Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
Sürrealism Mis on sürrealism? • Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. • 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste.
Meditsiiniliste jäätmete käitlus Jäätmed jagunevad: TAVAJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED MEDITSIINILISED JÄÄTMED ERIKÄITLUST VAJAVAD MED. JÄÄTMED o Vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli
Iga jäätmevaldaja (struktuuriüksus) - peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja teravad. Patoloogilised jäätmed · koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid); · operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega küllastunud (tilkuvad) materjalid; · nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid. Jäätmekäitluse üldnõuded Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega
SÜRREALISM 11. A klass Maria Düna SÜRREALISM See on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924. aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. SÜRREALISMI TUNNUSED • Alateadvuse otsingud. • Fantaasia-ja värvirohke. • Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. • Erines senisest maalikunstist omapäraste süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM
Sürrealism Sürrealism (pr.-keelsest sõnast surréalisme - "realismi kohal", s.t. üle-reaalsuse võimalikkust, üleloomulikkuseni ulatuvat kunsti ). Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi, hallutsinatsioonide kujutamine. Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid. Ajalooline taust Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses on sürrealismi nimetatud ka "kaotatud põlvkonna" kunstivooluks. Küsimus oli, kuidas elada edasi pärast paljude sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist? Pärast seda kui kogu varasem hinnangusüsteem oli kokku varisenud. Sürrealismi ajalugu
Vasakukäelised, kes kirjutavad parema käega. Neil on näha ka ümberõpetamise tõttu primaarseid ja sekundaarseid tagajärgi. Vasakukäelisuse ilminguvormid Sunniviisil vasakukäelised: Kui inimene on kaotanud oma parema käe või tal on vasaku peaajupoole kahjustuse tõttu kasutusel veel ainult vasak käsi. Ka sel puhul tekivad sageli primaarsed ja sekundaarsed ümberõppimise tagajärjed. Vasakukäelisuse ilminguvormid Patoloogilised vasakukäelised: Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiglaslikult häiritud. Vasakukäelisuse ilminguvormid Pseudovasakukäelised: Ümberõpetatud paremakäelised, väga haruldased. Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. Käelisus ja peaaju dominants Igal ajupoolel on olemas omaenda tajumise-, õppimise- ja mäluvõime
aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta.
isendite ontogenees lõpebki tolmuterad ja emaka sigimisvõimelises elujärgus, sigimikus areneb munarakk. sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi. Ovogenees, spermatogenees. Suguelundkonna areng. Vananemine Ilmnevad mitmed Aeglustub rakkude ja kogu patoloogilised muutused taime ainevahetus ning rakud organismis, elundkondade ja koed hävivad järk-järgult. talitused häiruvad, sellega Ühe- ja kaheaastastel kaasnevad mitmesugused taimedel algab vananemine haigused ning kõige selle kohe peale viljade ja tulemusena seemnete valmimist. elutegevusprotsessid Mitmeaastastel taimedel võib
Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus.
· Nad üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatuid jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikke eneseväljendust. · Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks Sürrealism kirjanduses Esmalt levis sürrealism 20. sajandi kirjanduses ja teatrikunstis. Selles kirjan dusevoolus oli olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased: · Andre Breton · Louis Aragon Eesti kirjanduses: Karl Ristikivi Jüri Üdi Ilmar Laaban Sürrealism kunstis · Sürrealismilises kunstis puudusid igasugused piirid. Samuti üritatati kasutada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. · Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tulemus oli näha alles lõpuks.
