poeg. Tema ristiisaks saab Louis XIV, ristiemaks kuninga vennanaine. Tellkitakse Mol Vers suvepidustusteks stsenaarium ,,Võlusaate rõõmud". Mol saab valmis ühe väga kuulsa näidendi ,,Tartuffe". Sellele ei anta luba teatrisse minna. Tart on kiriku kõrge vaimulik, kes elab pere juures, õgard, joodik, liiderdaja, ajab ligi. Tart tähendab silmakirjateenrit. Majaperenaine kirjutab asjad tema nimele. T pannakse lõpuks kinni. 1665
Viimane summa saadi kokku mitmetelt erinevatelt toetajatelt. EFSM (Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism) andis oma panuse 22,5 miljardit eurot, EFSF (Euroopa Finantsstabiilsusfond) lisas sellele teised 22,5 miljardit eurot. EFSF jaguneb omakorda EFSF (euroala), kes andis 17,7 miljardit, Suurbritannia 3,8 miljardit, Rootsi 0,6 miljardit eurot ja Taani 0,2 miljardit eurot. Kriisis kulus 5% pangalanguseks 2 aastat ränka tööpuudust, lisaks sellele kärbiti pensionit ja tervisekindlustusi. Sellest tulenevalt aga Iiri kodanikud siirdusid mujale riikidesse tööd otsima. 2010 oli Iirimaal võlakriis, millele anti: 67,5 miljardit abiraha, see programm maksti tagasi 3 aastaga. 2013 aastaks oli kõik põhimõtteliselt korras. 1997- 2007. aastal tõusid kinnisvarahinnad 4 kordselt ning 2007. aastal hakkasi kukkuma, mistõttu valitsus ja pangad hävisid selle pealt. Iiri valitsus andis pankade hoiustele 2 a garantii
Teeme seda järgmiste eelduste põhjal: iga-aasta lõpus säästate 1 500 eurot kokku 30 aasta jooksul. Pensionile jäädes loodate elada veel 25 aastat saades igakuist pensioni. Eeldades, et investeeringute tootlus vaadeldaval perioodil on 3%, kui suureks kujuneks siis Teie igakuine pension. Lahendus: Kõigepealt säästame iga aasta lõpus 1 500 ja saame kokku: FVA (r=3%;pv=0;t=30) = 71 363 eurot Sellest summast saame maksta igakuist pensionit arvestades eelnevalt leitud summa annuiteedi nüüdisväärtuseks. Andmed: PVA = 71363 ; r = 3%/12 ning t = 12*25=300 26 71363 CF= =338.41eurot 1 1 ( 3 - 12 12 3 1+ 3 12 ( )
riigile, kogu toodang jaotati kolme ossa: 1) 1/3 riigile 2) reservi 3) Kogukonna inimeste ülalpidamiseks Kedagi ei lastud nälga surra, sest iga paar töökäsi oli arvel. Kui inimene jõudis ikka, kus ta enam teha ei jõudnud või haigeks jäi, siis ta sai kogukonna pensionit. (Korjasid täisid!) Teatud vanuses pidid mees-naine abielluma. Süsteem, mis pidi toimima, oli plaanimajandus, toimus ka kontroll selle üle. Inkade riigis polnud graafilist kirja! Oli sõlmkiri - Quipu/Kipu- >> Neil võis olla harunööre, nende sisse tehti sõlmesid, olulised olid sõlmed, kuju, värv. Oli efektiivne süsteem, toimis suurepäraselt.
Libertaarlik pool – valikuvabadus jääb. Müksamise võimalused: Vaikevalikud – kui mitte midagi ei otsustata. Nt Austrias on inimene automaatselt organidoonor. Juhul, kui ta ei esita avaldust, et ei soovi doonor olla, siis ta jääbki organidoonoriks, ja see on tema vaikevalik. Nt USAs on II pensionisamba kogumine nö vaikevalik, kui just eraldi avaldust ei esita, et soovitakse sellest loobuda, siis makstakse seda pensionit. Laiskuse tõttu jäetakse sageli vaikevaliku juurde. Seega riik saab mõjutada inimeste valikuid, pannes paika vaikevalik – see on valik, kui inimesed ’midagi ei tee’. Kättesaadavuse heuristik – inimesed hindavad seda sündmust tõenäolisemaks, mille kohta neil endal on mälestusi/kogemusi. Nt terrorirünnaku tõenäosus inimeste arvates suurenes märgatavalt pärast 9/11. Valitsus peaks sekkuma inimeste tarbimisse siis, kui see hakkab mõjutama ühiskonda
karta. Samas võib selline lahendus viia aga immigrantide arvu suurenemisele, kuni see ületab põlisrahva arvu. Seega võib selline kurss viia rahva kadumisele ning asendumisele sisserännanutega. Teine võimalus, mida on mitmel pool Euroopas kasutatud ning mida ka Eesti sisse viiakse, on riiklike pensionide osa järk-järguline vähendamine, asendades need isiklike kogumispensionitega. Nõnda investeerib igaüks juba töötades oma vanaduspõlve ning tema pensionit ei ohusta tööjõu arvu langus riigis. Samas pakub see võimalus varianti jätta töötava elanikkonna maksud tõstmata ja siiski koguda piisavalt raha riiklike ülesannete täitmiseks. Nagu näha on rahvastiku vananemine tõsiseks väljakutseks praegusele ühiskonnale. Selge on ka see, et ilma aegsate lahenduste leidmiseta võib sellest teemal saada raske probleem. Ometi on olukorra lahendamiseks
Valimised on vabad siis, kui need toimuvad ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijatele (demokraatia eeldab, et valijal on, kelle vahel valida mitu võimalust; mittevabad üks võimalus) Valimise sund e-hääletamisel kartis Riigikohus, et inimesed muutuvad teistmoodi mõjutatavaks (pole kindel, kus ja kelle juuresolekul valivad) Valimisloosung ,,Kui te minu poolt hääletate, siis saate 500EEK rohkem pensionit" kas see on demokraatlik, kooskõlas valimisvabadusega ning kas see pole valijate äraostmine? - Valimiste üldisus: Üldisus keelab tsensused (alaealised ei saa valida, kinnipeetavate piirang kui vang vabaneb just peale valimisi, siis miks ta ei peaks saama kaasa rääkida, kui ta osaleb nüüd tavakodanikuna ühiskonnas) - Valimiste ühetaolisus:
11.6. Rahvapension Rahvapension määratakse isikule, kellel ei ole õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensionistaazi puudumise tõttu. Konkreetsemalt on õigus rahvapensionile: 1) vanaduspensioni ikka jõudnud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist, kui ta ei saa mõne teise riigi pensionit; 3) kui isikul ei ole õigust toitjakaotuspensionile seoses toitjal nõutava staazi puudumisega ning toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt üks aasta enne surma 4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti RKPS-i § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani. Rahvapension määratakse teatud protsendina rahvapensioni määrast. Punktis 1
annaabi.ee 
