f 2011 Kannike (Viola) -võõrasema (aedkannike) (V. x wittrockiana sün. V.hortensis) Kasvukohaks parasniiske toitaineterikas, hea drenaaziga muld. Suvelilledest üks külmakindlamaid. Kasvatatakse nii peenral kui rõdukastis, kõikvõimalikes istutusnõudes ja pottides. Kompositsioonis võib olla nii ereda värvilaigu rollis tänu oma ilusatele õitele, kuid võib olla ka aktsenttaime rollis. Joonis 10. Aedkannike e.võõrasema (Viola vittrockiana) (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg) Kilbik (Lobularia) -kivikilbik (L.maritima sün. Alyssum minimum) Eelistab kasvukohana avatud, päikesepaistelist kohta
sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks paari musti puuvillaseid sokke. 15. Maja ees peenral õitsesid sinised, punased ja kollased lilled. 16. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril, 1974. a. Eestis, Rapla maakonnas, Kohilas. 17. Hambaarst võtab õpilasi vastu teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti. 18. Meie kooli kõige aktiivsemalt tegutsevad ringid on fotoring, kirjandusring ja kunstiring. 2. Leia järgmistele nimisõnadele samaliigilisi täiendeid ja kasuta sõnu lauseis. koer(ad), inimesed, puud, päev(ad), ajalehed, riided, vihik(ud), särgid
PIPARMÜNT ISELOOMULIKUD TUNNUSED Iseloomulikuks tunnusteks on risoomi olemasolu. KASVUKOHT Piparmündi päritolu on vähetuntud. Tema kodumaaks peetakse Hiinat. Eestis piparmünt looduslikult ei kasva, vaid on kultuurtaim, mida kasvatakase koduaias peenral. TAIMERÜHM Piparmünt kuulub õistaimede hulka, (huulõieliste perekonda). PIPARMÜNT RAVIMTAIMENA Piparmünti kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab unetuse, liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega.
1. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust. Lause on kommunikatsiooni minimaalne üksus, mille abi kas väidetakse või küsitakse midagi, avaldatakse soovi, käsku vms. Lause koosneb sõnadest, mis on omavahel grammatiliselt ja tähenduslikult seotud ning moodustavad sõnaühendeid e. fraase. Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat). Kontekstisidusad antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.) 2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused: Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole. lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad) laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi l...
.. Interjektsioon tahteavaldus, helijäljendus Lauseliikmed (tüüpilisel kujul) lauseliige küsimus tähendus gr. vorm näide Öeldis Mida Tegevus, Pöördeline Me sõime suure kala Predikaat tegema? protsess verbivorm Alus Kes? Tegija, olija Nimetav, osastav Suured mehed nutavad. Sublekt Mis? Peenral kasvas lilli. Sihitis Keda? Mida? See, millele Osastav Mees ehitas suurt maja. Objekt Kelle? Mille? tegevus on Omastav Meres ehitas suure maja. Kes? Mis? suunatud Nimetav Siia ehitati suur maja. Öeldistäide Missugune? Aluse omadus Nimetav (olema Majad on väga suured. Predikatiiv Kes? Mis? laiend, ühildub Poisid on üliõpilased.
kodumaaks peetakse Hiinat. Tänapärval on piparmündi · köögis suurimad aretajad ja tarbijad inglased. Eestis o kasutatakse piparmündi lehti maitseainena lambalihatoitudele, piparmünt looduslikult ei kasva, vaid on kultuurtaim, ühepajatoitudele, toorsalatitele, jogurtites ja magustoitudes mida kasvatakase koduaias peenral. o toitude kaunistamiseks · toiduainetetööstuses MIDA KORJAN? o närimiskummi-, kompvekkide-, sokolaadide ja veinide tootmisel Enamasti korjatakse piparmündi lehti või varre õitsema hakkavaid latvu. KOOSTAMISEL KASUTASIN
et iga latt läbiks kolme prussinurka. 5) Tõstan ja kinnitan kogu karkass naelutusnurkade abil alusraamile. 6) Meisterdan sobivas mõõdus ukse ja tuulutusakna piidad. Ukse ja akna tegemiseks valmista sobiv raam ja kinnita kile klambripüssiga raami külge. Uks ja aken kinnita hingedega piitade külge. 7) Kinnitan kile klambripüssiga prusside külge. 8) Taimede ülessidumiseks kasutan riputuslinti. 9) Istutan taimed nii, et nende vahele jääks 50 cm, ehk siis igal peenral on 2 rida ja ühel real umbes 5 taime. Kasvuhoones on 6 rida. Ostan 30 taime ja kulutan 29,1 eurot. Lisaks taimedele ostan ka väetist mis maksab 3,90 eurot. Kokku läks taimedele 33 eurot .