tunnista vasaku olemasolu. Arvatakse, et sündroom võib avalduda kuni kahel kolmandikul parema ajupoolkera insuldi all kannatanutel. http://www.scholarpedia.org/w/images/thumb/6/66/Clock_drawing_in_neglect.jpg/180px- Clock_drawing_in_neglect.jpg http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Sündroom avaldub peale parempoolse ajupoolkera kahjustusi, täpsemalt kiirusagaras asuva tähelpanuga tegeleva osaga. Kuigi seda võivad põhjustada erinevad patoloogilised seisundid on selle enim levinud põhjustaja ajuinfarkt ja ajuverejooks. http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Kõige raskemat vormi ignoreerimissündroomi on võimalik diagnoosida vaid pealevaadates. Patsientidel võivad pea ja silmad olla suunatud paremale, kordagi vasakule pööramata. Pakkudes haigetele raamatuid või toitu näitavad nad vaid huvi asjadele mis asuvad paremal, ignoreerides kõike vasakult. Sarnaselt võivad patsiendid ka mitte märgata inimesi, kes lähenevad neile
Pariisis. (Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi,kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Paar aastat kestnud rivaalitsemisest väljus võitjana prantsuse kirjanik , kes otsis järjekindlat ja positiivset tegevussuunda, millele võeti nimeks sürrealism.) Sürrealism *Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. *Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. *Breton: Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõeslis käike, ilma mõistuse kontrollimata ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealismi eesmärgid
tasandile. Allikas: Psühhiaatria, AS Medicina, 2000 1 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased) Tulemus: Eestis 35 700 patoloogilist mängurit ja 31 400 probleemset mängurit Mängurluse erivormid Eestis (Allikas: Sotsiaalministeerium) % kõigist vastanuist Loterii 72 Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 19 Raha peale kaardimäng 15 Spordivõistlustel tulemuste ennustamine 7 Kasiino mängulauad 6
· Häired pulmonaar- ning kardiaalfunktsioonides · Häiritud sotsiaalne suhtlemine · Probleemid seedekulglaga · Enesehooldusdefitsiit · Oht lamatiste tekkeks · Depressioon 6 Duchenne'i lihasdüstroofia · Kõige sagedamini esinev lihasdüstroofia · Kaasasündinud, haigestuvad ainult poisid (haigestumus 30:100 000 elusalt sündinud poisi kohta) · Iseloomulik - keskmisest madalam IQ (85) - patoloogilised muutused EKG-s (80%) 7 Duchenne'i lihasdüstroofia · Lihasnõrkus avaldub 3.-6. a. vahel kõndimisraskus · 10 a. ei saa iseseisvalt trepist käia, põrandalt tõusta · 12 a. võimelised liikuma ainult ratastoolis süvenev nõrkus, kontraktuurid, küfoskolioos, hingamise halvenemine 8 Duchenne'i lihasdüstroofia · Hilisemas staadiumis täielik liikumatus abi vajamine kõikides
Kiirendab mao tühjenemist ja lisaks on dopamiiniretseptori blokaator. Apomorfiin – põhjustab iivelduse teket – pärrsimiseks domperidoon. 10. Millistele patsientidele eelkõige määratakse raviks dopamiini agoniste? Miks? Milliste kõrvaltoimete esinemist tuleks antud ravimite kasutamisel jälgida? Avaldab riski levodopa kõrvaltoimete tekkeks. Kõrvaltoimed: iiveldus oksendamine, ortostaatiline hüpotensioon, psühhiaatrilised kõrvaltoimed, prefeerne turse, patoloogilised uneatakid, sõltuvuskäitumine. Ärajäämasündroom: ärevus, higistamine, depressioon, paanika. Enne dopamiini agonisti annuse järk-järgulist vähendamist tuleb patsiente sellest teavitada ning neid regulaarselt jälgida. 11. Millised Parkinsoni tõve ravimid põhjustavad kõige rohkem psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid? Milliseid ravimeid saaks psühhoosi esinemisel kasutada ilma, et psühhoosi rohkem esile kutustakse? Milliseid antipsühhootikume võiks selles osas vältida?
