Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks tahan elada sünnimaal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks elada kodumaal?

Miks tahan elada sünnimaal/välismaal
Kas elada kodumaal või välismaal, see on iga inimese enda teha. Elu ja õppimine ning töö mujal maailmas on inimesi alati paelunud, kuid mitte kõik ei ole suutelised seda otsust vastu võtma. Sellel teemal on kirjutatud raamatuid, tehtud filme, olnud arutelusid, kuid otsuse teeb inimene ikka ise, olenevalt sellest kui palju on teda mõjutatud.
Miks elada kodumaal? Minu arvates on selleks põhjuseid nii mitemeidki. Näiteks elavad enamus meie lähedastest kodumaal ja loomulikult suhtleb inimene oma perekonnaga, kes teda toetavad ja perekond mõjutab ka maailmavaadet . Välismaal olles ei saa nendega nii tihti kokku või suhelda ja ainult tugeva loomuga inimene saab eesmärgi nimel olla ja elada välisilmas. Perekond võib anda ka soovitusi ja olla toeks kodust kaugel olles.
Hariduse ja töötamise kohapealt on kindlasti välismaal parem, sest seal on kultuuriruum laiem ja suuremad võimalused. Kindlasti on ka plagad ja sotsiaalsed tagatised määravad. Edasiõppimise võimalused maailma mainekates ülikoolides on väga edukatele õppuritele avatud, kellel on tahtmist ja võimalusi. Kodumaal on piiratud need võimalused, sest tahtjaid on väga palju ja kohti pole lihtsalt kõigile saada. Seal kus oled eluaeg elanud on üsna lihtne elada, kuna keel on selge ja ei pea nullist alustama vaid on kõik olemas kodu, perekond, töökoht jms. Erinvad on välismaal ka maksud , need on väiksemad ja elu on ka odavam. Töökohad ja võimalused kodumaal töötamiseks on üsna kehvad, kuna Eestis on ka majanduslikult raske olukord. Inimesed ei ole rahul om töökoha või palgaga ja seetõttu kolivad nad kodumaalt välja ja populatsioon meie riigis väheneb. Eesti riik peaks garanteerima oma inimestele normaalset sissetulekut, turvalisust ja vanaduspõlves sellist pensionit mis võimaldab inimväärset väljateenitud pensionipõlve.
Mujal maailmas on kindlasti keeruline ka sellepärast elada, sest seal pole neid võimalusi, mis on kodumaal. Kui oled harjunud metsas käima või kuskil lihtsalt vabas looduses, siis ei pruugi seal neid võimalusi olla, kuna seal on paljud asjad kontrolli all. Inimesed seal on võõrdunud sellest, nad ei ole harjunud tegevusi tegema ja kui nad teevad, siis nad on selleks väga põhjalikult ette valmistund, mis on tihti naeruväärne. Kodumaal ehk Eestis oled harjunud käima looduses kas telkimas või lihtsalt matkamas ainult seljakoti ja paari muu asjaga. Looduse poolest on mujal maailmas kindlasti huvitavam, sest seal on liike mida pole kunagi varem näinud ja mida tahaks avastada, siis on seal kindlasti ka võimalus selleks mitte ei pea loomaias akna tagant eksootilisi elusolendeid jälgima.
Välismaal on minu arvates parem tegeleda ka hobidega, sest seal on rohkem võimalusi neid teostada näiteks mägedes ronimine , suusatamine või mingi muu selline ala mida pole võimalik teha kodumaal, kus puuduvad selleks võimalused. Erinevad meeskonna alad või individuaalaladel on välisriikides ka paremad treenerid, sellest ka suurvõistlustel on neil paremad tulemused. Hobidega tegelemine kodumaal on üsna kehv , sest siin pole midagi teha arvestades neid tingumusi. Näiteks kalapüük on välismaal kõvasti etem kui kodus, sest seal on võimalik püüda mitmeid erinevaid liike, kuigi Eestis pead piirudma ainult mõne liigiga ja see püük tüütab üsna ruttu ära.
Kultuuriinimestel on väljamaal väga huvitav, uurida nende traditsioone, keelt ja nende tavasid. Ilmselt on need inimesed sellised, kes satuvad kodumaale väga harva ja rändavad mööda ilma ringi, sest seal on nende jaoks väga palju uut mida avastada. Kultuur on seal paremini arenenud näiteks korraldatakse erinevaid üritusi ja festivale. Välismaal, eriti USA’s on minu arvates on inimestel selline tava, et korraldatakse pidusi, kus kutsutakse kõik oma naabrid kokku ja siis räägitakse juttu ja ollakse lihtsalt meeldivas seltskonnas. Seal teavad kõik kõiki, vähemalt enda ümbruskonnas, mis minu arvates on väga hea. Eestis sellist asja väga tihti ei näe, kuna inimesed ei ole nii sõbralikud.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et elu välisriikides on minu arvates parem, sest seal on rohkem võimalusi, nii õppimiseks, töötamiseks, hobidega tegelemiseks ja muuks selliseks . Inimesed ei ole seal nii endasse tõmbunud vaid on rohkem avatud uutele tutvustele, et leida sõpru ja tuttavaid. Mingil määral on ka elu kodumaal hea, sest siin on kõik tuttavad ja perekond, kelle abi ja nõuanded on alati teretulnud.
Miks tahan elada sünnimaal #1 Miks tahan elada sünnimaal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel Takk Õppematerjali autor
hindele 5 vastatud jutt tiina tammani konkursil

Sarnased õppematerjalid

Kirjand teemal-Miks inimesed lahkuvad Eestist-
2
odt

Kirjand teemal "Miks inimesed lahkuvad Eestist?"

Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks

Eesti keel
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti

Geograafia
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot

Uurimustöö
Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased. Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa. Piirid on vabad, toll ja viisa on juba ammu ajalugu ning ühe riigi kodanikud võivad vabalt elada ja töödata teises riigis. Eestil nagu ka igal teisel riigil tuleb nägu Euroopa poole pöörata. Elu Eestis muutub iga aastaga järjest rohkem läänelikumaks. Aga siiski jääb Eesti roll suures Euroopas suhteliselt väikseks. Esiteks selle tõttu, et riik on teiste riikidega võrreldes väga väike. Teiseks selle pärast, et meil pole pakkuda midagi sellist, mida teistel riikidel pole. Sellegi poolest pürgib 5

Ühiskonnaõpetus
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände eesmärk on inimeste väärtuse tõstmine – aidata neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega

Nõustamine
Essee-Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik
6
doc

Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik

Urbaniseerumise tagajärjel tekibki olukord, kui kogu rahvastik kolibki järjest kasvavatesse linnadesse ning maale ei jää enam kedagi või jäävad sinna vähese haridusega inimesed. Ka selleks, et maal tööd teha, on vaja vastavat haridust, näiteks ettevõtlusega tegelemiseks. Isegi juhul kui maapiirkonda jääb elama oskustöölisi, on siiski vaja, et keegi neid juhiks, tegeleks ettevõtlusega. Päris palju räägitakse sellest, et maal pole tööd. See on ka põhjuseks, miks inimesed linna kolivad ega taha linnast maapiirkonda kolida. Samas, kui leidub aktiivseid inimesi, kes tõesti tahavad midagi korda saata oma kodukohas, siis ei ole mõtet tööpuuduse üle nuriseda, vaid tuleks ise midagi ära teha. Nõnda toimisid Valgamaal Laatre alevikus kolm aastat tagasi kaks õde. Nad läksid ülikooli, omandasid kõrghariduse ja hakkasid tegelema ettevõtlusega. Nüüdseks on sellest välja kasvanud ettevõte, mis müüb oma saadusi

Kirjalik eneseväljendus eesti keeles,...
Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist
6
docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000

Ühiskond
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat
4
odt

Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?

Aga kui me võtame nüüd absoluutselt iga immigrandi Euroopasse vastu ning pakume igale ühele abi, milleks võib osutada kuus üle 1500, kas me majandus suudaks sellega toime tulla? Olen üpriski kindel, et ei suudaks, sest meil on endalgi kümneid tuhandeid kodutuid Euroopas, kelle eest me ise ei suuda hoolt kanda. Andes meile juurde veel sadutuhandeid, kus igale ühele peab andma süüa, juua, elamispinda ning arvestame, et paljud neist küsivad veel muid mugavusi, kuna neile ei sobi elada samades tingimustes, nagu neil oli kodumaal enne sõda, ei usu mina, et tuleme toime selliste toetustega. Oli juhtum Rootsis, kus ühes koolis ei peetud enam jõule ning traditsioone, mis tulevad koos jõuludega, sest koolis olid mõned moslemist lapsed, kelle vanemad olid Islami usku. Vanemad kaebasid, et nende kodumaal Süürias ei peetud jõule, ning sellega peaks ka lõpetama koolis jõulude tähistamise ära, sest muidu oleks nendel mõnel moslemil ,,ebamugav" olla. See oli üks esimesi

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun