Jaan Kross kui inimene ja kodanik · Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal. · Enda kohta on pool sajandit kirjanduslikku tööd teinud Jaan Kross muheledes ütelnud, et on korralik «kirjanduslik tööhobune».
haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Parlamendi liikmed Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule
Pedusaar, nad olid abielus 1940-1949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga. Nad said tütre nimega Kristiina Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964)
teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Nende tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööd osalemiseks. Ühendustesse kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. Rk kantselei koosneb ametnikest, kelle peamine ül on Rk-le tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu.
Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 1954 1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990)
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993.aastal loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik.2006. aastal anti Krossi 85
Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas
peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid. Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti, inglise,saksa, soome, leedu, poola,ungari, slovaki, bulgaaria, norra, prantsuse, taani, hispaania, portugali ja itaalia keelde. Oli Helsingi Ülikooli audoktor ja Soome Kirjanike Liidu auliige. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. 2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme
teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moddustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad Marjoritaarne ehk enamusvalimise süsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli Porpotsionaalne süsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule
· Kanditaare on ühele saadikukohale mitu. · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas? Milline süsteem on Eestis? Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9
kaasneb ka teatud sotsiaalne staatus. Lisaks töötavad inimesed ettevõtetes ja organisatsioonides, kus neil on samuti kindel positsioon olenevalt ametikohast juhtivtöötaja on kõrgema staatusega kui lihttööline. Kõik inimese staatused ei ole võrdse tähendusega, mõnda neist peetakse olulisemaks ja eeldatakse, et see peamine staatus tingib ka teisi karakteristikuid. Näiteks nunnad on vallalised ja karsklased, ning raske on ette kujutada nunna mõne erakonna peasekretäri või parlamendiliikme positsioonis. Inimese sotsiaalne staatus tähendab seega, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Pole olemas staatust ilma rollita ega rolli ilma staatuseta. Näiteks eeldatakse, et firmajuht käitub oma äripartnerite ja alluvatega teatud stiilis. Pulmas on
nähtud üks istungivaba nädalapäev, mil saadikud peaksid oma valimisringkondades kodanikega kohtuma. Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätleb mitut etappi ja toimingut, milles on kõige tähtsamad seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Parlamendi teine nimetus seadlusandlik kogu viitab otseselt tema peamisele funktsioonile koostada ja vastu võtta seadusi
Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross) 4 2. LOOMING 2.1. Luule 2.1.1. Luule iseloomustus Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina. Kross kirjutas enamasti oma luuletused tulevikust. Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud tollal olemas (J. Kross, 2005). Krossi luuletused olid allegoorilised ja iroonilised
otseselt parlamendile. Juba varem, 1644. aasta lõpus, oli parlament muutnud "oma õigustest loobumise billiga" (Self Denying Bill) enda sõjaväe puhtalt professionaalide ettevõtmiseks: väejuhtidel tuli valida, kas jääda parlamendi liikmeks või väejuhiks, mõlemat ei saanud nad enam olla. See tähendas ühtlasi ka seda, et armeejuhtideks jäid enamasti radikaalselt meelestatud mehed, samas kui mõõdukamad eelistasid parlamendiliikme kohta. 1645. aasta l4. juunil said rojalistid Cromwelli ja Thomas Fairfaxi juhitud parlamendi väelt otsustavalt lüüa Naseby lahingus, misjärel jäi nende kontrolli alla veel vaid Cornwall, Põhja- Wales ning osa Kesk-Inglismaast, kus paiknes Charlesi peakorter, Oxford. Viimane langes 24. juunil 1646, Walesis alistusid viimased rojalistide tugipunktid 1647. aasta märtsis, kuid üldiselt on Esimese kodusõja lõpuks loetud 1646. aastat, mil olulisem sõjategevus lõppes.
Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba järgimisel aastal loobus ta parlamendiliikme tööst. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE Kross on üks neist vähestest kirjanikest, kes oli luuletajana sama tähtis, kui proosa kirjanikuna. Ta luuletas enamasti tulevikust, sest nagu ta ise ütles tasuski tollal ainult tulevikus elada, sest olevikku ei olnudki olemas. Tihtipeale olid tema luuletused iroonilised. Ta oli üks Eesti meisterlikumaid riimijaid. Temast
................................................................................... 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid................................................................................................................. 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourg'is täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule
Ta arreteeriti ja saadeti GULAG i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Kross valiti 1992 . aastal Mõõdukate nimekirjas VII riigikokku, kuid 23.septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome
kasutada teise poole raha Istungijärk parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungijärku, mida lahutab suvepuhkus Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korrastatud relvastatud struktuurid Kaitseliit vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest-tegevteenistujatest Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus. Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus
1 Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu. Kohtuvõimu ülesanded: · määrata sanktsioone · lahendab vaidlusi seaduste alusel Eripära ekspertsus,hierarhilisus,spetsialiseeritus,formaliseeritus 1 Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline paralmentarism: · valitsemine esinduskogu kaudu · usaldushääletus · võimude kokkusulamine · parlamendiliikme tugev positsioonis · kabinet kollegiaalse organina Tänapäeva paralmentarism: · parlamendi rolli vähenemine · usaldushääletuse piiramine · valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast · partei juhib parlamendisaadikut · valitsusjuht liidrina 1 Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. 2 Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber).