III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest. · Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l vähihaigetest. · Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II
selliste temperatuuride juures, mida tema keha algul ei tolereerinud või mis võisid olla eluohtlikud Aklimatisatsiooni protsess hõlmab kardiovaskulaarse süsteemi täiustumist, RAAS süsteemi aktivatsiooni ja suurenenud glomerulaarfiltratsiooni Koagulatsioonihäired ja endoteelirakkude kahjustus Kuumus aktiveerib otseselt trombotsüütide agregatsiooni Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon ja muutused endoteelis on olulised patoloogilised mehhanismid kuumarabanduse korral Plasmas on ebanormaalselt madalad proteiin C, proteiin S ja antitrombiin III tasemed ja tõusnud vWF, endoteliini ja adhesioonimolekulide hulk Kuumarabanduse varases faasis stimuleerib laialdane koagulatsiooni aktivatsioon üleliigset fibriini ladestumist arterioolides ja kapillaarides koos trombotsüütide agregatsiooniga, mis viib mikrovaskulaarse tromboosini Pärast jahutamist püsib koagulatsioon sageli seni, kuni
Naha jume hinnang annab kaudselt ülevaate hingamiselundite olukorrast. Hinnatakse, kas nahk on roosa, kahvatu, tsüanootiline, akrotsüanoos (perifeerne) või marmoreeritud. (Vt ptk 3. Nahk, naha derivaadid ja lümfisõlmed). 2 Rindkere kuju on imikul silinderjas (ringikujuline ristilõige), vanematel lastel koonjas (ellipsitaoline ristilõige). Patoloogilised muutused vt ptk 4. Luud, liigesed ja lihasd. Patoloogilised rindkere kuju muutused võivad häirida hingamisfunktsiooni. Patoloogia Vaadikujuline ehk emfüsematoosne rindkere. Kanarind (ettevõlvunud rinnak, kaasasündinud või rahhiitiline). Lehterrind (sissetõmbunud rinnaku alaosas rahhiitiline või kaasasündinud). Hingamissagedust hinnatakse ühe minuti vältel ja lugeda tuleb kas väljahingamised või sissehingamised
Hulkade psühholoogia Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veend...
.........................................................4 6. Sürrealismi kunstnikud ja skulptorid...........................................................................................4 7. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sissejuhatus Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. Sürrealismi eesmärk on elu ja kunsti piiride hajutamine või kaotamine. Veristlik sürrealism on üks sürrealismi vorme, kus looduslikke materjale kujutatakse tõelistena. Sürrealsim hajus ja hiljem tema populaarsus kasvas. Kõige rohkem mõjutasid sürrealismi kunstnikud. Sürrealismi sünd Sürrealismi nimi tuleb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism levis algselt teatrikunstis ja kirjanduses
intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele. Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur varbas sirutus samal ajal kui teised varbad jäävad samasse asendisse. Tegu on siin Patoloogilise refleksiga. 2).refleks: kummihaamriga vastu teatud närvi löömist põlves, teeb jalg pisikese hüppe,seda nimetatakse patellaarrefleksiks
emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. Lk. 91 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 1. Rakkude tasandil: Ø toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett Ø väheneb rakkude jagunemise intensiivsus Ø nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb Ø osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk Ø muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: Ø väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus Ø väheneb ATP sünteesi võime
tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne staadium algab organismi sünniga. juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi. Koos vananemisperioodiga ilmnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub looma välisilme. 16. Taimede arengu iseärasused katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jagunev vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand . Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid
.........................................................................8-9 3.Kasutatud materjalid..............................................................................................................10 2 1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja
Neid inimesi saab ainult väga täpsete testimismeetoditega kindlaks teha, et nad on vasakukäelised. Ümberõpetamise tõttu on neid märgata ka primaarseid ja sekundaarseid häireid. 2. Sunniviisil vasakukäelised: Sunniviisilise vasakukäelisusega on tegemist siis, kui inimene on kaotanud oma parema käe või tal on insuldi või vasaku peaajupoole kasvaja tõttu kasutusel veel ainult vasak käsi. Kas sel puhul tekivad sageli primaarsed või sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. 3. Patoloogilised vasakukäelised: Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiguslikult häiritud. 4. Pseudovasakukäelised: Ümberõpetatud paremakäelised, üldiselt on see väga haruldane.Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. Testimismeetodid külgsuse määramiseks 1. Vaba vaatlus meetod
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste
2) Esimesel kahel eluaastal 110-120 3) 5-aastaselt 96-100 4) 10-14-aastasel 75-80 5) Alates 15-aastast 65-75 6) Täiskasvanutel 70-80 (Täiskasvanu löögisagedus sõltub ka sümpaatilise närvisüsteemi toonusest) Löögimaht: 1) Vastsündinutel. 2,5-3 mL 2) 1-aastasel 10ml, 3) 7-aastasel 23-27mL, 4) 12-aastaselt 40mL, 5) 13-16 aastaselt 55-60, 6) täiskasvanul 60-80mL. Südame rütmi muutused: *osa rütmi muutusi on füsioloogilised, osa patoloogilised. Füsioloogilised rütmi muutused: 1)hingamisarütmia-sisse hingamisel kokkutõmmete sagedus suureneb, väljahingamisel väheneb. See on põhjustatud vegetatiivse närvisüsteemi toonuse muutuses hingamisfaasidest sõltuvalt. Nimelt sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise NS-i toonus, väljahingamise ajal aga parasümpaatilise toonus. Hingamise arütmias ei ole midagi patoloogilist. Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel.
