teostatakse vooderdatud aukudes järjest kangeneva parkräidiga ning nn. väljaparkimine toimub pöörlevas tõrres. Rasvpark Rasvpark on samuti üks traditsiooniline parkimisviis. Parkainena kasutatakse rääs ehk traani (merelooma rasv) kõige sagedamini seemisnaha tootmisel. Parkivad omadused on ka kalade hapendatud rasvadel, rääsidel. Süntaanpark Parkimine sünteetiliste parkainetega, mida saadakse naftast, kvisöest jne. Maailmasõja ajal, mil Saksamaal valitses parkainete puudus, arenes seal kunstlikkude parkainete tootmine kivisöetõrvast keemilisel teel. Naha värvus on enamvähem valge. Nahkade iseloomustus Kroomnahk-saadakse kroomparkimisel, vajab hooldust Juhtnahk-taimparknahk,tugev ja vastupidav Lakknahk-taim-või kroompargitud, eksklusiivne, kõrgläikega Nubuk-kroompargitud, matik viimistletud, vajab erilist hooldust Veluurnahk- pehme kroomnahk, lihvitakse liha poolt, venib märjana Seemisnahk- põdra, hobuse,lamba või kitsenahk, naha
pudelisse kümneks, kahekümneks või enamaks aastaks. Millised on siis need veinid, mis muutuvad ajaga paremaks ja millised mitte? Esimene näitaja on nagu ühes veinimüüdiski sai räägitud on kork. Nimelt kõik keeratava korgiga veinid on valmis kohe joomiseks ja säilitada neid üle 3-5 aasta ei ole mõtet. Seevastu punased veinid, mis on traditsioonilisest korgist, kõrge parkainete ehk tanniinide sisaldusega, sobivad väga hästi keldrisse laagerduma ja nende säilitamise tulemusena muutuvad need täidlased punaveinid tõesti paremaks. Valgetest veinidest sobivad säilitamiseks täidlasemad (ja tavaliselt ka tammevaadis hoitud) veinid. Üldistatult võib öelda, et soodsamad ja stiililt kerged veinid on kohe joomiseks ja hinnalisemad ning täidlasemad veinid muutuvad säilitades paremaks.
põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kuusepuit on hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu.Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuusk on levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena, kuna ta on tihe ja laseb ennast hästi pügada. Harilik kuusk on Põhja-Euroopas peamine jõulupuuliik. Tallinna turuplatsile püstitati jõulukuusk kirjalike allikate põhjal esmakordselt 1441.aastal Mustpeade gildi kaupmehesellide poolt
Fenoolid keskkonnas Fenoole leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Tööstusprotsesside heitveed sisaldavad ka väga mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttvesi sisaldab kresoole, resortsiine jt fenoolseid ühendeid. Uttveest saaduid summaarseid fenoole kasutatakse toorainena: naha parkainete, tampoonimissegude ja liimivaikude tootmisel Samuti kasutatakse aniliini paljudes värvainetes ja aniliin on väga mürgine, sest ta imendub kergesti läbi naha. Fenoolseid ühendeid leidub ka kõikides taimeorganites, kus neid sünteesitakse ning nad ei ole mürgised ega organismidele kahjulikud.
Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). 1. MAITSETAIMED 1.1 Till
Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenool on nõrk hape, mis reageerib leelisega ja aktiivse metalliga. Fenoolide leidumine looduses, saamine: Leidub puutõrvas, põlevkivitõrvas ja kivisöetõrvas, kust neid saadakse sünteetiliselt aniliini reageerimisel vesinikuga. Fenoolsed ühendid on kõigis kehavalkudes, aminohappe türosiinina. Samuti leidub kõigis taimeorgamites, kus neid ka sünteesitakse, neid sünteesivad ka bakterid. Puitunud taimedes on ligniina ja taimsete parkainete tanniinidena. Neid kasutatakse värvainete tootmisel, saadakse polümeere plastmasside tootmiseks, ravimiteks, antiseptikuteks ja kiudainete tootmiseks (nt nailon). Kasutatud kirjandus 1.https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:JkRxHD9mc3cJ:www.maves.ee/Tasub_teada/fenool.pdf+fenooli+kahjulikkus &hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjLg3kc7PFoh5VdCSk4OGpGRMJ4kbOjtZB7kHtpY lLqIlWia7q7ojzqBOy1PJwxtMBlfW1BiBbIcqFTVPcZXto_W6Je3Hh-
gas lgas Raagremmelgas • Leviala hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. • Kõrgus enamasti 10-20m, mõnikord jääb ka põõsaks • Lehed on laiovaalsed • Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis
puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa ümarpuidu tööstu. arengumaad: 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2. Metsa pindala väheneb. 3. Eksporditakse väikeses mahu väärispuitu ümarpuiduna pole kasulik. 4. Brasiilia, indoneesia, kongo. 8) Metsade tähtsus. keskkonnale: rikastavad õhku hapnikuga, puhastavad õhku tolmust,hävitavad õhus kahjulikke mikroobe, loomade varjualused. inimesele: ehitusmaterjalina, paberi valmistamine,koorest parkainete valmistamine,kändudest tõrv ja puusüsi, marjad seened ravimtaimed.
1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. Tamme lehemesi on tumeda värvusega, rikas parkainete poolest. Ei tohi sattuda mesilastele talvesööda sisse. 5 Kokkuvõte Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu.
põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. ● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude loomade eest, hammustades neid kõvasti. Majanduslik tähtsus Piirkondades, kus akaatsiad laialt levinud on, on neile leitud mitmeid kasutusalasid: ● Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet. ● Hõbeakaatsiat kasvatatakse ilutaimena ning samuti koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse temast parfümeerias kasutatavat mimoosiõli. ● Mimoosiõli saadakse ka sulgakaatsiast, kuid rohkem hinnatakse sulgakaatsiat ta kõva puidu pärast, mida tarvitatakse ehituses. ● Araabia akaatsiat, lakiakaatsiat ja beetliakaatsiat kasvatatakse ka lakitäi peremeestaimena. Akaatsiapuust ehted Majanduslik tähtsus ● Kummiakaatsiast (Acacia senegal) ja ka lakiakaatsiast saadakse vaiku- kummiaraabikut, mis eraldub väljahigistisena
Magusate veinidega ei sobi pakkuda sokolaadi, head kaaslased on jäätis, vahukoor, tarretis, puuviljasalat. Millal on vein vale ? · Kopitanud, hallitanud või puidu lõhn. · Oksüdeerinud · Valesti säilitatud madeirastub, serri lõhn, valge vein tunneneb ja punane vein muutub heledaks. · ! Välisõhus ei tasu juua kallist veini ! · Dekanteerimine vein valatakse pudelist karahvini setete eemaldamiseks ja õhutamiseks ehk parkainete pehmendamiseks. Viin · Serveeritakse jääkülmalt · Pokaalid on 4-7 cl suurused jalata või jalaga klaasid. Konjak · Konjakit juuakse arooniklaasist · Alkoholi valatakse klaasi vähe, tavaliselt 2-4 cl. · Klaasi hoitakse peopesas, et jook soojeneks ja avaks aroomid. Viski · Klassikaline viski klaas on on-the-rocks klaas. · Klaas täidetakse koos jääga kuni poole kõrguseni. Rumm
puuvilja lõhn ja maitse. Tema lehtedel ning vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kõige vürtsikam on väikeseleheline basiilik. 4. KEEMILINE KOOSTIS Õitsemise eel kogutud taime võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Basiilik sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Samuti leidub õites kamprit ning terpeene. Basiilik sisaldab nii glükosiide 4 Basiilik (mõru maitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli, mille all on peidus karotenoidid, kui ka C- ja B5-vitamiini. 5. KASVATAMINE Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades. Üsna hästi on ta kodunenud ka
Mürgitu marikäbi. Kasutatud mõrvadeks ja enesetappudeks. Harilik kikkapuu Viljad on väga mürgised. Harilik kuslapuu Marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma, kuid kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Laukapuu Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Marjadel parkainete ja hapete rohkuse tõttu kombinatsioon hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Luustunud seemnes leidub piisavalt amügdaliini, millest lagunemisel vabaneb mürgine sinihape, mis on mürgine. Harilik näsiniin Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Marjad mürgised. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid.