Istungijärk parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungijärku, mida lahutab suvepuhkus Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korrastatud relvastatud struktuurid Kaitseliit vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest-tegevteenistujatest Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus,
olla: - Poliitikat kujundav - Poliitikat mõjutav 144. Riigipeade hulka kuuluvad: - Kuningas - Presidentuuri liige 145. Karjäärisüsteemiks nimet. Bürokraatia mudelit, kus: - Avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgematele. 146. Kõneparlamenti isel: - Avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale 147. Klassikalist parlamentalismi isel: - Parlamendiliikme tugev positsioon 148. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on: - Otsuste kaalutletus - Suurem stabiilsus 149. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis - Võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha 150. Weberlikku bürokraatiat isel: - Hierarhilisus - Tööjaotuse süsteemsus 151. Peteri printsiip: - Tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 152. Ministeerium on
Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17: Vaba mandaat (1) Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. (2) Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma. Vaba mandaadi alaprintsiipideks on põhiseaduses indemniteet ehk vastutamatus (PS § 62 teine lausepool), immuniteet ehk puutumatus (PS § 76) ja ametite ühildamatuse põhimõte (PS § 63). Parlamendiliikme immuniteedi all mõistetakse parlamendiliikme erilist seisundit seoses tema õigusliku vastutusega. Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt ei ole Riigikogu liige seotud teda valinud valimisringkonna valijate ega nende suunistega. Kuid siiski peab Riigikogu liige oma tegevuses arvestama rahva huvidega laiemas mõttes. Oma otsuste langetamisel peaks ta lähtuma oma parimast äranägemisest ja südametunnistusest, olles oma otsustustes vaba.
Juhtida riiki parlamendi suunitste alusel Administratsiooni järelvalve Kriiside juhtimine Sõjalised ja välisasjad Tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks Sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused Riigipea, valitsuskabinet, administratsioon Parlamentalism: Parlamendi rolli vähenemine Usaldushääletuse piiramine Valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast Partei jhib parlamendisaadikut Valitsusjuht liidrina KOV tunnused: Territoriaalsus Autonoomsus Otsene demokraatia Demokraatlikult valitud esinduskogu Legaalsus
kontroll. 9. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla poliitikat kujundav ja mõjutav. 10. Riigipeade hulka kuuluvad kuningas ja presidentuuri liige. 11. Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgemale. 12. Kõneparlamenti iseloomustab avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale. 13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab parlamendiliikme tugev positsioon. 14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on otsuste kaalutletus ja suurem stabiilsus. 15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha. 16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab hierarhilisus ja tööjaotuse süsteemsus. 17. Peteri printsiip tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 18. Ministeerium on haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine;
Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg. Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt. Pilt 2.Vaade Olumpose mäele Riigikord Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi
Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse
Demokraatliku valimise nõuded: · Kanditaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda salajas · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu või parlamendiliikme , presidendi kohale. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel nt Suurbritannias .valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli, teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka eestis on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Proportsionaalse valimissüsteemi iseärasused:
pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse kohtute seaduse § 1322 lõikes 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks. 11.8. Parlamendipensionid Parlamendipensioni reguleeritakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus (RT 1992, 28, 381; I 2009, 15, 94). Selle seadusega reguleerimata küsimustes tuleb rakendada üldist pensioniseadusandlust. Parlamendipensionid on järgmised: 1) parlamendiliikme vanaduspension; 2) toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele. Kui isikul on õigus üheaegselt mitmele pensionile, valib ta neist ühe. Vanaduspensioni makstakse järgmistele isikutele: 1) Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmele. 2) Ülemnõukogu (ÜN) viimase koosseisu liikmele, kelle volitused kestsid kuni Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. Neile laienevad nimetatud seaduse sätted siis, kui nad võtsid osa vähemalt 1/2 täiskogu istungitest.
olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). PARLAMENDIRÜHMI luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtumist teiste riikide parlamentidega Parlamendirühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi välispoliitika elluviimisele. DELEGATSIOONID on parlamendiliikmete lähetatud esindused mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. ÜHENDUSTESSE kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. RIIGIKOGU KANTSELEI koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseadudlike dunktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. IV Indiviid ja ühiskond 1. Kuidas saadakse Eesti Vabariigi kodanikuks? 2. Mis on naturalisatsioon
6) Eesti Vabariik on demokraatlik, sest põhiseadus sätestab võimulahususe põhimõtte. Tõene, sest kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas 7) Eesti Vabariigis on igal täiskasvanud inimesel õigus valida parlamenti või osaleda referendumil? Tõene Referendumis on õigus osaleda kõigil Eesti hääleõiguslikel kodanikel, valida saavad parlamenti kõik riigi täiskasvanud kodanikud 23. Kas alljärgnev lause Eesti Vabariigi parlamendiliikme kohta on tõene või väär? Miks? 1. Riigikogu liige võib töötada õppejõuna kõrgkoolis. Väär, kuna riigikogu liige ei tohi töötada ühelgi teisel palgalisel ametikohal 2. Riigikogu liige võib olla Tallinna linnavolikogu esimees. Väär Riigikogu liige ei tohi samal ajal olla linna- või vallavolikogu liige (Riigikogu liikme valimisel linna- või vallavolikogu liikmeks tema volitused linna- või vallavolikogu liikmena peatuvad) 3
Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu
Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. 8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust. 10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. Näiteks ei saa Prantsusmaal valida kaadrisõjaväelasi parlamenti. Prantsuse prefekti (haldusametnik) ei saa valida parlamenti selles ringkonnas, kus ta on ametis või oli kuni 3 aastat tagasi ametis. 50. Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus? Mida kujutab endast kohustuslik, mida fakultatiivne referendum? Referendum-valijate poolt mingi riikliku või kohaliku küsimuse otsustamine.
d. valitseb, neutraalsus, anonüümsus, hierarhilisus, ametikohta ei saa osta ega pärida. 12. Kõneparlamenti iseloomustab: a. sellise ülesehitusega saal nagu on Riigikogul b. tugeva suutlikkusega komisjonid c. suur mõjukus poliitika kujundamisel d. avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale 13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab: a. võimude kokkusulamine, b. usaldushääletuse piiramine, c. partei juhib parlamendisaadikut, d. parlamendiliikme tugev positsioon, 14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on a. otsustusprotsessi kiirus b. otsuste kaalutletus c. traditsiooniliste väärtuste säilitamine d. suurem stabiilsus e. otsustusprotsessi läbipaistmatus 15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis a. on president valitud parlamendi poolt b. võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha c. on presidendil sama palju võimu kui parlamendil d. pole peaministrit 16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab a. hierarhilisus b
Riigikogu liige teenib neli kuni kuus Eesti keskmist palka. Kui Riigikogu liige on komisjoni või fraktsiooni esimees teenib ta viis keskmist palka, aseesimees neli ja pool keskmist palka. Riigikogu esimees teenib kuus ja aseesimees viis ja pool palka.Kui Riigikogu liikme volitused lõppevad, säilitatakse talle ametipalk, mis sõltub Riigikogu töötamise ajast, maksimaalselt kuueks kuuks. Endisele Riigikogu liikmele, kes on jõudnud pensioniikka makstakse parlamendiliikme vanaduspensioni. - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine Volitused peatuvad Riigikogu liikme volitused tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks. Riigikogu esimehe volitused peatuvad Riigikogu liikmena ajaks, mil ta täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid. RKLSS näeb ette täiendavad võimalused Riigikogu liikme volituste peatamiseks, so seoses: alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega ja ajutise töövõimetusega.
93. Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline: Tänapäevane: valitsemine esinduskogu kaudu parlamendi rolli vähenemine usaldushääletus usaldushääletuse piiramine võimude kokkusulamine valitsusliikme roll olulisem parlamendi- parlamendiliikme tugev positsioon liikme omast kabinet kollegiaalse organina partei juhib parlamendisaadikut valitsusjuht liidrina 94. Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea,
a 14. septembril toimunud rahvahääletusel. Põhiseaduse täiendamise seadus koosneb ainult neljast paragrahvist, neistki vaid kaks esimest on sisulised sätted. Esimene paragrahv kinnitab expressis verbis, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle tulemusena avanes Eestil põhiseaduslik võimalus sõlmida EL-ga ühinemisleping. Tähendatud lepingu ratifitseeris Riigikogu 21. jaanuaril 2004 üksmeelselt 77 parlamendiliikme kohalolekul. Operatiivselt tegutses samuti Euroopa Liit. Nimelt ratifitseeris Euroopa parlament ühinemislepingu 9. aprillil 2004, mille 556 kohalolnud liikmest hääletas lepingu poolt 520 liiget. 1. mail 2004 sai Eestist lepingu jõustudes Euroopa Liidu täisõiguslik liige. Oluline on siinjuures, et Euroopa Liit tunnustas Eesti põhiseaduse täiendamist tähendatud kujul omaette aktina, vaatamata sellele, et PSTS tõi põhiseaduse teksti uue termini
poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes "Leviathan" (1651) · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest: o "vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja mida ta soovib teha, pole teiste poolt takistatud"
tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamenditühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Ühendustesse kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduselikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. Riigikogu klantselei koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on kümme
nel muul alusel õigus riiklikule pensionile. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osas laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine. Lisaks sellele on olemas ka mitmesugused riiklikud eripensionid: kohtuniku pension, parlamendiliikme pension, politseiniku pension jt. Eestis moodustavad pensionärid ligi 25% elanikkonnast. Ka riikliku pensioni- kindlustuse finantseerimise vahendid riigieelarves ei ole piisavad selleks, et tagada pensionäridele korralik elatustase. Vajalik raha riiklikuks pensionikindlustuseks tuleb sotsiaalmaksu arvelt (see on 33% brutopalgast, mida maksab tööandja, sellest 20% läheb pensionikindlustusele, 13% ravikindlustusele). Kui riik peaks tahtma riiklikku pensioni oluliselt tõsta, tuleks tõsta
rahvusparlamentide fraktsioonid ühe kooslusena koos poliitilise orientatsiooni tunnuse järgi (erinevate maade sotsiaaaldemokraadid üheskoos, erinevate maade konservatiivid üheskoos jne.). Samuti on Europarlamendi saadikuil saadikupuutumatus ja kindel saadikupalk nagu rahvusparlamentides. Ent kuni 2009.aastani eurosaadikupalkadel eri maadest saadikuil torkasid silma suured erinevused, kuivõrd eurosaadiku palk oli võrdsustatud tema emamaa parlamendiliikme palgaga. Nüüdseks on eurosaadikuil need erinevused kõrvaldatud ja määratud kõigile ühine palk Brüsselist. IX loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J.Värk, PhD) --------------------- Euroopa Kohus ja Kontrollikoda, nende koosseisud, töökorraldus ja põhifunktsioonid. Euroopa Kohus (European Court of Justice) on Euroopa Liidu kõrgeim õigusorgan, mille otsused on siduvad nii EL-i liikmesriikidele, ettevõtetele kui ka üksikisikutele
tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele -> laiskus ja lodevus, loobuvad riigi teenimisest. 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine Kriitika Robert Walpole’i valitsuse (18. saj. algus) korruptsiooni kohta 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks – ohustavad inglaste vabadust 1642 viie parlamendiliikme vangistamine Liberaalne vabadus Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga Kaks peamist allikat: taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse Thomas Hobbes vabadusest „Leviathanis“ sõltuvaks kuninga suvast John Locke inimese loomulikest õigustest „Teises käsitluses
· Selline kontseptsioon levis Euroopas: rahvas vs kuningavõim Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 Stuarti suguvõsa kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 1642: võimukriis ja kodusõja algus · Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte. Kuningas viivitas vastava seaduse heakskiitmisega · Parlament: eitas kuninga vetoõiguse legitiimsust, kuulutas oma korralduse salus populi (julgeoleku) nimel rahvale siduvaks
Mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Jah, saab - karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised isikud ja juriidilised isikud, olenemata kodakondsusest (sh välisriigi kodanik, kellel puudub välislepingutest tulenev immuniteet- diplomaadi v parlamendiliikme isikupuutumatus). Juriidiliste isikute-(500-50 000 eeki) Põhikaristused- . isik- rahaline karistus (50 000- 250 milj eeki+ lisakaristusena sundlõpetamine); 2. sundlõpetamine. 316. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad asjaolud: 1. Toimepandud kuriteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine või tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine süüdlase poolt 2. Kuriteo toimepanemine raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel 3
ministrite ja valitsuse koosseisu liikmete arv kokku. Ministrid võivad olla samal ajal ka parlamendiliikmed (nt Soome). Suurbritannias ja Iirimaal ei tohigi valitsus koosneda kellestki teisest kui parlamendiliikmetest. Eestis peab parlamendiliige sel juhul oma staatuse peatama, aga kui ta lõpetab töö ministrina, siis on tal õigus naaseda Riigikokku. Prantsusmaal ja Belgias ei tohi minister olla parlamendi liige, kusjuures prantsuse minister peab täielikult loobuma parlamendiliikme staatusest ja katkestama ühenduse ka teda esitanud poliitise ringkonnaga, et erapooletumalt valitsusasju ajada. Ministrid võivad Lääne-Euroopa riikides moodustada (rekruteerida) enda juurde üsna arvukalt esindusi (edustusi), millede ülesandeks on tagada ministri sidet igasuguste asutuste ning oma valimisringkonnaga. Eeskätt Prantsusmaal on sellised sekretariaadid saanud üsna arvestatava võimupädevuse.
annaabi.ee 