........................ 8 7. Maetute soo määramine ................................................................................................ 9 7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. .................................................. 9 7.2. Soo määramine meetriliste tunnuste põhjal. .......................................................... 9 7.3. Meeste-naiste suhe maetute hulgas ........................................................................ 9 8. Patoloogilised leiud..................................................................................................... 10 9. Kaubi kalme võrdlus teiste Lõuna-Eesti kalmistutega ............................................... 10 10. Kokkuvõte ................................................................................................................. 12 Summary ......................................................................................................................... 13
Pooled enneaegsed sünnitused ja vastsündinute alakaalulisus on tingitud suitsetamisest raseduse ajal. Mõningate teadlaste hinnanguil on suitsetamine ka üks peamisi pimedaks jäämise põhjusi. Austraalias 20% üle 50a inimeste pimedaksjäämise juhtudest on põhjustanud suitsetamine. Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas tehtud uurimustest ilmneb, et suitsetajatel võivad 2-5 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetajatel, areneda vananedes kollatähni patoloogilised muutused. Dr Wayne Smith Austraalia Riiklikust Ülikoolist soovitas suitsupakile panna hoiatuse: "Suitsetamine on peamisi pimedaks jäämise põhjusi". Suitsetamine kui haigus Suitsetamine pole ainult halb harjumus - see on haigus. Küsitluste uuringute järgi arvatakse, et täiskasvanute hulgas on toimunud stabiliseerumine. Alla 30 ei näi protsent enam aga langevat. Probleem on selles, et uus suitsetajate põlvkond murrab jõuliselt peale. Täiskasvanutest
· Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. · Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Kuulsaimad kunstnikud · Carlo Carrà · Giorgio de Chirico · Giorgio Morandi · Alberto Savinio SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt
Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees, 1993) 2.5. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt
....................................................................13 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 14 2 1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja
eaerinevuste vastu. Imiteeritakse täiskasvanuid ja võrreldakse enda võimalikke tulevikurolle. Initsiatiivi tugeva regulaatorina toimib südametunnistus. Laste südametunnistus on üldjuhul liiga primitiivne ja kompromissitu, nad mõistavad kuulekust sõna-sõnalt ning elavad sügavalt läbi olukordi, kus vanemad ise ei ela südametunnistuse järgi, mida nõuavad lastelt. Moraalsus võib teiseneda kättemaksuhimuks ja teiste rõhumiseks. Selle staadiumi initsiatiivi ja konfliktide patoloogilised tagajärjed võivad ilmneda alles täiskasvanueas hüsteerilise keeldumise või enesepiiramisena, mis ei lase tundeid välja elada. Initsiatiivistaadium on aluseks püüdlemistele täiskasvanueesmärkide poole ning loob eeldused oma võimete rakendamiseks. Kujuneb veendumus, et "ma olen see, mis ma kujutlen end tulevikus olevat." Kooliiga (6-12) töökus või alaväärsustunne. Kujutlusperioodi lõppedes on laps
Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib. 5. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel. Hingamise regulatsioon toimub kahel viisil. Närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel teel
Organism kasvab, tema refektoorne tegevus ja elundkondade talitus täiustuvad. (tugevneb tugi- ja liikumissüsteem, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, suguelundkondade väljaarenemine, sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees või spermatogenees). Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus? Sest enne raukumist nad hukkuvad. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Erinevate liikide eluiga on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Millised tegurid tingivad organismi surma? Südame töö, hingamise lakkamine, kesknärvisüsteemi talituste lakkamine.
hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit. Hingamishäirete korral esinevad patoloogilised apnoe hood, mis ületavad füsioloogilise piiri, tekitades organismis gaasivahetuse häiret. Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine vahelihase abil hingamine on tingitud rindkere iseärasustest (roided horisontaalselt, rindkere silinderjas). kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist ning kõhuõõne elundite mahukusest Hingamistüübid väikelapse- ja eelkoolieas
· pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur VI Käitumise determinatsioon · isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus
keskkonnafaktorite koosmõjul (Li ja Wakeland, 2015). Diagnoosimisel võetakse arvesse kliinilist pilti ning diagnoos kujuneb välistamise meetodi tulemusena (Hensel jt., 2015) Inimeste psoriaasi, mis kuulub naha autoimmuunhaiguste hulka, korral on võimalik teostada histopatoloogilist analüüsi. Nahabiopsia on üks levinumaid ja efektiivseimaid meetode. Selle tõhusa meetodi puuduseks on invasiivsus ning haiguse varajases kujunemisjärgus ei ole patoloogilised muutused täheldatavad (Jiang, jt., 2015). Nii nagu on seda psoriaas, on ka koerte atoopiline dermatiit (AD) multifaktoriaalne haigus, mille avaldumist mõjutab mitmete faktorite koostoime (Nutall jt., 2013). Sarnane haigusseisund on atoopia-sarnane dermatiit, mille korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012)
Vale-negatiivsete ja vale-positiivsete tulemuste olulisemad põhjused uriini testribade kasutamisel on esitatud tabelis nr. 1. 11. Proteinuuria Normaalselt võib uriiniga erituda kuni 150 mg valku ööpäevas. Proteinuuria klassifikatsioon · Prerenaalne Ülevoolu proteinuuria on suurenenud plasma valkude hulk veres, tavaliselt madalmolekulaarsete valkude osas - normaalsed valgud: müoglobuliin, hemoglobuliin, ägeda faasi valgud; - patoloogilised valgud: immunoglobuliinide kerged ahelad. · Renaalne Glomerulaarne proteinuuria on põhjustatud glomerulaarfiltri kahjustusest, suurem hulk valke läbib filtrit. - selektiivne suurenenud on albumiini ja keskmise molekulmassiga valkude eritumine; - mitteselektiivne suurenenud on kõikide valkude eritumine, kaasa arvatud suure molekulmassiga valgud.
· pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur VI Käitumise determinatsioon · isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus
võib olla täielik ja mitte täielik. 3. Patoloogiline a. hüporegeneratioon: liiga vähe või aeglaselt. hüperregeneratsioon: liiga kiiresti ja palju b. metaplaasia - tekib oopis muu kude. Mõjutavad tegurid: vanus, toitumus, elundi verevarustus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastekkevõime, innervatsioon, põletikukolde olemasolu VERERINGE HÄIRED Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired. Normaalse vereringe tagavad: KNS normaalne seisund Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon 1)HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine. Põhjused: suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist ● Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm
o Soodsad, halvad, ähvardavad sümptomid annavad märku sellest, kas haigus kas paraneb või ägeneb. Sündroom on ühiste põhjustega sümptomite kompleks, mis peegeldab haiguse arengut. Diagnoos määrang- otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. On ravitaktika aluseks. Äge haigus - algus on selgelt määratav, haiguse kulg kiire ja lõpeb tervistumisega. Krooniline haigus Organismis on tekkinud pöördumatud patoloogilised muutused, millest pole võimalik terveneda. Haigus on hooti vaibumise ja ägenemise perioodid. Autoimmuunhaigus - krooniline haiguslik seisund, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud
Eriti ohtlik on K kadu. - Vedelikupuuduse tunnused: vähene kontsentreeritud uriin, polüdipsia, oliguuria, palavik, limaskestade kuivus, kõhukinnisus, kehamassi kadu, lihastõmblused, lõpuks surm. · Vedelikukadude klassifikatsioon Füsioloogilised kaod e. säilitusvajadus normaalne vedelikuvajadus ööpäevas (55-132 ml/kg) uriini eritumine, aurumine nahapinnalt, aurumine hingamisteedest, loomulik higistamine. Patoloogilised kaod oksendamine, kõhulahtisus, verejooks, palavik, liigne higistamine. Nt inimesel kehatemperatuuri tõus 1 graadi normist suureneb vedeliku eritumist 500 ml võrra ööpäevas. Kolmanda ruumi kaod vedeliku ümberpaiknemine kehas, nt trauma korral, operatsiooni korral, sooltepõletiku korral (eriti hobusel) · Vedelikukadude kompenseerimine - 0,9% naatriumklooridi lahus, isotooniline - 5% glükoosilahus, isotooniline
motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus
Freudi arvates pesitsevad meil alateadvuses id`id, primitiivsed ``minad``, mis ei tunne väärtusi, mooraalsust, head ega halba ning on tihedalt seotud naudinguprintsiibiga. Neid impulsse kontrollivad ja hoiavad vallanumast tegelikkuse tingimused, mis on osa egost. Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav "mina". Ego sekkub iha ja tegevuse vahele. John Dewey väidab aga, et täiskasvanud inimese impulsid on tegelikkusest mõjutatud s.t. id`i impulsse pole olemas. Ja kui on, siis on nad patoloogilised mitte terved. Küsimus on selles, kas need id`i impulsid esinevad ainult haigetel või on nad ka tervetel inimestel oma salajases tuumas varjul? Kõrgemate inimeste motivatsioon Kõige enam teadmisi oleme saanud just patsiente ravivatelt psühhoterapeutidelt, mitte psühholoogidelt. Kuid vaimselt haigete inimiste uurimise kõrvalt tuleks tähelepanu pöörata ka Haapsalu 2009 Motivatsioon
Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk
Selle järgneb sisemise faktori produktsiooni langus ning võimetus edasi transporteerida kobalamiini 4 peensoolesse, kus oleks võimalik kompleksi imendumine. B12 vitamiini defitsiit omakorda põhjustab megaloblastilist aneemiat. 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED Kobalamiini vitaminmolekuli defitsiidi korra eristatakse mitmeid etioloogilised faktorid, mis käivitad eri raskuse astmega patoloogilised protsessid. Peamiseks põhjuseks on inadekvaatne toitumine, millel ei esine B12 vitamiini allikad või nende hulk on oluliselt vähenenud. Antud fenomeen esineb madala sisetulekuga riikides elavatel isikutel, vanaealiste ja vegetaarlaste seas, mille dieedis kas on piiratud või puudub loomse päritoluga toidud (Allen 2017: 4). Soodustavad seda ka lokaalsed kultuurilised iseärasused ja religioosed piirangud (Allen 2017: 13)
Loetlege rakukahjustuste faktorid · Häired signaalteedes · Isheemia/hüpoksia · Jääkainete kogunemine rakkudesse · Füüsikalised faktorid: temp, rõhk jne. · Ainete sünteesi vähenemine · Keemilised faktorid: vabad radikaalid, 5. Millised on rakkude proliferatsioonhäiretset ja toksiinid, oksüdeerijad jne migratsioonist tingitud patoloogilised · Infektsiooni põhjustajad: viirused, muutused? bakterid, seened jne · Põletik, kasvajad, immuunreaktsioonid, · Geneetilised mutatsioonid rakusurma suurenemine · Immunaktiivsed rakud ja valgud 6. Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaas. Nende
annaabi.ee 
