Majanduskriis I ja II Maailmasõja vahel (0)

Arutlus
Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris , kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks . Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud , oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid.
1920. aastal USA-st maailmamajanduse juhtriik. Kuna Ameerika astus Esimesse maailmasõtta hiljem, olid tema kahjud minimaalsed. Ameeriklased müüsid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene , nii muutus ta eurooplaste võlausaldajaks, olles varem nende võlglane.
1929. aastal puhkes majanduskriis USAs, seoses krahhiga New Yorgi bösil 24. oktoobril 1929. aastal. Kuna riik oli otsustanud suurendada laenuprotsente, oli väärtpaberite pakkujaid palju ja väärtpaberite hinnad kukkusid järsult. Kriis haaras kogu ameerika majandust. Üsna pea jõudis kriis ka Euroopasse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Eriti kannatada sai Saksamaa, kes oli majanduslikult väga seotud USA-ga. Kriisi mõju said tunda ka Aasia , Aafrika ja Austraalia . Kriisi tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti , paljud tehased ja vabrikud suleti. Massiliselt vallandati töölisi, alandati kaupade hinda ja vähendati tootmist.
1932.aasta USA-s presidendivalimiste vōitjaks osutus Franklin Delano Roosevelt, kes hakkas kriisist väljumiseks hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli ennenägematult laialdane majanduse riiklik reguleerimine. Algatatud reformide tagajärjel kehtestati kontroll panganduse üle: president sulges kõik pangad ning keelas neid vastava loata avada. Põllumajandust hakkas reguleerima riik: farmerid hakkasid saama toodangu vähenemise eest hüvitist. Tööpuuduse leevendamiseks korraldati ka riiklikult hädaabitöid (metsa istutamine), mis andis tööd miljonitele inimestele. Riik hakkas abivajajate eest hoolitsema. Töötutele hakati maksma abiraha , vanuritele pensionit ja toetati vaeseid peresid. Kõik need reformid suurendasid elanikkonna ostujõudu ja see mõjus hästi USA majandusele. Sarnased reformid Prantsusmaal, kus läks kriisist ülesaamisega kauem aega, kuna seal hakati seadusi rakendama hiljem. Kriisi mõju Suurbritanniale oli väiksem kui USA-le või Prantsusmaale, kuna britid suutsid kaupu müüa ka kriisiaegadel. Kriisist väljumiseks seadsid inglased sisse tollimaksud välismaisetele kaupadele ning loobusid oma rahahaühiku väärtuse seotusest kullaga.
Kriisist väljumiseks diktaatorlikes riikides võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte ja majanduse arenemine oli suuresti seotud sõjaks valmistumisega.
Ma arvan, et kõige edukam riik kriisist väljumisel oli Suurbritannia , kellele avaldas majanduskriis väiksemat mõju, kui teistele riikidele. Nemad pidid sellest väljumiseks kõige vähem tegema. Kui teistes riikides kehtestati kas suuri reforme või haaras üldse riik ohjad oma kätte, siis Suurbritannias tehti vaid väikesed muudatused.
Majanduskriisil oli suur roll uue sõja tekkes . USA-st sai 1920.aastal maailmamajanduse juhtriik, kuna tema kahjud sõjas olid olnud minimaalsed ja nii suutis ta muutuda eurooplaste võlausaldajaks. Kuid 9 aastat hiljem puhkes USA-s majanduskriis seoses väärtpaberite hindade järsu kukkumisega. See mõjutas suuresti teiste riikide majandust, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriisist väljumisekss kehtestas USA Roosevelti reformid, mis levisid ka mujale demokraatlikesse riikidesse. Diktaatorlikud riigid väljusid kriisist majanduse juhtimise riigi kätte usaldades. Arvan, et edukaim kriisist väljuaj oli Suurbritannia, kuna sinna avaldas majanduskriis kõige väiksemat mõju. . Ma arvan, et kui inimesed oleksid majanduskriisi ajal mõelnud, et mis neid II Maailmasõja ajal ees ootab, siis oleks nad äkki suutnud sõda ennetada.