Lisaks ei jää teekofeiin organismi pidama ega ladestu sinna, see välistab kofeiinimürgituse isegi siis, kui teed juuakse väga sageli. Peale kofeiini kuuluvad tee koostisesse ka teised alkaloidid, mis avaldavad veresooni laiendavalt ja kuseeritust soodustavat toimet. Teiseks tähtsaks aineks kofeiini kõrval on tanniin. See mängib esmatähtsat rolli tee maitseomaduste kujundamisel. See annab teetõmmisele meeldiva kanguse. Tanniin kuulub parkainete hulka. Tanniin parandab seedeprotsesse, normaliseerib seedekulgla seisundit, tugevdab veresoonteseinu, osutab mikroobivastast toimet. Tee sisaldab P,- C,- A,- K- jne vitamiine. Kolmas tähtis osa on eesterlikud õlid. Vaatamata sellele, et tees on vähe eeterlikke õlisid, annavad just nemad teele kordumatu aroomi. Peale fenooliühendite, alkaloidide, eeterlike õlide ja vitamiinide kuulub tee koostisse suurel hulgal ka teisi aineid.
Prunus padus(harilik toomingas), Prunus serotina(hilistoomingas) ja Prunus trilobata(kolmehõlmaline mandlipuu) Viljaliha on tervisele kasulik. Marja sees olev kivi sisaldab seevastu mürgist ainet (amügdaliini). Kui amügdaliin seedekulglas laguneb, vabaneb happelises vesikeskkonnas soojuse ja ensüümide koosmõjul ühe ainena ka ülimürgine sinihape. Kõik toominga osad on mingil määral mürgised, kuid viljas asetsev kivi on kõige rohkem. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Nii lehed, õied kui ka koor eritavad rikkalikult fütontsiide. Marju kasutatakse ravimina. Teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral.
Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis aroomis ja füüsikalis- keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb, tekib shokolaadile iseloomulik mõrkjas maitse, väheneb ubade happesus ja parkainete sisaldus. Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe. Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse kakaoubademass, mis on voolava konsistentsiga, sisaldades 50-55% kakaovõid, olenevalt kakaoubade kvaliteedist ja sordist. Osa kakaoubade massi kasutatakse koheselt sokolaadimassi valmistamiseks. Teine osa aga
laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad tedamesilased ja kimalased. Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi. Hõberemmelgas Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit
Säsikiiri vaadeldakse kõigil kolmel lõikepinnal (rist-,radiaal-,tangensiaallõige). Säsikiirte kuju ja suurus on teatud puuliikidele tüüpiline ning seda kasutatakse kui abitunnust liigi määramisel. Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju toitaineid luues sellega sootsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära. Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada. Sooned- esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel
Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja
Juur. Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete tootmisel jne.); kasutatakse meditsiinis. Juuri jagatakse: 1) peajuur 2) külgjuured 3) lisajuured. Leht. Lehe ülesanded on: 1) fotosüntees 2) hingamine 3) vee aurustumine, mida nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine. Lehti kasutatakse: 1) toiduks 2) ravimitena 3) looma söödana 4) parfümeerias 5) kiudainete saamisel. Evolutsioonis
Kask • Levinuim lehtpuu, maltspuiduline • Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks • aastarõngad vaevu eristatavad • Hästi töödeldav. Kergelt kõdunev. • Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral ka lauamaterjalina Tamm • Lülipuiduline, Eesti puudest raskeim ja tugevaim • Väga jämedakoeline, dekoratiivne. Pikaajalisel seismisel vees värvub parkainete toimel tumedaks. • Kasutatakse peamiselt viimistlusmaterjalina ja parketina. Saar • Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. • Kasutatakse sarnaselt tammega. Sanglepp • pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. • Valmistatakse vineeri ja lauamaterjali. Haab • Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. • Valmistatakse katuselaaste ja mitte liialt kuumenevaid laudu.
Kuuse juurtega moodustavad mükoriisa kuuseriisikad. Parasiitseentest kahjustavad kuuske juurepess, kännupess ja kuusetaelik (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.5. Kasutusalad Harilikku kuuske kasutatakse enamasti puidu saamise eesmärgil, kuid ka jõulupuudeks ja vaigu saamiseks. Kuusepuidust valmistatakse puitseinu, uksi, aknaid, põrandaid, muusikariistade kõlalaudu, vineeri ja paberit (Harilik kuusk, 2011). Koort kasutatakse vaigu ja parkainete saamiseks (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kuuse puit on üsna hea ehitusmaterjal, kuid võrreldes männi puiduga esineb tal nii eeliseid kui ka puudusi: kuusepuidus on palju oksakohti ja puit lõheneb ning kõmmeldub paremini. Samas ei ole nii vaigune ja ei lase vett läbi, seega saab oksavabast kuusepuidust teha ka veenõusid. (Harilik kuusk, 2011). Kuusk on haljastuses väga levinud (enamasti hekkidena) (Harilik kuusk täiendav info, 2011).
Elektrivoolu eksport enam kui kahekordistus jõudes 3,6 mld SEK-lt 8,2 mld SEK-ni. Loomsed rasvad ja õlid on eksporditulu kasvatanud 243 miljonilt SEK-lt 345 miljonile SEK- le. Taimsete rasvade ja õlide eksporditulu on kasvanud 701 miljonilt 790 miljonile SEK-le. Orgaaniliste kemikaalide eksport on kasvanud 11,024 miljonilt SEK-lt 12,264 miljonile SEK- le. Anorgaaniliste kemikaalide eksport on langenud 4,5 mld SEK-lt 3,8 mld SEK-le. Värv- ja parkainete eksport on pisut vähenenud 7,7 mld SEK-lt 7,5 mld SEK-le. Meditsiini ja farmaatsiatoodete eksport on kahanenud 59 mld SEK-lt 57 mld SEK-le. Eeterlike õlide ja parfüümtoodete eksport kasvas 5,3 mld SEK-lt 6,3 mld SEK-le. Väetiste eksport tõusis 557 miljonilt SEK-lt 1,148 miljoni SEK-ni. Toorplasti eksport kasvas 18,6 mld-lt 20,4 mld SEK-ni. Mitte-algkujul plasti eksport tõusis 7,4 mld SEK-lt 7,6 mld SEK-ni. Keemiliste materjalide ja toodete eksport kasvas 11,4 mld SEK-lt 13,5 mld SEK-ni
lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem suvel; b) tärklis säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks;
vitamiinirohkete viljade pruukimine. Pealegi säilisid need viljad isegi looduses kaua, kusjuures mõõdukas külmanäpistus muutis viljade maigu talutavaks. Ammune mahlategu käis lihtsalt: purustatud viljad tünni ja neile kas kuum või külm vesi peale. Esimesel juhul saadi mahl kiiremini kätte, teise variandi korral tuli lausa mitu nädalat oodata. Mõlemal juhul oli vaja viljaliha jäänused ja luuseemned välja kurnata. Kasu lõigati ka parkainete rohkusest: nende kootava toime tõttu limaskestadele sai ravida seedekulgla eri osade (suuõõnest soolestiku lõpuni) haigusi. 11 Nüüdisajal kasutatakse laukapuu vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena, mille puhul on põhirõhk kaunil värvusel ja eripärasel maitsel. Tõsi, suhkruga ei tasu mitte mingil juhul koonerdada ning eri maitsestajate
TOIDUAINETE ÕPETUS Maitsetaimed Meliss Meliss pikendab noorust Vanas Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, tema õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehed on rikkad C-vitamiini poolest (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad
tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. (3.) Eestis kasutatakse kuuske tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusk on levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. (9.) (Vt. Pilte Lisa3) 7 4.HARILIK JUGAPUU Hariliku jugapuu ladina keelne nimetus on Taxus baccata. Jugapuu on igihaljas Eesti pärismaine okaspuuliik. Ta on Eestis looduskaitse all (II kategooria). Jugapuu valiti 2008.aasta Eesti aasta puuks.
