Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks
3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti
Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot
Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased. Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa. Piirid on vabad, toll ja viisa on juba ammu ajalugu ning ühe riigi kodanikud võivad vabalt elada ja töödata teises riigis. Eestil nagu ka igal teisel riigil tuleb nägu Euroopa poole pöörata. Elu Eestis muutub iga aastaga järjest rohkem läänelikumaks. Aga siiski jääb Eesti roll suures Euroopas suhteliselt väikseks. Esiteks selle tõttu, et riik on teiste riikidega võrreldes väga väike. Teiseks selle pärast, et meil pole pakkuda midagi sellist, mida teistel riikidel pole. Sellegi poolest pürgib 5
Õpirände eesmärk on inimeste väärtuse tõstmine – aidata neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega
Urbaniseerumise tagajärjel tekibki olukord, kui kogu rahvastik kolibki järjest kasvavatesse linnadesse ning maale ei jää enam kedagi või jäävad sinna vähese haridusega inimesed. Ka selleks, et maal tööd teha, on vaja vastavat haridust, näiteks ettevõtlusega tegelemiseks. Isegi juhul kui maapiirkonda jääb elama oskustöölisi, on siiski vaja, et keegi neid juhiks, tegeleks ettevõtlusega. Päris palju räägitakse sellest, et maal pole tööd. See on ka põhjuseks, miks inimesed linna kolivad ega taha linnast maapiirkonda kolida. Samas, kui leidub aktiivseid inimesi, kes tõesti tahavad midagi korda saata oma kodukohas, siis ei ole mõtet tööpuuduse üle nuriseda, vaid tuleks ise midagi ära teha. Nõnda toimisid Valgamaal Laatre alevikus kolm aastat tagasi kaks õde. Nad läksid ülikooli, omandasid kõrghariduse ja hakkasid tegelema ettevõtlusega. Nüüdseks on sellest välja kasvanud ettevõte, mis müüb oma saadusi
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000
Aga kui me võtame nüüd absoluutselt iga immigrandi Euroopasse vastu ning pakume igale ühele abi, milleks võib osutada kuus üle 1500, kas me majandus suudaks sellega toime tulla? Olen üpriski kindel, et ei suudaks, sest meil on endalgi kümneid tuhandeid kodutuid Euroopas, kelle eest me ise ei suuda hoolt kanda. Andes meile juurde veel sadutuhandeid, kus igale ühele peab andma süüa, juua, elamispinda ning arvestame, et paljud neist küsivad veel muid mugavusi, kuna neile ei sobi elada samades tingimustes, nagu neil oli kodumaal enne sõda, ei usu mina, et tuleme toime selliste toetustega. Oli juhtum Rootsis, kus ühes koolis ei peetud enam jõule ning traditsioone, mis tulevad koos jõuludega, sest koolis olid mõned moslemist lapsed, kelle vanemad olid Islami usku. Vanemad kaebasid, et nende kodumaal Süürias ei peetud jõule, ning sellega peaks ka lõpetama koolis jõulude tähistamise ära, sest muidu oleks nendel mõnel moslemil ,,ebamugav" olla. See oli üks esimesi
Kõik kommentaarid