73) N: Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö. Kuid mu õnn, minu ainus, kuis hoian ma sind. ( 1, 5; lk. 14) M: Kuis sülelusis teadlikuks sai keha: see saatus on, mis viinud ühte meid. Nüüd enam pole väljapääsu teid - Siis kainestust tõi karmilt jahe eha. ( 1, lk. 47) M: Päevadest nii lennulistest kahju õhtul sel Kuldkrookus täna peenral naeratas ju - Päev oli täis neid armsaid väikseid asju ja elusüle tulvil andidest. ( 2, 3; lk. 72) N: Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutanud meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. ( 2, lk. 47) Kasutatud kirjandus: 1. Under, Marie 2006. Lauluga ristitud. Kirjastus Tänapäev.
Tuntumad sordid: Abba*, Crimsonia, Electra, Monsella. Triumftulbid on aretatud lihtõieliste varajaste tulpide ja lihtõieliste hiliste tulpide ristamise teel. Selle rühma tulpe iseloomustab tugev vars ja kaunis õie kuju. Lille värvivalik on väga lai. Triumftulbid on keskvarased, taime kõrgus 25 - 40 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 5 - 10 cm, kui jätate taimed 2 - 3 aastaks samale kohale, siis on sobiv 10 - 15 cm vahe. Triumftulbid sobivad kasvatamiseks peenral ja lavas, samuti ajatamiseks. Suurepärased pika vaasieaga lõikelilled. Tuntumad sordid on: Abra*, Arabian Mystery, Attila, Bastogne jt. Darwinhübriidtulbid Ristatud tulemus. Lillel on suurem õis, tugevam ja pikem vars, mistõttu hakati neid ohtralt kasvatama lõikeõiteks. Darwinhübriidtulbid sobivad kasvatamiseks peenral ja lavas. Aias tuleks nende jaoks valida tuulte eest kaitstud paik. Tuntumad sordid on : Ad Rem, Apeldoorn, Beauty of Apeldoorn, Golden Apeldoorn.
Iti aga peab väikest Nukitsameest hoidma ja toitma. Laps on hällis ilma riieteta, mustjaspruuni karva ja nukitsatega. Päev möödub rasket tööd tehes ja õhtul on nad liiga väsinud, et põgeneda. Möödus mitu päeva. Noortel kollidel on eit keelanud lapsi puutuda. Kusti teeb hommikust õhtuni tööd ja Iti harjus juba oma hoolealusega. Järjekordne põgenemiskatse ebaõnnestub huntide tõttu. Järgmisel päeval ,,räägib,, Kusti peenral linnukesega, kes neid kojuminekule utsitab. Seesama linnuke, kelle poja Kusti päästis. Metsast saabuvad Mõhk ja Tölpa, kes olid rahapaja leidnud, ning nüüd jooksevad koos eidega metsa. Varsti liitub nendega ka karkudel ätt. Kusti ja Iti põgenevad. Nuki tahab kaasa tulla, aga Kusti ei luba. Iti pealekäimisel võetakse ta siiski kaasa. Linnuke näitab teed. Kusti kannab Nukit seljas. Metsakollid ajavad juba lapsi taga. Põgenemistee on pikk, aga lõpuks jõutakse tänu
On Mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm pehme talve oma suluilmaga. Kui suitsupääsuke oli Mihklipäevaö veel siin ja põldlõoke lõõritab,tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, lä heb varsti külmale ning saame varajase sügise. Kapsapea üritab Mihklipäeva öösel peenral veel tublisti kasvada ja rebib tema ümber seotud villase lõnga katki. Kartul on, aga Mihklipäevaks võetud ja üldse kõik põllutööd lõpuleviidud. Põllud jäävad talvepuhkusele. Nii oli vanasti. Tänapäeval on Mihklipäeva kombestik kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku. Tänapäeval teame seda ütlust ,, Igal oinal oma Mihklipäev" kaudu, mida lausutakse siis, kui kedagi on tabanud suur äpardus, karistus või töö.
Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4 vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi maitsetaimede peenral kasvada, sest nende seemneid on maitsetamede omadest raskesti eraldada. Esimese suve jooksul haritakse reavahesid 3-4 kordaja antakse pealtväetisena 0,75 kg ammooniumsulfaati aarile. Teise aasta kevadel äestatakse põldu põiksuunas, antakse pealtväetisena 1,0 kg ammooniumsulfaati aarile ning haritakse reavahesid 2 korda. . Seeme valmib ebaühtlaselt. Saagi koristamine Koristamist alustatakse siis, kui seemned peaharu sarikas on pruuniks muutunud. Lõigatakse maha koos vartega
kompostiga ja kata mullaga (15cm). Kasta eelsoojendatud veega Tomat 1-aastane Soojalembene Kasvab peenral ja anumates Istutada kui öökülmad on Kastmine eelsoojendatud Koristatakse vastavalt viljade Juurestik hästi arenenud Taimed hukkuvad juba -1 Peenra põhja võiks panna möödas veega valmimisele
Erinevused on saanud alguse juba ajaloost. Nimelt on tänaseni säilinud maal elavate inimeste seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne. Ühesõnaga ostab maainimene asju poest nii vähe kui võimalik. Sellist kauplemise viisi, kus ühe kauba eest tasutakse teise kaubaga linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse
millsena nägi tema külaelu ja milline on see tänapäeval. Väljavõtteid lugudest: Ohvrikivi, "Võu-lell" "Oh-oh! Milline suur poiss sa oled! Kas oskad ka juba lugeda?" "Jah," vastasin mina ja Võu-lell silitas mu pead. Ta oli kõrget kasvu, pikkade valgete juuste ja samasuguse habemega, seisis sirgelt, tõmbas suurt piipu ja kõneles valju, selge häälega. Ta majakese akna all kasvas lai õunapuu, mis oli täis punaseid õunu, ning otse maja ukse ees peenral kõigutasid mingid väga pikavarrelised lilled oma kuldkollaseid õietutte. Viis lell meid aeda, laia õunapuu alla. Tuul oli hulk ilusaid õunu puu otsast maha raputanud. Korjasime suuri punaseid õunu, ema ja mina. Kui ma üht väga ilusat õuna hammustama hakkasin, ütles lell: "Poja, vaata ette: ilusa õuna sees on mõnikord palju usse." Märkasingi siis, et õuna teisel küljel olid koore sees väikesed augud, ning õuna lahates tui ta südamest nähtavale kole vingerdav uss
..90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa- ja valgeõielisi sorte. Õitseaeg on maikuust septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka pinnasega. Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas, ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled. Aegajalt kärpimisega saab esile kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied;
kes poeb õhtul vanaema kaissu ja ütleb, küll sa oled mulle kallis. Teine vanaema on ka kallis ning emme ja issi on väga kallid. Küll oleks tore, kui see teadmine ja tahtmine seda välja õelda saadaks meid kõiki läbi elu. Las jääda vahest tuba segamini ja mõni hea hinne saamata. Hea on kui iga päev, mis elad oleks mõne väikesegi asja poolest eriline. Meil peak olema rohkem aega imetleda maastukikku, mõtlemata mõnele väiksele umbrohule peenral. Kohustused ei lõppe kunagi, aga elu võib küll otsa saada. Hea kui leiame mõistliku tasakaalu kohustuste ja unistuste vahel. Saavutades ikka rohkemat ja rohkemat, me tahame mõtetes parimat oma perele ning toome neid samal ajal ohvriks. Olulisem on minna koos pere või sõpradega jalutama ning teha koos midagi toredat. See toob rõõmu südamesse ning südameasjad ongi need, mis juhivad meid lahtiste allikate juurde. ,,Silmad, aga on pimedad. Tuleb otsida südamega...", nagu ütles A.de
1.1 PÄRITOLU Murulauk pärineb lauguliste perekonnast, Aasiast ja Euroopast Murulauk on laia tsirkumpolaarse levikuga taim. Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend , mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata, kuid mõned teised murulaugu sordid on leherohkemad ning suuremakasvulisemad. Murulauk sai populaarseks alles keskajal, mil teda hakati ka aedades toidutaimena kasvatama. Päikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt. Kauneid roosasid õisikuid külastavad meelsasti mesilased. Otstarbekas on paljundada murulauku kevadel jagamise teel. 1.2 KASUTAMINE Murulauku hakati laiemalt toiduks tarvitama alles keskajal. Siis algas ka selle taime teadlik kasvatamine aedades, enne lepiti loodusest korjatud andidega. Välimuselt meenutab murulauk tihedat puhmast, mida juunis-juulis ilmestavad roosad või lillad õied. Tegemist on püsikuga, mis võib samal kasvukohal aastaid kasvada
lihtsalt millimallikas. http://animal.discovery.com/invertebrates/jellyfish/ 4. Maasikad Õide löövad maasikad, siis kui saabub kevad. Purkidesse ajavad marju suvel emad. Purgi sees nüüd kobaras, nina vastu klaasi, oma mahlas magusas mängivad nad moosi. Peenral leht vaid rohetab, pole õit ei marja. Ära parem, maasikas, laste eest end varja. Suhu me su pistame ja sa pääsed purgist. Meie sinust lugu peame, isad hapukurgist. http://ghettogardener.com/category/strawberry/ 5. Pisike puu On kasvamas kuskil üks pisike puu, ta rohetav võra on habras ja noor.
toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pidevalt vahepeal puhkamata. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse. Substral® Osmocote® Rooside 6-kuune väetis on nn. mõtlev väetis. Lisaks põhitoiteelementidele sisaldab see hulgaliselt erinevaid mikroelemente, et hästi tunneksid end ka lisaks peenral kasvavatele roosidele erinevate pottide kitsastesse ja isoleeritud tingimustesse surutud taimede juured. Toiteelemendid eralduvad mulda vastavalt mulla temperatuurile ja niiskusele, et välistada üle või alaväetamise oht. Väetis segatakse kasvumulda vastavalt pakendil olevale juhisele üks kord aastas ja ei mingeid kevad ega sügisväetisi, kui ei ole soov just taimi üle väetada. Kõige kiirematoimelised on kastmisväetised, kus toiteelemendid jõuavad taimeni kohe
lõõgastavasse vannivette. Paljud taimed sobivad ka toiduks, eeskätt suppidesse ja salatitesse. Kevad toob meile lähemale koduse apteegi. Kõigil on võimalus minna metsa või põllule, et sealt peatselt noppida nurmenukku ja võilille. Kaugel pole seegi aeg, kui esimesi põdrakanepi- või angervaksalehti korjata, et neid mitte ainult teena juua, vaid ka toidusse lisada. Valida on palju ja kõiki siin toodud taimi ei pruugi korjata. Igaüks leiab loodusest just need taimed, mis tema aias peenral või koduümbruses kasvavad. Ja kui polegi aeda ja läheduses metsa, siis kõiki neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi. Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste- südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik
Paas on leeliseliste omadustega, seega vastand happelisele turbale ja seetõttu turvastaimla ääriseks täiesti vastuvõetamatu. Puitpiirded. Vägagi dekoratiivseid äärised saab teha puidust. Ühtviisi edukalt on kasutatud nii töötlemata kui ka töödeldud puitu. Hea tahtmise korral saab ka roigastest põneva randi. Puidu suureks miinuseks on tema vähene kestvus - päike, vihm ja seened teevad puidu ruttu pudiks. Puiduimmutusvahendi kasutamisel tuleb veenduda, et see ei pärsi peenral kasvavate taimede kasvulusti. 2 Mitte iga turvas ei sobi Tellides turvast ja öeldes, et vajate seda aias, kiputakse kohale vedama tumedat, nätsket alumiste kihtide turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim. Kahjuks mitte turbaaeda. Sinna vajame heledat, pindmisemat turvast, mida
