Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud töösuhetega. See on kasutusel kahekordistamisel suureneb väljund üle kahe sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab välja rida seda iseloomustavaid näitajaid, näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra. Kui tootmisfunktsioonil ilmneb kõigil pensionisüsteemi, garantiisid tööpuudusega ja millest olulisematena võib nimetada: Belgias
Sotsiaalmaks 759 924 561 198 1469 3911 Trükitud 25.01.2005 Tööarvestus Tunnitasu 48 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1700 krooni Tulumaksu protsent 24% Sotsiaalmaksu % 33% Töötukindlustus % 1% Pensionikindlustuse % 2% Töötaja Tunnid Palk tkk Kalle Kusta 46 2208,00 on Margarita Mesi 56 2688,00 ei Vambola Samba 34 1632,00 on Silvi Siiber 12 576,00 on Siim Susi 89 4272,00 ei Kokku 237 11376,00
SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension 2) KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (2. sammas) · Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus
ämmaemanda poolt tuvastatud isik kuni 19-aastaseks saamiseni isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionini jäänud kuni 5aastat; Ravikindlustust rahastatakse sotsiaalmaksust, mille suurus on Eestis 33%. Sotsiaalmaksu maksab kas tööandja või inimene ise. Teatud juhtudel maksab inimeste eest sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalmaksust 20% kantakse riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja 13% riikliku ravikindlustuse eelarvesse. Ravikindlustust korraldab Eesti Haigekassa 4 piirkondlikku osakonda. peamine ülesanne on ravikindlustushüvitiste võimaldamine Eesti inimestele. Lisaks koostab haigekassa ravikindlustuse eelarve peab arvestust kindlustatud isikute üle; sõlmib tervishoiuteenuse osutajatega lepinguid ning kontrollib nende täitmist; kontrollib kindlustatud isikutele osutatavate tervishoiuteenuste
2.2. Töötaja tööülesanded on sätestatud Lepingu lisas olevas tööülesannete kirjelduses. 3. Töötasu 3.1. Tööandja maksab Töötajale kuutöötasu 15 000 EEK kuus. 3.2. Töötasu makstakse ülekandmisega Töötaja pangakontole. 3.3. Töötasu makstakse üks kord kuus; kuu lõpuks väljateenitud töötasu makstakse välja järgmise kuu 5. kuupäeval. 3.4. Töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks, pensionikindlustuse makse ja töötuskindlustusmakse seaduses sätestatud korras ja määrades. 4. Tööaeg ja tööaja korraldus 4.1. Töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 4.2. Töötaja töötab 8 tundi päevas 4.3. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval. 4.4. Vastavalt Tööandja töökorraldusele algab tööpäev kell 8.00 ja lõpeb kell 17.00 4.5. Tööpäevasisene vaheaeg on kell 12.00-13.00 4.6
inimese nimele kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaksu summat. Kui olete palgatöö kõrvalt FIE, maksab teie nimele sotsiaalmaksu lisaks teie enda poolt ettevõtlustulult makstule ka teie tööandja, ja teie isikustatud sotsiaalmaks on nende kahe summa . Isikustatud sotsiaalmaksu suurusest sõltub: · ravikindlustus, mille hulka kuulub hüvitis töövõimetuse korral; · pensionistaaz; · riikliku pensionikindlustuse I ja II samba suurus; · vanemahüvitise suurus . Sarnaselt tulumaksule hadab ka sotsiaalmaksu maksuamet. Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb teha kohe esimesest aastast alates. Jooksva aasta sees peab ettevõtja tegema kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid, mille tasumise tähtaeg on iga kvartali 15. kuupäev . Sotsiaalmaksu makstatkse ettevõtlustulult sellelt, mida deklareeritakse
maksusüsteemi. · Maksude kehtestamise õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 4. Proportsionaalne ja progresseeruv maksusüsteem-süsteem, kus tulumaksu protsent on kõigile võrdne ja ja tulu suurenedes maksuprotsent ei muutu. Süsteem, kus tulu suurenedes maksu protsent tõuseb astmeliselt. 5. Otsesed ja kaudsed maksud, näited, maksja 6. Maksed, eesmärgid (töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed) Mõisted: SKP; inflatsioon, devalvatsioon- SKP = aasta jooksul riigis toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Devalvatsioon-alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes. · Palk, brutopalk, netopalk- Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist.