Tee alkaloidid mõjutavad jooja närvisüsteemi - ergutavad ja toniseerivad. Jäätee ostjal on võimalik valida kofeiiniga või kofeiinita tee vahel. Peale alkaloidide sisaldab tee rohkesti ka parkaineid, mille mõju organismile on vastupidine alkaloidide omale. Parkained on mõrkja maitsega, nende hulgast sõltub tee maitse ja ka (pruunikaspunane) värvus. Osa parkainetest lahustub vees kiiresti, osa aga tunduvalt aeglasemalt või üldse mitte. Parkainete sisaldust jäätees saab kaudselt hinnata nii joogi värvuse kui ka etiketil märgitud tee-ekstrakti hulga järgi. Lisandid annavad lõhna ja maitse Tee lõhn ja maitse sõltuvad selles leiduvatest aromaatsetest ainetest, peamiselt eeterlikest õlidest. Aroomiaineid on looduslikes teelehtedes, neid tekib juurde lehtede kuivatamisel ja kääritamisel. Et jook mõjuks hästi ja värskendaks, pööratakse jäätee lisanditele suurt tähelepanu. Tuntum
töödeldud. Külmutatud köögiviljad säilivad enamasti 3-6 kuud. - kuivatamine (dehüdratsioon): põhineb toiduaine vee sisalduse vähendamisel sooja ja liikuva õhu kaudu. Värsked marjad, puu- ja köögiviljad sisald. vett 80-96%, kuivatatult 1020%. Kuivatamisel kaotab enamik mikroobe paljunemisvõime, kui niiskusesisaldus on 25-30%, hallitusseened kaotavad selle 15% juures. Kuivatamise temperatuur oleneb marjade, puu- ja juurviljade liigist, konsistentsist, valmimisastmest, värv- ja parkainete sisaldusest. Kõiki mahlaseid saadusi (marju) tuleb kuivatada tõusvas temperatuuris: närbumiseni 40°C juures, siis tõsta temperatuur üle 60°C ja lõplik kuivatus toimub 80°C. Kõiki tiheda viljalihaga ja kuivainerikkaid aiasaadusi on soovitatav kuivatada langevas temperatuuris: kuivatamist võiks alustada 80°C juures ja lõpetada 60°C juures. - soolamine - hapendamine: Hapendamine on toidu töötluse tehnika, mis kasutab toidu füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõjutamiseks hapet
Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taset, samuti veini täidlust ja stiili. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritavad seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja
Erkrohelise värvusega, värske, õrna, pehme ja muheda sibulamaitsega taime lisatakse toidule värskena vahetult enne serveerimist. Sobib kokku veiselihaga. Meliss Mündi sugulane sidrunmeliss meenutab lõhna poolest Sidrunit ja Sidrunheina siit ka nimi. Toiduvalmistamisel kasutatakse sidrunmelissi lehti. Sobib hästi kalaroogadesse, mahedatesse aedviljaroogadesse, jookidesse, tee sisse, magustoitudesse ning roogade kaunistamiseks. Melissilehed on rikkad mõru ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Lehtedes on 0,20,5% eeterlikke õlisid, samuti palju Cvitamiini ja veidi karotinoide ja mikroelemente. VanaKreekas tunti melissi kui meetaime, selle õitest saadud meele omistati eriline ravijõud. Tollased arstid hindasid melissi kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Õrn sidrunilõhn mõjub uimastavalt tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul rahustab magu.
Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda nind make tagasi vedada. 3. VIINAPUUD JA SORDID 3.1 Viinamari Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taste, samuti vaini täidlust ja stiili. Sort (varieteet) määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritada seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi
allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga,
Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv. Juurestik on pindmine, seetõttu esineb sageli tormikahjustusi. 7. Kasutus: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. Harilik kadakas (juniperus communis) KD: 1. Levila: Kasvab peaaegu kogu Euraasias, Põhja-Aafrika ja Põhja-Ameerikas, Eestis tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. 2. Suurus: Kuni 10 (15) m kõrgune igihaljas puu või 13 m kõrgune põõsas. Enamasti kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi
Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike. Leviala Kesk-ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Põhja-Aafrika. Kasvab viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks on lodu. On kiirekasvuline kuid võib saada kuni 130 a vanaks. Keskmine boniteet 2.3. Puit on kerge, pehme, habras ja hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu muutub puit õhu käes punakas. Kautatatakse saet, määblit, kütteks ja söet. Veel ka liha ja kalas suitsutamiseks. Suurimaks probleemiks puidu kasutamisel on mädanikud. Hall lepp e valge lepp 15, harvem ka 25 m kõrge puu. Koor on helehall ja sile, lehed ovaalsed 4-10 cm pikad. Õitseb märtsis, aprillis. Käbid on väikesed, valmivad sügisel. Paljuneb nii seemnetest kui ka vegetativselt. Kasvab Euroopas, Aasias ja Lääne-Siberis.
Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene, eelistab viljakaid, niiskeid muldi. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Hall lepp e valge lepp Alnus incana Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise
üsna kerge. Temast valmistatakse painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi, näiteks korjupuid toolidele. Peenikestest toomingaokstest punuti sarjapõhjasid ja korve. 17 Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad seedekulglasse õhukese valgulise katte ja pidurdavad niimoodi põletiku arengut. Sellepärast tuleb kõhulahtisuse ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed sisaldavad palju askorbiinhapet ja
Laeauad n eelistatud kuused, head sirged. Lepast saab laheda punaka lae. Lakke ie saa palsampapplit sest jääb ,,karvane" ja mitte erit ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab vahtrast. Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt ,,mölki". Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga. Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask: ilmselst viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest nimetatakse ka karjalakaseks). Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige. Eriotstarbeline : Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima valguta ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta tamme
Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). aedtill
Toominga puit on sitke, kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta üsna kerge. Temast valmistatakse painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi, näiteks korjupuid toolidele. Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad seedekulglasse õhukese valgulise katte ja pidurdavad niimoodi põletiku arengut. Sellepärast tuleb kõhulahtisuse ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed sisaldavad palju
Temast valmistatakse painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi, näiteks korjupuid toolidele. Peenikestest toomingaokstest punuti sarjapõhjasid ja korve. Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad seedekulglasse õhukese valgulise katte ja pidurdavad niimoodi põletiku arengut. Sellepärast tuleb kõhulahtisuse ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest
Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna). Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Pikaajalisel seismisel vees värvub ta parkainete mõjul tumedaks. Saar on lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi. Sanglepp (must lepp) on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav puit. Lepast tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. Haab on Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 2.2 Puidu omadused
arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. tormikindlad. mööblitööstus, vineeritööstus (kasevineer Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja on üks levinuimaid), paberi- ja Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu kiirekasvulisemaid. tselluloositööstuses, kütteks, söetööstuses. käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses Mahl joogiks. (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks,
suureneb. Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, näiteks tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkainet e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil. Tuha protsent oleneb puu kasvukohast, vanusest, kasvutingimustest jmt. Puidu põhikomponendid on : 1. tselluloos 40-50%; 2. hemitselluloos 25-35%; 3. ligniin ( puitaine) 20-30%. 4. ekstraktiivained, tuhk, lämmastik 0,1-7% _____________________________A. Roos______________________________ 13
Õied sageli suurtes õisikutes. * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige ,,visamaid" taimeliike, ta levib nii Arktikas kui ka Kesk-Aasia kõrgmäestike lumepiiril. * Orgaaniliste hapete tõttu kasutatakse mõningaid tataralisi toiduks (hinnatud on eriti rabarber, kui varane kiiresti kasvav aedviljataim, rabarberi risoomi kasut ravimina ja parkainete saamiseks. Hapuoblika lehtedest tehakse suppi. Ussitatar on hea meetaim. 35. SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. Seltsi kuuluvad sugukonnad: konnarohulised, kilbukalised, penikeelelised, meriheinalised, luigelillelised, rabakalised. * Liike umbes * Seltsi kuuluvad rohtsed soo-, vee- ja kaldataimed. Õieehitus on suhteliselt varieeruv. Seltsile on iseloomulik palju ühiseid tunnuseid
võib saada 130 a vanaks. Keskmine raievanus 60-80 a., keskmine boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Eelistab viljakaid, niiskeid muldi, kuid võib edukalt kasvada ka ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks, söetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on suurimaks probleemiks mädanikud (ebatuletael Phellinus igniarius) . Koor sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida vorme: sügavate sisselõigetega lehed, kollaseleheline jt., neid kasutatakse haljastuses. Hall lepp e
Ilusad on nii tema sügisesed marjad kui tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu ka õiekobarad. Need õied tolmlevad parema meelega putukate abil, kuid vajadusel võivad ka end ise tolmeldada. Selline asi on võimalik seetõttu, et emakas ja tolmukad valmivad ühel ajal. Laialt kasutatav ravimtaim - eeskätt erituselundite töö häirete korral: põie- ja neerupõletik, neerukivitõbi, kuid ka reuma puhul. Omab ka tugevat uriinieritust soodustavat toimet. Teega ei või liialdada: parkainete suure sisalduse tõttu võib tekitada valu neerudes ja ummistusi neerukudedes. Lehti kogutakse õitsemise ajal. Neist valmistatakse teed või keedist. Lehti kasutatakse veel pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel (saadakse tumeroheline või hallikaskollane värvus). Noortest võrsetest ja lehtedest on toodetud fotograafias ilmuti koostisainena tarvitatavat hüdrokinooni. Korjamisel ei tohi kahjustada juurestikku, sest taim paljuneb aeglaselt
Tekib kasvava puu vigastuse kinnikasvamisel. Alandab saadava saematerjali kvaliteeti. Vaikpuit – okaspuu puit, mis on vaiguga läbi imbunud. Tekib kasvaval puul kahjustuse piirkonnas või puu vaigutamisel Raskendab töötlemist, alandab saadud saematerjali kvaliteeti. Keemilised värvused – keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormal värvused. Enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega Erinevalt seenvärvusest asetsevad pindmistes kihtides Ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi Rikub saadud saematerjali või spoooni välisimet. Töötlemise defektid. Töötlemise defektid tekivad puidu töötlemisel. Metsahoolduse käigus Langetamisel Transpordil Karr – puidu vagutamisel tüve pinda tehtud sisselõiked. Põhjustab puidu vaiguga läbiimbumise Sageli kaasneb sellega sine.
poolest ja allub leelise ja happe toimele. Tselluloositööstuses tekib ligniini u 30% puidu massist. Varem kasutati seda tööstuses endas kütteks, nüüd töödeldakse temast vaigutaoline sideaine aine plassmassitööstusesse. Kasvuprotsessis tekib ka veel teisi ühendeid: Vaik- kõigis puudes sisaldub vaiku, mõnes väga vähe, kasutatakse meditsiinis. Parkained- seda sisaldavad nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor. Kasutatakse värvi-, naha-, tindi-, ravimitööstuses. Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus. Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks. 2
istutatakse tuulekaitse- ja lumekaitseribadeks jne. · Puit on hajalisooneline. Aastarõngad on halvasti nähtavad. Lüliosa on tavaliselt tumedam. Puitu kasutatakse ehituses, keemiatööstuses, tselluloosi tootmiseks. Tänapäeval on pajud saanud uue kasutuse biopuhastitena ning energiavõsana. Varemalt valmistati lookasid. Pajuvitsu kasutatakse punumiseks (korvid, mööbel). Koort kasutatakse meditsiinis (salitsiin) ja suure parkainete sisalduse tõttu ka nahatööstuses. Koorest punuti nööre ja valmistati matte jms. 71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus Salix pentandra (raudremmelgas) - Raudremmelgas on meie oludes tavaliselt kuni 5 m kõrgune põõsas harvem 10-12 m kõrgune madalam puu. Lisaks Eestile kasvab Euroopa ja Aasia põhjaosas, niiskematel järvede ja jõgede kallastel, heinamaadel jne. · Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga,
annaabi.ee 
