Sürrealism (0)

Sürrealism
Sürrealism (pr.-keelsest sõnast surréalisme - "realismi kohal", s.t. üle-reaalsuse võimalikkust, üleloomulikkuseni ulatuvat kunsti ).
Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi , hallutsinatsioonide kujutamine.
Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod , hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid.
Ajalooline taust
Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis.
Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses on sürrealismi nimetatud ka " kaotatud põlvkonna" kunstivooluks. Küsimus oli, kuidas elada edasi pärast paljude sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist? Pärast seda kui kogu varasem hinnangusüsteem oli kokku varisenud.
Sürrealismi ajalugu
Sündis kirjandusliku suundumusena olulisel määral dada põhjal, seda järkjärguliselt alla neelates. Tulenevalt omaenese eitusest, dada hääbus, kuid otse sürrealismi viies, osutus see negatsioon viljakaks.
Pärast dada grupi lagunemist asendati kõik nende väljaanded ajakirjaga "La Révoluiton surréaliste", mille esimene vihik pandi kokku väga erinevate, tol ajal Pariisis juba tuntud inimeste koostööna 1924. Samal aastal avaldati ka Bretoni koostatud esimene "Sürrealismi manifest", mis andis tunnistust uue liikumise sünnist. Manifest valmis kirjandusliku teooriana, mis seejärel tungis kujutavasse kunsti, teatrisse ja kinno.
Sürrealismi mõjutused
Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest , nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.