Arvukad meetodid leevendamaks või vältimaks vanadusnähtusi võivad olla ajutiselt pidurdava mõjuga, kuid vananemisprotsessi peatada need ei suuda. Kogemuste kohaselt on isiku töötegemisvõime vanuses 60-65. eluaastat keskeltläbi vähenenud ¼ kuni 1/3 võrra. Sotsiaalhooldus lähtub asjaolust, et inimene on suureneva vanuse tõttu ainult tinglikult töövõimeline ja et ta soovib sissetulekut asendava toetuse kaudu realiseerida oma õigust suurenevas vanuses mitte töötada. Alates pensionikindlustuse kehtestamisest on 65-aastaste inimeste osakaal nimetatud kindlustussüsteemis enam kui kolmekordistunud, üle 80-aastaste osakaal isegi 12 korda suurenenud. Vanaduspensionäride arv rahvastikus kasvab tulevikus veelgi. Vanaduspensionäride arvu suurenemisel on mitmeid põhjuseid: 1) pidevalt vähenev noorte osakaal rahvastikus ja 2) pikenev eluiga (eluootus). Keskmise eluea suurenemine rajaneb 19. sajandil uutel võimalustel võitlemiseks infektsioonhaigustega
ja isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja) avansilisi makseid: iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks 1386 krooni. Registreerimise kvartali eest proportsionaalselt ettevõtjaks oldud ajaga. Alates teisest tegevusaastast ettevõtjana peab hakkama maksma ka tulumaksu avansilisi makseid 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks. Nende suurus arvutatakse eelmise aasta maksustatava tulu järgi. Alates 2004. aastast saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad liituda pensionikindlustuse II sambaga. Töötuskindlustust neil aga ei ole. FIE EELISED: FIE PUUDUSED: · äritegevuse alustamise ja lõpetamise · omaniku piiramatu vastutus oma lihtsus, tegevuse eest, · paindlikkus tegevussuundade valikul ja · kapitali piiratus tegevuse muutmisel, laiendamiseks, · omaniku otsustamis- ja · äritegemis- ja juhtimisoskuste
progresseeruv maksusüsteem- maksusüsteem sõltub maksustatavast summast.(soome). 9. Otsesed- Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, nt: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks kaudsed maksud- Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, nt: käibemaks, aktsiis. 10. Maksed, eesmärgid töötuskindlustuse- eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, pensionikindlustuse maksed- eesmärk on kindlustada pensionieas kindel sissetulek. 11. SKP- sisemajanduse koguprodukt- peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust USA dollarites. inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. devalvatsioon- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes 12. Palk- tööjõu väärtus rahaslises väljenduses.
Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaz. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016
luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23. Brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist (pensionikindlustuse- ja töötuskindlustuse makse) 24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29
pensioniteks ja 0,5% töötuskindlustuseks).See on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest saadud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks.Enamiku makse kannavad Riigikassale üle tööandjad.Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne.Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu ning kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodutust (nt. õppemaks riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksed, ametiühingu liikmemaks, eluasemelaenu intress).Tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma.E-maksuamet võimalus täita oma tuludeklaratsioon interneti teel. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks nim, valitsuskuludeks.Eelarveraha kulub kolme laadi ülesannete täitmiseks: riigivalitsemiseks, ühishüviste pakkumiseks ja rahalisteks ülekanneteks.Eesti
ESSEE Kas sotsiaalmaksu reform on vajalik? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Antud juhul maksab sotsiaalmaksu tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, millest 20 protsenti on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantav sotsiaalmaksu osa määr ja 13 protsenti ravitkindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on erinevad, millest üks on ka rohkem kõneainet leidnud meediakanalites. Nimelt arutatakse peamiselt sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist. On ka erakondi, kes soovivad antud maksu alandada ning kolmandad erakonnad leiavad, et sotsiaalmaksu koormus Eesti ettevõtetele on konkurentsivõime seisukohalt liialt kõrge. Kõige selle
...............................................6 3 1. Projekti üldkirjeldus Projekti eesmärk Projekti "Pensioniõigusliku staazi infosüsteemi arendamine" eesmärk on arendada välja infosüsteem, mis võimaldaks koguda isikute tööraamatutest enne 31.12.1998 tehtud sissekannete andmed Riiklikku pensionikindlustuse registrisse pensionikindlustatute pensioniõigusliku staazi arvestamiseks ja samuti võimaldaks neid andmeid töötleda. Oodatud tulemuste loetelu Projekti oodatavaks tulemuseks on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi täiendatud andmebaas ja pensioniõigusliku staazi andmetega opereerimist võimaldav kasutajaliides ning tehtud arendustööd dokumenteeriv infosüsteemi projekteerimise dokument. 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete
2016. aastal on Eestis pensionäride arv juba 415 097, sh. vanadus- ja töövõimetuspensionärid ja toitjakaotuspensioni saajad. Kuidas suudab nii väike riik nagu Eesti sellise demograafilise nihkega toime tulla? Selleks, et jätkuvalt toimida, vajab vananev ühiskond mitmesuguseid muutusi, sealhulgas tahet vajalikke muutusi ellu viia ning valmidust nende muutustega kohaneda. Minu arust kõige suuremad probleemid võivad riigil tekkida pensionide maksmisega. Riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensioni suurusel seab piirid riigi finantsiline võimekus. Väga suur mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja makstud sotsiaalmaks. Tööealiste inimeste arvu osas prognoositakse olulist vähenemist. Kui 1986. aastal oli iga pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis tänavu on see suhe halvenenud 3,1-le ja 2060. aastaks halveneb 1,5-le.
pensioniõiguslikku staazi ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot. Kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot. Töötasu arvestamine pensioni arvutamisel on siiski suhteline - inimese palgalt makstud sotsiaalmaksu summat võrreldakse riigi keskmiselt palgalt makstud
Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt; vanaduspensioniikka jõudnud isik jt. Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda
Sotsiaalmaks (sihtotstarbeline): 1. pensionid 20% 2. tervisehoid 13% 3. töötuskindlustusmaks 0,3% Kõik need maksab tööandja. Kokku 33,3%. Inimene ise: töötuskindlustus 0,5%, pensionikindlustus teise sambasse 2% Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas 1. aprilliks. Eesmärk on kontrollida kas inimest on maksustatud õiglaselt ja vältida maksupettust. Tulumaksusoodustust saab riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksel, ametiühingu liikmemaksult, eluasemelaenu intressilt. Tulumaksuvaba miinimum on sellel aastal 2250 krooni kuus. Tulumaksudeklaratsiooni täitmise võimalused: 1. E-maksuamet, ehk tuludeklaratsiooni täitmine internetis. 2. Varasemal ajal sai seda teha vaid maksuametis käsitsi. Pidi seisma järjekordades, täitma vorme, koguma tõendeid.
MAKS - rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. KÄIBEMAKS – toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 20%. AKTSIIS – maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. SOTSIAALMAKS – Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt ning füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlusest saadud tulult. TULUMAKS – füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib
D: Palgakulu 3010 K: Palgavõlg 3010 kuna kohe ei maksta 2) Sotsiaalmaksu arvestamine D: Sotsiaalmaksukulu 993,3 K: Sotsiaalmaksuvõlg 993,3 3) Töötuskindlustuse arvestamine D: Töötuskindlustuskulu 30,10 K: Töötuskindlustusvõlg 30,10 *** Need olid tööandja kulud*** 4) Kinnipidamised töötasudelt D: Palgavõlg 649,04 K: Töötuskindlustusmaksevõlg 60,20 K: Tulumaksuvõlg 551,04 K: Pensionikindlustuse võlg 37,80 5) Töötasu maksmine D: Palgavõlg 2360,96 K: Arvelduskonto 2360,96 ÜLESANNE 3 Puhkus teenitakse välja selle perioodi jooksul, millal tehakse tööd. Puhkusetasuerladis D K S0 1200 5) 930 4) 83 7) 30 D K K 930 K 113 S1 383 1) D: Palgakulu 1000 D: Sotsiaalmaksukulu 330 D: Töötuskindlustuskulu 10 K: Palgavõlg 1000
Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel ning tekkivad lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu. Valitsussektori eelarve sisaldab keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste eelarveid. Keskvalitsuse eelarve koosneb riigi, riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse eelarvetest. 4 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001 2000. aastaks kinnitati riigi tulude ja kulude eelarve summas 28 531 miljonit krooni, mille maht ei muutunud. 2000
MAKSUNDUS ÜLESANDED ARVESTUSEKS VALMISTUMISEL - vastused Avatud vastustega küsimused 1) Füüsilise isiku brutotöötasu on iga kuu 600 eurot. Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole
raskeveokimaks) kaudsed maksud-maksustavad tarbimist- kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustava kauba või teenuse hinnale(käibemaks,aktsiisimaks ja tollimaks) näited, maksja. 10.Maksed-töötuskindlustuse maks-sunkindlustuse makse liik,mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks,maksavad-kindlustatu ja tööandja, maksumäär-tööandja 1% töötaja 2%. pensionikindlustuse maks(IIsammas)-sundkindlustuse maks, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiglikule pensionikindlustusele,maksemäär- kindlustatule 2% töötasust ,riik lisab 4% 11.Mõisted: Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid (teatud ajaperioodi jooksul
liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4. Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6
nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1 Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul. 2. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 2.1. lause: a) regulatiivne, b) alternatiivse abstraktse faktilise koosseisuga,
alkoholimüügi piiramist. · Hambaravi rahastamise suurendamine vähemalt 100 miljoni krooni võrra, et tagada selle parem kättesaadavus · Ligipääsu parendamine, eeskätt ravijärjekordade lühendamine · Korraliku toimiva taastus- ja hooldusravi süsteemi loomine. · Rohkem rõhku tervislikele eluviisidele, haiguste ennetusele · Tõhusam võitlus HIV/AIDS, narkomaania ja joomarlusega · Puudega inimeste rehabilitatsioonimeetmete parendamine · Riikliku pensionikindlustuse aastakoefitsiendi metoodika ümbervaatamine Perepoliitika · Iga aastane mess "Pere ja laps" · IRL on suutnud ellu viia tulumaksuvabastuse lastega peredele (kuni lapse 15-aastaseks saamiseni) = · passiivne lastetusmaks · isapalk 10 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi Kavatsused: · last kasvatav pere vajab toetust ka pärast emapalga lõppemist · Igakuine toetus alates kolmandast lapsest
aastaseks saamiseni. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid. Annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) Garantiiperiood ajavahemik, mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama Pensioni III sammas Pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja Vahendid suunatakse : kas III samba pensionifondidesse või III samba kindlustustoodetesse
4. Tasu 4.1. Tellija maksab Töövõtjale Töö teostamise eest tasu [tasu summa] eurot (edaspidi Tasu). Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt Tasu maksmist alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. 4.2. Töövõtja peab Tasust kinni kõik seadusega ette nähtud kohustuslikud maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku pensionikindlustuse makse jne), mille võrra väheneb Tellija poolt välja makstav Tasu. 4.3. Kui Töövõtja soovib, et Tellija arvestaks Tasu arvutamisel Töövõtja maksuvaba tulu, kohustub Töövõtja Tellijat sellest teavitama hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Juhul, kui Töövõtja teatab Tellijale soovist Tasu arvestamisel maksuvaba tulu
hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul Sotsiaalne risk- haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus, vaesus, ka ekstreemsituatsioon(õnnetus, kodukaotus, perevägivald, psühholoogiline kiirs jms) Riiklik pension- solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum ebavõrdsuse põhjused: ebavõrdsus töötuludes ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses
pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis, st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. II sammas - kohustuslik kogumispension : Teise samba puhul tasutakse töötamise ajal pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Pensionisüsteemi II sambas osalemine on kohustuslik kõigile I sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele
ka sarnaste piiride seadmine muudele aktiivse tulu vormidele, mitte üksnes dividendide ümberkvalifitseerimisele. EML on samuti tegelikult jätkuvalt seisukohal, et tuleks maksimaalseks sotsiaalmaksuga maksustatavaks sissetulekuks kehtestada 10kordne miinimumpalk ning see peaks hõlmama kõiki tululiike (ka erisoodustusi).[24] Tegelikult ei ole ju mingit mõistlikku põhjendust, miks osa tulude puhul ülempiir on kehtestatud ning teiste puhul mitte. Kui pensionikindlustuse vahenditesse suunatava osa puhul saaks seda veel kuidagi põhjendada, siis ravikindlustuse osa puhul kindlasti mitte. Kui üritada eelnevat kuidagi kokku võtta, siis võiks nimetada sellised märksõnad: majanduslik tõlgendamine, sisuselt osaletakse töös, vajalik oleks juhendi kehtestamine, et maksumaksja ise samuti oskaks potentsiaalset maksukohustust rehkendada, ülemmäära kehtestamine. Ehk siis soovitus maksuametnikele: üheksa korda mõõda, üks kord lõika