pikkuse A ja haagiseta B parkida ka nii:*Sõiduteelsel ääre suhtes teatava nurga all,kui seda lubab liikluskorraldusvahend.*Kõnnitee äärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt.*Osaliselt või täielikult kõnniteel kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend jättes jalakäijale 1,5 meetrise käiguriba. Sõiduki peatumine ja parkimine Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või tee peenral, et teepeenral jääks vabaks 0.7m laiune käiguriba. Asula sõiduteel võib sõidukit parkida ühes reas v.a kaherattalised. Asulas tohib alla 6m pikkuse A ja haagiseta B parkida ka nii: · Sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kui seda lubab liikluskorraldusvahend. · Kõnnitee äärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt. · Osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane
kaubanduslikult populaarne, kuid sobib sellest hoolimata mündikastme valmistamiseks. Veel mündiliike: Sidrunmünt (odekolonnimünt) (pipreta var. Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides). Maitse pole sobiv mündikastme vms valmistamiseks. Väärismünt (mentha gentilis). 5 Mündi kasvatamine Maitsetaimede nurgas või peenral münte kasvatades tuleb valida poolvarjuline koht, sest terav päike ja kuumus neile eriti ei sobi. Valesti valitud paigas võivad taimi rünnata mitmed haigused nagu jahukaste ja rooste. Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega
GS=TS=PS „Ta jookseb“ (intransitiivne), „Ta ehitab maja“ (transitiivne), „Ta on haige“. Kõik 3 tüüpi langevad kokku. 2) Kogeja-omajalause – Kogeja on lause alguses, kuid ei ole grammatiline subjekt. GS≠TS=PS „Tal on häbi“, „Talle meeldib tantsida“, „Teda huvitab botaanika“, „Tal on see hea raamat“ 3) Eksistentsiaallause – Lause alguses on kohamäärus, lõpus grammatiline subjekt, võib esineda osaalus. GS=TS≠PS „Peenral kasvavad lilled“, „Poisist kasvas mees“, „Väljas sajab vihma“. Esimesel positsioonil on koht, hiljem subjekt. Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. „Peenral kasvas lilli“ 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).
Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme tooma poest leiba. 2. Koodnlause ja korduvate lauseühenditega lause nt: Peenral oli valgeid, kollaseid, punaseis, lillasid tulpe. See film linastub esmasp, teisip, kolmap. Mees astus vaikselt aga vaarudes. 3. Elliptilised laused. Esineb eelkõige pealkirjades, rahvapärasust või lakoonilisust taotlevas kõnepruugis, kõnekäändudes, vanasõnades ja mujal nt: Eesti teel turumajandusele; Sul veel elu sees; Ise nii väike ja juba nii tark. Neutraalses kõnepruugis ei tohi olema ära järmisega liialdada. See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik,
tingimused eluks ja arenguks. Inimese vahelesegamise lõppemisega asendub ka umbrohtude floora aegamisi uue kooslusega. Sageli võib neis põlatud aia- või põllutaimedes olla ka midagi kasulikku (Anon ANNO Anon). HIIREKÕRV.Keskajast alates on hiirekõrv tuntud kui ravimtaim. Hiirekõrv meenutab maitselt kress-salatit, tema lehti võib kasutada võileiva kattena, salatites ja suppides.Kuigi teda peetakse umbrohuks on vähenõudlikku hiirekõrva lihtne ka peenral tarbeks kasvatada (Anon ANNO Anon). VESIHEIN Keskajast alates on vesiheina tarvitatud inimtoiduks, nii toorelt salatina kui keedetult suppides nagu spinatit. Mõned uurijad ei soovita siiski vesiheina sageli tarvitada taime rohke saponniinisisalduse tõttu. Meditsiin omistab vesiheinale rahustava toime (Anon ANNO Anon). Kokkuvõte Põldude majandamisel tehtud otsused mõjutavad ka põllumajandusmaastiku elustikku, kuna põllukultuuride valik ja tootmise intensiivsus mõjutavad liikide
Seejärel peaks hoidma taimi valges, kuid mitte otsese päikesega kohas, kuni ilmuvad õisikupungad. Alles siis võib taimed sooja tuppa tuua ning lasta õitel seal avaneda. Pärast õitsemist tuleb vees kasvatatud sibulad ära visata, kuid potis kasvatatud taimedel tuleks lasta kasvutsükkel lõpetada, kastes neid mõõdukalt kuni lehtede kuivamiseni. Sibulaid säilitada kuivas ruumis sügiseni, mil need võib uuesti maha istutada. Neid sorte võib ka peenral kasvatamiseks osta. Paljunemine: suvisel puhkeperioodil tuleks eemaldada külgsibulad. Haigused ja kahjurid: sibula juurelest, baktermädanikud, hahkhallitus 2.3 Ebahüatsint 6 Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades
Varased porgandi sordid on eriti nõudlikud niiskuse suhtes. Porgand vajab kobedaid, hea drenaaziga mitte hapusid viljakaid muldi-kõrgeid peenraid. Et värskelt kaevatud peenrad poleks liigniisked oodatakse külviga nädal-poolteist. Enne ja pärast külvi tihendage mulda veidi. Porgandi kärbse kaitseks mullake neid. Peale selle aitab see ära hoida porgandi ülemise osa roheliseks muutumist. Porgandipeenrad soovitatakse istutada vaheldumisi sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral. KÜLV TALVE ALLA. ET SAADA SAAKI VARAKEVADEL APRILLI LÕPUS-MAI ALGUSES, TULEB SEEMNED KÜLVATA SÜGISEL. TALVE ALLA SOOVITATAKSE KÜLVATA PORGANDIT, REDIST, PASTINAAKI, LEHTSALATIT, KRESS-SALATIT, PEKINGI KAPSAST, SPINATIT, PETERSELLI,KÜÜSLAUKU, SIBULAT (SEEMNEST JA TÜTARSIBULAID PEALSETE SAAMISEKS). TALVE ALLA KÜLVI EELISED. Varakevadel on raske mulda harida varasteks külvideks. Kui vastupidi ilm on kuiv aurustub niiskus kiiresti mullapinnalt ja tõusmed pole ühtlased. Külvates
GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest
GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine.
• Lehelabad on lamedad, 2...6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei armasta liigniiskust. Võrratu nii peenral kui talvistes kuivkimpudes. Seemned võib külvata vara kevadel otse avamaale. LAGURUS OVATUS - JÄNESESABA • Vahemere maadest pärit üheaastane kõrreline, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks tihedaks puhmaks. Jänese saba meenutavad hallikasvalged õisikud ilmuvad juulis. Taim talub nii tuult kui vihma ning õisikud sobivad hästi suvistesse lillekimpudesse ja kuivseadetesse. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse mai alguses. Kasvatamiseks
Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS ≠ TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS ≠ PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. 1. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. Tähistaja /keel – tähistatu /meel – referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn “sõnakest”, nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me
Kastmisvann või külvikasti all pistikute korral liigutamata. Kaitseb pistikuid ja seemikuid madalate Kergest materjalist Pistikute ja seemikute temperatuuride ja tugeva Katteloor kangas kaitseks peenral päikesekiirguse eest Kilekotid ja Läbipaistevad või Pottide ja külvikastide Niiskuse ja soojuse katted mustad kilekotid kaitseks, multsimiseks säilitamine Külvikasti või poti peal Õhuniiskuse ja valguse Klaaskatted Klaasist plaadid peale külvamist säilitamiseks Painutatud vitstele
2)valentsiteooria e sõltuvusgrammatika 3)lause aktuaalne liigendus, 4)käändegrammatika, 5)konstruktsioonigrammatika - 6) lausetüübid Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt. Normaallausetes omavahel võrduvad. Nt Ta jookseb, ta ehitab maja, ta on haige. Kogeja-omajalauses GS TS=PS. Nt Tal on häbi, talle meeldib tantsida, teda huvitab botaanika, tal on see hea raamat. Eksistentsiaallauses GS=TSPS. Nt Peenral kasvavad lilled, poisist kasvas mees, väljas sajab vihma. Semantika uurib seda, mida miski tähendab , pragmaatika uurib, mida sellega öelda tahetakse. Tähistaja sümbol, sõna puhul selle kest, nt maja puhul häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu e signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme või kirjutame sõna maja. Referent keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas.
