Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Post-embrogenees (sünnijärgne areng) (0)

1 Hindamata
Punktid
Bioloogia – 10.04.2012
Post-embrogenees (sünnijärgne areng)
Areng

Loomadel
Taimedel
Juveniilne staadium
Algab orgnasimi sünniga ning kestab sigimisvõime saabumiseni. Eri loomarühmadel on see staadium erineva kestvusega ja vältab mõnest aastast mitmekümne aastani. Juveniilne organism kasvab, tema elundkonade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselunkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub susekretsiooninäärmete töö. Suguelundkonna väljaarenemine
Algab seemne idanemisega. Tekib idand (idanev seeme). Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid ( juur , vars, lehed) Sel perioodil toitub idand põhiliselt seemnes olevatest varuainetest. Areneb välja taime juurestik , toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood , kus õisi veel ei moodustu.
Genratiivne staadium
Enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpebki sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi. Ovogenees, spermatogenees . Suguelundkonna areng.
Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk .
Vananemine
Ilmnevad mitmed patoloogilised muutused organismis, elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad, koos vananemisega muutub ka looma välisilme. Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest, kui ka keskkonnatingimustest. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest.
Aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. Ühe- ja kaheaastastel taimedel algab vananemine kohe peale viljade ja seemnete valmimist. Mitmeaastastel taimedel võib aga see protsess isegi sama liigi piires käivitudada eri aegadel. Küllaltki ebamäärane on vananemise algus taimdel, kes põhiliselt paljunevad vegetatiivsel teel. Näiteks võivad taime maapealsed osad hävida, kuid maa-alused mugulad, sibulad või ribosoomi osad säilida. Nendest võivad järgmisel aastal areneda uued taimed.
Surm
Enne surma esineb agoonia , mille vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Agoonia on iseloomulik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kui agoonias olevale inimesele ei osutata kohest abi, siis järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Kliiniline surm võib ksta kuni viis minutit, enne kui saabub bioloogiline surm.
Närtsimine?
Post-embrogenees-sünnijärgne areng #1 Post-embrogenees-sünnijärgne areng #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mart Leib Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Viljastumine ja areng
1
doc

Viljastumine ja areng

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)

Bioloogia
Viljastumine - erinevad viisid
3
docx

Viljastumine - erinevad viisid

VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
2
odt

Organismide paljunemine ja areng

Mõlemad võime tinglikult jagada neljaks osad (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Meioosile eelnev interfaas sarnaneb Mitoosi omaga (Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroenrgilisi ühendeid) Võrreldes mitoosi esimese faasiga, vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem. Erinevalt mitoosist, ei keerdu telofaasis kormosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu). 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanema geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust, teine seemnerakust. Mehe seemnerakud e spermid moodustuvad munanditele väänilistes seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogeenid

Bioloogia
Organismi areng ja molekulaargeneetika
3
doc

Organismi areng ja molekulaargeneetika

Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine ­ sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst ­ sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e

Bioloogia
Viljastumine-organismi looteline-ja lootejärgne areng
7
rtf

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood ­ lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu ­ kasvab elu lõpuni · Piiratud ­ saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline ­ etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone ­ organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng ­ organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng ­ munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng ­ nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24

Bioloogia
Arengubioloogia
3
doc

Arengubioloogia

Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö. 2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma. Kliiniline surm ­ lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik. Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht- või lehed. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid.

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

Suurendab pärilikku muutlikkust, kuna isas- ja emasorganismist pärit geenid paiknevad ümber. Selle tulemusena tekivad kromosoomide struktuurimuutused- kromosoommutatsioonid. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ning DNA replikatsiooni enam ei toimu. Interfaas on lühiajalisem. 4.4. Sugurakkude areng. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Suguline e genetatiivne paljunemine- võtab osa emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e gameetide tuumad. Kirjeldage mehe sugurakkude arengut. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Esmased eellased on spermatogoonid., mis hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Läbivad meioosi. Kujunevad viburitega varustatud spermid.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun