Patoloogia, taimede haigustunnused (0)

Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel.
Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on.
Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta:
Suguline paljunemine:
KOTTEOS- suguline eos
EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe:
1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist
2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad
3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel
4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein
Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid:
1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit , mida ei kata seene või taime kude
2) SULETUD VILJAKEHAD - eoslaager ja pükniid
KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE:
Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID
BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad
Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures
MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE:
Suguline: Isas - (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid , milles tekivad gameedid e. sugurakud)
Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid.
Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos
SPORANGIUM - mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad
SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit
olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste , hahkhallitus, kuivaliksus, tungaltera, puuviljamädanik, õunapuu kärntõbi.
Kas patogeen on Biotroof ? Obligatoorne parasiit. Vähe peremeestaimi, ei saa olla saprofüüt, nakatab tervet peremeestaime , mistahes arengujärgus, tapab rakke aeglaselt, õhulõhed, haustor, vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid , tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste , nõgi-ja rooste, viirused , fütoplasmad,
Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk
seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb.
Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit.
HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks
NEKROTROOF- surmab peremeesorganismi, misjärel elab ja toitub surnud org. a. (sabroob)
SÜBMIOOS-mükoriisa seened FAKULTATIIVNE E. VALIKUVABA SABROOB- enamasti biotroof ja teatud tingimustes sabroob FAKULTATIIVNE PARASIIT- enamasti sabroob ja teat . ting. sabroob OBLIGATOORNE SAPROOB- elab ainult surnud org. ainel ega põhjusta haigust(mõned bakterid ja seened=- org. aine lagundajad VAHESEINTETA SEENENIIT- ikesseened, viburseened-üherakuline. VAHESEINTEGA SEENENIIT- KOTT JA KANDESEENED -HULKRAKNE
seente omadused- koosnevad hüüfidest, mis moodustab mütseeli. Rakusein on kitiinist. Rakustruktuur-eükaroot( mitokondrid , tuum, jt. Toitumine_ heterotroof. Haploidne tuum, Paljunemine- eos e. spoor -suguline ja sugutu . Mitteliikuv
SUGULISED EOSED -HÜÜFIDEL ARENEVAD VILJAKEHAD, MIS TOODAVAD UUSI SPOOR(VILJAKEHA PINNA SEES. Askospoor-kotteos, basidospoor- kandeos, oospoor-püsieos, seenetaolistel, sügospoor e. seigeos- püsieos, ikkesseentel
VILJASTUMINE-1. plasmogaamia- kaks tuuma(kummaltki vanemalt üks) ühinevad ühes rakus
2.karüogaamia- tuumad ühinevad ja moodustub diploidne tuum. ZÜGOOT 3. zügoot- läbib meioosi, et saada mitmerakuliseks.