kuigi mõnikord kasutatakse selle asemel protsendimäära väärtusest. RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. TOLLIMAKS RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE MAKSE KOHALIKUD MAKSUD Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. EELARVESTAMINE On kuluobjekti eelarve planeerimine ja täitmise kontrollimine; välised normatiivid puuduvad. (3)Meetodid: ''ülevalt alla'' ja ''alt-ülesse''; eelarvebaas; perioodiline ja pidev. FINANTSANALÜÜS on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsseisundi ning tegevustulemuste hindamise protsess. HORISONTAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel
Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud. Raha, mida investeerida, tekib säästes! Palk ja maksud Tööle minnes lepite te tööandjaga muude tingimuste seas kokku ka palga suuruse. Brutopalk tähendab seda, et sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaksu (21%), töötuskindlustusmakse (2%) ja neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, ka kohustusliku kogumispensioni makse (2%). Netopalk on summa, mis pärast ülalkirjeldatud maksude tasumist sinu pangakontole üle kantakse. Näiteks kui töölepingus on sinu põhipalga summana kirjas 800 eurot, siis ei laeku su kontole mitte 800 eurot, vaid 637 eurot. Mida te kaotate ümbrikupalka saades? Vahel võib tööandja tahta oma töötajatele palka maksta nn ümbrikus, et vältida maksude maksmist
Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid Annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakse- teks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) Garantiiperiood – ajavahemik, mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama ANDRES ARRAK 14 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni III sammas Pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüs- Vahendid suunatakse
13. Veerus 8 näidatakse veerus 9 deklareeritud väljamaksetelt kalendrikuul töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse. Vanaduspensionieas isiku puhul näidatakse alates pensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust veerus 8 null. Isiku puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension, näidatakse veerus 8 null. 14. Veerus 9 näidatakse kalendrikuul tehtud väljamaksete summa, millelt väljamakse tegija on kohustatud arvutama ja kinni pidama töötuskindlustusmakse. Väljamaksete summa tuleb näidata isikustatult ka juhul, kui väljamakse tehakse vanaduspensionieas isikule või isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (vajalik tööandja makse arvutamiseks). 15
B töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav tasakaalustatud sotsiaaltoetuste süsteem C kliendi vajadustel põhinev (kliendikeskne), motiveeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenuste võrgustik Sotsiaalkaitse finantseerimine 1990 kehtestati Eestis sotsiaalmaks määr 20% töötasufondilt, alates 1994 moodustab sotsiaalmaksumäär kokku 33% töötasufondilt Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt. Riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20% ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13% Sotsiaalhoolekandeseaduse põhimõtted (1995. täiend. 2002) · Inimõiguste järgimine · Indiviidi vastutus enda ja oma perekonna toimetuleku eest · Indiviidi ja perekonna toimetuleku soodustamine Põhilised sotsiaalteenustest · sotsiaalnõustamine; · rehabilitatsiooniteenus;
· põhiline normistik sätestatud perekonnaseaduses. Tööõigus: · reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid; · reguleerib töösuhete loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaeg, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset; · tööiguse harusse on kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse suhted; · peamiseks tööõigus aktiks töölepingu seadus. Rahvusvaheline õigus: · teiste õigusharudega võrreldes on eriline õigusharu; · reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise aga ka sõjalise suhtlemise pinnal; · erisus võrreldes siseriikliku õigusega; · suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid:
1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on töötasu, mille inimene saab kätte pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamist. 2. Mida tähendab ümbrikupalk? 1 p Ümbrikupalk on käest kätte makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta riigile makse; on varimajanduse osa vms. 3. Nimeta üks maksu liik, mida üksikisik maksab riigile: 2 p 1) oma tuludelt: Füüsilise isiku tulumaks (õigeks saab lugeda ka kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid). 7 2) tarbimiselt: Käibemaks, aktsiisid, tollimaks (punkti saab ka siis, kui on nimetatud nt kütuseaktsiis vm). 4. Mis riigiamet kontrollib maksude tasumist? 1 p Maksu- ja Tolliamet VII Indiviid ja majandus 13 p 1. Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine 2 p 1. Tänapäeval on üha rohkem levinud ostmine postimüügikataloogidest ja internetipoodidest.
