Meditsiiniliste jäätmete käitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine

kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni ja lihtsalt loodusese paigutada.  Mõisted Taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) - on jäätmed, ida saab uuesti kasutada toodangu valmistamiseks. Jäätmete taaskasutamise eesmärk on säästa looduslikku toorainet ja energiat, sest jäätmed on toormena juba korduvalt töödeldud. Jäätmetekitaja - on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmete kogumine ­ jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Riskijäätmed ­ lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed,

Biokeemia

52

ppt

Ohtlikud jäätmed

hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 ­ plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 ­ oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

34

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5

Jäätmekäitlus

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22

Jäätmekäitlus

24

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamisel vähendatakse veesisaldust, mille tõttu hõlbustub järgnev käitlus

Ökoloogia

32

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2.KT konspekt

Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega. Kõrgel veetemperatuuril laguneb põhjasete anaeroobselt, mille tulemusena eraldub gaasiline metaan. Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid. Teiselt poolt mineraliseerib anaeroobne lagunemine muda ja seega mudakogus väheneb. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (nt prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest:

Keskkonnakaitse ja säästev areng

60

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2. kontrolltöö konspekt

...............................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid...............................24 17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid..................................................................................26 18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid.............................................................................27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus.........................................

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

14

docx

Keskkonnakaitse, looduskaitse

nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides. *Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning looduskaitseobjektide (kooslused ja kaitsealad) säilitamiseks. *Keskkonnakaitse meetmed jagunevad ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad, puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb *Looduse (nii elava kui elutu) kaitse *Maastikukaitse ja ­ hooldus *Puhkemajanduse korraldamine looduses *Saastekontroll *Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine *Õhukaitse *Veekaitse *Prügimajandus *Keskkonnahügieen *jne Keskkonnamuutuste põhjused *Rahvastiku muutused

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)