Peamiselt kasvab see liik meist põhja pool 9 külmades tundrates. Haruldase taimena kuulub ta looduskaitse alla. Marjade tugeva meeldiva aroomi pärast peetakse mesimurakat Põhjamaades kõige paremaks liköörivalmistamise marjaks, kuid temast võib taha loomulikult ka moosi, keedist, mahla, siirupit ja muudki head. Mesimurakat on võimalik kasvatada ka peenral, ent istutusmaterjali tuleb otsida lilleäridest, mitte loodusest. (Köök, juuli-august 2005) 2.5.1 Põldmurakas (Rubus caesius) Põldmurakas sarnaneb mõnevõrra vaarikale. Kuid erinevalt vaarikast on tema varred tavaliselt maapinnal lamavad. Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid
Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) 54. Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja.
nimisõnaline üksus. Vastavalt subjekti omadusele on kolme liiki lauseid: 1. Normaallaused kõik subjektid langevad kokku GS = TS = PS Ta jookseb. Ta on haige. 2. Kogeja-omajalause grammatiline subjekt ei lange tegija ehk kogejaga kokku GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida.. 3. Eksistentsiaallause tegija ja grammatiline subjekt langevad kokku, aga ei asu tüüpiliselt lause alguses. GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Väljas sajab vihma. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. SEMANTIKA on tähendusõpetus; niisuguste tähenduste uurimine, mis on keelesüsteemi osa. Tüüpiliselt uurib sõnade tähendusi, aga on olemas ka lausesemantika. Sõnad on keele osa. Skeem näitab, et keel saab tähenduse läbi inimese mõttemaailma meele. Semantiline kolmnurk: tähistatu (mõiste)
3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
teritunud, pealt tume- ja alt helerohelised Õied või õisikud: õied on valged või roosad 8-12 cm läbimõõduga Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Vajavad korrapärast väetamist. Vajavad toestamist Kasvukoha nõuded: Vajavad päikesepaistelist kasvukohta ning sügavapõhjalist parasniisket neutraalset või nõrgalt happelist huumus- ja toitaineterikast aiamulda Kasutamine haljastuses: Üksiktaimena või rühmana murus, soolotaimena peenral või suuremas püsilillepeenras Joonis 40. Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora) (http://2.bp.blogspot.com/_JVh4bHY0ofI/SE7xxgrzh_I/AAAAAAAAAS8/B0Nh4BA7rzg/s160 0/Paeonia%2Blactiflora.jpg) 44 Joonis 41. Valgeõieline pojeng 45 Aedfloks e. leeklill (Phlox) Konkreetne liik: Aed-leeklill ehk aedfloks (Phlox paniculata)
3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha. ' 'ta magas kaineks' Näiteks possessiivse perfekti konstruktsioon. [NP ade olema (P) PPP] Nt. Resultatiivkonstruktsioon. Eesti lausete põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS- pragmaatiline subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul nn ''sõnakest'' häälikulise vormi kirjakuju.KURSIIV Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, näiteks see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame-kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT.
konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. 4.Lausetüüpide käsitlus: Eesti lausete põhitüübid: *Normaallaused – Ta jookseb, ta on haige *Kogeja-omalause – Kogeja lause alguses, aga ei ole grammatiline subjekt; Tal on häbi *Eksistentsiaalne – Lause alguses kohamäärus, lõpus subjekt; Peenral kasvavad lilled 11. Semantika. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika uurib keeleükstuste tähendusi ning nende muutumist; uurib keele ja reaalsete objektide suhteid; keele ja mõtlemise suhted MIDA X TÄHENDAB? Komponentanalüüs – mõisteid saab kujutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip.