arvestada sotsiaalsete küsimustega. Sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamine on seega täisväärtuslik õigustus põhiõiguste piiramisele. Näiteks võib maksusüsteem olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Samuti on sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt võimalik tulude ümberjaotamine muudel alustel. Näiteks võib riik osutada teenuseid, mida igaüks kasutada ei soovi. Kas või seetõttu on lubatud näiteks pensionikindlustuse olemasolu. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Põhiseadus ei kirjuta ette näiteks pensionide suurust, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatust või ühiskonna kihistumise kriitilist astet, mis riigile aktiivse tegutsemise kohustuse paneks. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta.
nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid või esitab nõutavad dokumendid isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana,
maksuvaba tulu ning arvutatakse saadud summast 23%. 2006. aastal on maksuvaba tulu Eestis 2000 krooni. Käesoleva näite puhul oleks tulumaksu suurus järgmine: 13 011 kr (brutopalk) miinus 195 kr (töötaja töötuskindlustus) miinus 260 kr (kogumispension) miinus 2000 kr (maksuvaba tulu 2006. aastal). Saadud summast 10 556 krooni leitakse 23%, mis on 2427 krooni. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu määr on 33% brutopalgast, millest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikind- lustuse arvele. Käesolevas näites on sotsiaalmaksu summa 33% brutopalgast (13 011 kroonist), mis on 4294 krooni. KOKKUVÕTTEKS Tööandjal on maksumaksjana arvestatavad kohustused riigi ees. Ülaltoodud näite põhjal tu- leb välja, et kui töötaja soovib netopalgana kätte saada 10 000 krooni, peab tööandja maksude- na tasuma: Töötaja töötuskindlustusmakse 130 krooni
väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima; - osaline (10-90%), kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi võib taotleda: 1) üldjuhul töövõimelises eas inimene, s.o alates 16. eluaastast kuni riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieani; 2) erandina pärast vanaduspensioniea saabumist või nooremas eas kui 16 eluaastat juhul, kui tervis on kahjustatud kutsehaiguse, töövigastuse, politsei-, piirivalve-, päästeteenistuse või muude teenistuskohustuste täitmise, tuumakatastroofi, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel või kui inimene taotleb pensioni Eesti Vabariigi ja mõne teise riigi vahel sõlmitud lepingu alusel.
Tõenäoliselt ei hakka aga ükski maksuseadustes orienteeruv OÜ ainuosanik endale maksma nii suurt juhatuse liikme tasu, et sellelt arvutatud sotsiaalmaks jõuaks FIE-de sotsiaalmaksu ülempiirini, vaid suunatakse rohkem raha dividendidesse. Kuigi inimese nimele laekuvast sotsiaalmaksust on talle ainult kasu, on praeguses Eestis kohe kättesaadav raha suurem argument. Isikustatud sotsiaalmaksu eest saadava haigushüvitise, pensionistaazi ning pensionikindlustuse I ja II samba suuruste arvutamise reeglid on nii FIE kui OÜ juhatuse liikme jaoks samad. 26 Ravikindlustusega kui sellisega on aga nii, et FIE-l tekkib see 14 päeva (samapalju kui palgatöötajatel) pärast maksuametis või äriregistris ettevõtjana registreerimist ja selle kestus ei sõltu 23 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 71 24 Samas, 74 25 Sama 26 Madisson, K. 2004. Juhatuse liikme leping või tööleping. - Eesti majanduse teataja. nr 3/2004, lk 22
Tallinna Väärtpaberibörsil kauplemise lõpetada ja pühenduda vaid varahaldusteenuse pakkumisele. Alates 1999 aastast on Kawe laiendanud oma teenuste pakkumist peale kodu ja välismaiste institutsionaalsete investorite ka eraisikutele. 2002. aasta oktoobrist laiendas Kawe Kapital koostöös Seesam Elukindlustusega oluliselt oma tootevalikut. Sellest ajast alates pakub Kawe Kapital varahaldusteenust ka kogumiskindlustuse ning investeerimisriskiga pensionikindlustuse raames. Põhiomanikud ja tippjuhid: · Ago Lauri (MBA, Carlson School of Management, University of Minnesota) on alates 2001 aasta veebruarist Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige. · Sulev Nõmmann (PhD, Stockholmi Ülikool) on üks Kawe Kapitali asutaja ja nõukogu liige. · Karl Gert Wellner (MBA, Stockholm School of Economics) on Luxemburgis registreeritud valdusfirma Kawe Group Ltd. nõukogu esimees. · Priit Põldar (TTÜ majandusteaduskond 1992) on
järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-45%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järgmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35% ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3% ravikindlustusest on tööandjale külmutatud maksimum osa, kui aga raviasutus tõstab oma protsenti, siis ülejäänud protsendi osa on kanda töötajal. Hooldusravi arvestuses on lisa termin, et alates 23. eluaastast, kes on lastetu, tuleb juurde töötajal maksta 0,25%. Tööandjal on lisaks veel tööohutuse maksud, mis määratletakse aastas korra ja
(RMP) 3 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis Aastatel 1991-1998 kehtis Ülemnõukogu poolt 12.09.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (RT 1990, 9, 102). Kuni 31.12.1993 eksisteerisid iseseisvalt sotsiaalmaks ja ravikindlustusmakse. Alates 01.01.1994 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt hakkas Eestis kehtima ühtne sotsiaalmaks maksumaaraga 33%, mis jaguneb pensionikindlustuse osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%). Maksu tasumine ja aruandlus toimusid kuni 1999. aastani siiski mõlema osa kohta eraldi. Olulised muudatused toimusid uue sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611) kehtima hakkamisel 1. jaanuarist 1999. Sotsiaalmaksu administreerimine anti üle maksuametile, maksuarvestus muudeti isikustatuks ning kassapõhiseks. Maksuarvestuse ümberkorraldamine oli eelkõige tingitud pensionireformist.
3.1) Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi. (Rahandusministeerium) 2007.a. valitsusektori ülejääk vähenes 1,9 %ni SKPst. Aastateks 2008- 2011 plaanitakse valitsussektori eelarve esmakordselt ülejäägiga juba Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Varem oli eelarve planeeritud tasakaalus. Sotsiaalkindlustusfondid on väikese ülejöögiga ja omavalitsused tasakaalus, seega on valitsusektori ülejääk ka keskpikal perioodil planeeritud peamiselt keskvalitsuse ülejäägist. (Rahandusministeerium)
Valitsuse reservfond planeeritakse eelarvesse sisse ja on n.ö. tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e. end ülal pidada. RIIKLIKUD maksud: KOHALIKUD maksud: OTSESED KAUDSED *üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada- *töötuskindlustus 2,8 % alkoholilt, mootori- *paadimaks *pensionikindlustuse II kütuselt *lõbustusmaks sammas 2 % *käibemaks 20 % kau- *maamaks *sotsiaalmaks 33 % - pade ja teenuste hinna- *reklaamimaks jne. maksab tööandja lisana *maamaks *hasartmängumaks Tulumaksu erinevad süsteemid: Proportsionaalne (nagu Eestis) kõigil võrdne % tuludelt meil 2010.a. 21 % Progresseruv e
Maksusüsteemide liigid: · Proportsionaalne maksustatava osa tulust määrab sissetulek · Progressiivne maksumäär kasvab astmeliselt · Regressiivne maksumäär alaneb tulude suurenedes Maksudest kõrvale hoidmine Maks- puudub konkreetne vastuhüve Makse konkreetne vastuhüve Tuludeklaratsioon Aasta sissetulekute ametlik aruanne. Sellesse tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu, nt palk, honorar, annetused, intressid ja tulumaksusoodustused (õppemaks, pensionikindlustuse sissemaksed, eluasemelaenude intresside soodustused) maksuvaba tulu on 144 kuus. Deklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile. Tööturg Tööealised inimesed on vanuses 15-74. Võib jagada kahte: majanduslikult aktiivne tööjõud ( need, kes töötavad; need, kes soovivad töötada, aga hetkel on töötud) ja majanduslikult passiivne tööjõud ( inimesed, kes ei soovi töötada, nt. pensionärid, koduperenaised; need, kes ei saa töötada, nt
annaabi.ee 