Mängu käik: Lapsed istuvad vaibal ringis. Ühe käes on pallike. Ta küsib: "Ütle, mis on roheline," ja veeretab palli vastas istuvale lapsele. Laps püüab palli kinni ja vastab näiteks "Rohi on roheline." Seejärel mõtleb ta ise uue värvi ja viskab palli järgmisele mängijale. I VARIANT: Värvide asemel kasutatakse vastandsõnu (nt soolane või magus, hea või halb jne). II VARIANT: "Puu otsas või maa sees?" Seletus: Mis kasvab peenral (mullas), mis puu otsas? III VARIANT: "Vili või piim?" Seletus: Laps küsib näiteks: "Millest on tehtud juust?" Vastaja vastab: "Piimast". Või vastupidi küsija küsib: "Mis on tehtud viljast?" Vastaja vastab: "Küpsised." TUHLAJA Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 4. eluaastast Vahendid: sõrmkinnas või taskurätt Mängu käik: Liisusalmi abil valitakse üks mängija Tuhlajaks, teised moodustavad ringi ning
tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid
Autor kirjeldab üksikasjalikult esemete ja asjade täpsust. Kuidas miski maitses, lõhnas. Ta kartis maja naksumist ja lennukeid. Tal oli koer Tommi ja kana Heroodes, kes olid talle kui lemmikloomad. Veel mängis ta nukk Manniga, mis oli ta ema oma juba 50-aastane. Väike Viivi lõikas ajalehtedest välja ilusate naiste pilte, et nendega mängida. Armastuse väljendamiseks emale tegi ta aga kummalisi asju: trampis metsikult, rippus emal kaelas, sikutas juustest, nuttis, lõikas kääridega peenral lilli. Kokkuvõtvalt võin öelda, et romaan oli põnev, aga häiris tõsiasi, et väga palju oli liigset kirjeldamist. Oleks võinud olla rohkem fakte, kuid jäin rahule.
istutamise korral. Taimede vahekauguseks jätta 25 - 30 cm. Toidu valmistamiseks Toidu valmistamiseks, milleks tarvitatakse kähardunud lehti, millest Üldiselt vähenõudlik. Istutatakse vahedega 45 - 75 valmistatakse suppi ja cm, kasvuaeg keskmiselt 140 päeva hautist. Kasvatatakse peenral 3 - 4 rida kõrvuti. Külvivaeo tehakse 5 - 6 cm sügavused. Neisse külvatakse eelindatud, leotatud või kuivad herneseemned vahedega 4 - 5 cm. Varajased külvid tehakse idanemata seemnetega toidu valmistamiseks Maa tuleb sügisel sügavalt harida ja väetada. Salatiseeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel reaskülvina hästi ettevalmistatud peenrale või tasasele maale 1 - 1,5 cm sügavusele. Seeme tuleb kinni vajutada ja katta
K a s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused (GS = TS = PS)NT: Ta jookseb. Ta ehitab maja.Ta on haige. Kogeja-omajalaused (GS TS =PS)NT: Tal on häbi.Talle meeldib tantsida.Teda huvitab botaanika.Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused (GS = TS PS)Peenral kasvavad lilled.Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 72. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) 73
konstruktsioonidest (magama, aevastama - intransitiivsed -nali) [NPADEOLEMA(P)PPP] Mul on auto pestud mul on poes käidud ta aevastas taskuräti laualt maha ta magas kaineks (skeemid), kastid, tasandid (sem, süntaksi tasanad, funktsioonid ) EKG (eesti lausete põhitüübid) GS grammatiline subjekt TS - tegevussübjekt,PS - pragmaatiline subjekt Normaallaused Kogeja-omajalause Eksistentsiaallause ta on haige tal on häbi peenral kasvavad lilled GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS 10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS Ogden & Richards - Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus See pole tähenduskomnurk, ent otseseost keele ja maailma vahel ei ole, metakeele Tähendus (ing meaning) 1
annaabi.ee 
