Maitsetaimed (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
MK II
Merilin Karits
MAITSETAIMED
Referaat
Aineõpetaja: Liina Maasik
Mõdriku
2019

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
1. MAITSETAIMED 4
1.1 Till 4
1.2 Petersell 4
1.3 Murulauk 5
1.4 Basiilik 5
1.5 Meliss 6
1.6 Tüümian 7
1.7 Oregano e pune 7
1.8 Spinat 8
1.9 Piparmünt 9
1.10 Rosmariin 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Maitsetaimede valik on suur ja kasvatamine oma aedades moodi läinud. Maitsetaimed on oma nimetuse saanud neis eralduvate aromaatsete eeterlike õlide ja fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid , kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid.
Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski kultiveeritakse meilgi mitmeid liike ja seemnedki kaubandusest saadaval.
Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust.
Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga . Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi.
Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop , mint, basiilik jt).
Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate.
Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium , jood, väävel, räni jt).

1. MAITSETAIMED

1.1 Till

Till sobib oma suurepärase värskendava aroomi ja meeldiva maitsega kaaslaseks pea kõigile toitudele . Till sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütontsiide, samuti makro- ja mikroelemente. Sarnaselt peterselliga on ka tillis organismile soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord . Till parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega. Till võimaldab maitsestamisel piirata keedusoola hulka, seetõttu on till kasulik eriti lastele ja südamehaigetele.

1.2 Petersell

Petersellilehtede kõrge C-vitamiini, karotiini- ja erinevate mikroelementide sisaldus teeb sellest armastatud maitsetaimest lausa loodusliku arstirohu. 20 g petersellilehti katab päevase C-vitamiini tarbe. Petersell on asendamatu lihatoitude ja suppide maitsestamisel, selle värskeid lehti on soovitav lisada toidule pärst keetmist. Petersell on kasulik südamehaigetele, kuna võimaldab toidu maitsestamisel piirata keedusoola hulka. Petersellis on soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord, mille tulemusena petersell parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega.

1.3 Murulauk

Murulauk sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja erinevaid mikroelemente. Oma tugeva maitse tõttu sobib suurepäraselt pea kõikide toitude maitsestamiseks. Suppide ja kastmete puhul on soovitus murulauk lisada alles toidu serveerimisel. Murulauk võimaldab toidu maitsestamisel piirata keedusoola hulka.

1.4 Basiilik

Basiilik om meeltpuhastava toimega närvitoonikum. Aitab otsustada ja taastada enesekindlust ebakindlates olukordades. Stimuleerib aju ja parandab kontsentratsioonivõimet. Kasulik pikaajalise õppimise ajal ja vaimse väsimuse korral. Kasutatakse ka hingamisteede nakkushaigustete või haiguste puhul. Basiilik sisaldab C- ja B5-vitamiini ja palju kasulikke eeterlikke õlisid. Basiilik on fantastiline maitsetaim , sobib nii liha,- muna,- seene- kui ka pastatoitude maitsestamiseks.

1.5 Meliss

Vana-Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, selle õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Antiikarstid hindasid melissi kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Vana- Rooma arstide sõnul pole melissiteed joov inimene kunagi haige ja kes loputab haavu melissitõmmisega, ei tea, mis on põletik. Melissilehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissilehtedes on palju C-vitamiini (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks. Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale mõjub see uimastavalt: tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul aga maonärvide rahustajana. Usutakse, et meliss pikendab noorust ja hoiab ära veresoonte lupjumist. Meliss on valuvaigisti, spasmide ärahoidja, seedimise soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude ning migreeni puhul. Parandab mälu ja südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed . Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Maailmas uuritakse praegu melissi täpsemat kooslust. Kas meliss on imerohi, on raske öelda, kuid külmetushaigus põgeneb kiirelt päevas 4-5 tassi tee joomisel .

1.6 Tüümian

Värske taim sisaldab 0,3- 0,5% eeterlikku õli, tümooli. Tüümian on tugev antiseptik, eriti hingamisteedele, bronhiidile, astmale ja krampidevastase toimega. Desinfitseerib soolestikku ja jämesoolt. Kasulik lihasväsimuse ja reumaatiliste valude puhul. Aitab koondada mõtteid ja keskenduda. On hõrgutav maitsetaim suppide, liha-, seene,- pastatoitude kui ka pitsa maitsestamiseks.

1.7 Oregano e pune

Pitsamaitseainena tuntud pune kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Vahemere- ja mehhiko -pärase köögi lemmikürt, sobib peale pitsade ka taimetoitudesse ja risotodesse, aga ka kala ja liha maitsestamiseks. Pune säilitab oma aroomi ka kuivatatult. Maitseaineks kuivatatakse nii lehti kui ka varre ülaosi. Pune on mitmeaastane, tugevalõhnaline taim, mis kasvab 25-50 cm kõrguseks. Vars on püstine, ülaosas hargnev, lehed vastakuti kinnituvad, väikesed, lühirootsulised, veidi hambulise servaga. Õied helelillakaspunased, mõnikord valged, paiknedes tihedalt üksteise kõrval ladvaõisikuis. Õielehed on punased. Pune parandab ainevahetust ja kergendab seedimis- ja hingamiselundite vaevusi. Kasutatakse nii itaalia, kreeka kui ka mehhiko toitudes: grillitud liha ja kala, ühepajatoidud, kastmed , supid, hakklihatoidud , maks, neerud , seenetoidud, salatikastmed, pitsad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust, omlett , soojad juustusaiad, risotod. Koos basiilikuga sobib väga hästi tomatitoitude maitsestamiseks. Enne toidule lisamist võib punet peos peenemaks purustada, lisada toidule veidi enne selle valmimist.

1.8 Spinat

Pärineb Vahemeremaadelt ja Väike - Aasiast. alates 15. sajandist kasvatatakse teda laialdaselt Euroopas. Spinat on erakordselt kõrge vitamiinide ja mineraalsoolade sisaldusega köögivili. Ta sisaldab rohkesti karotiini E, K ja C- vitamiini. Mineraalsooladest sisaldab eriti rohkesti kaaliumi , rauda, joodi, fosforit ja kaltsiumi. Et spinatis on rohkesti oblikhapet ei soovitata teda süüa väga palju korraga ja liiga sagedasti. Spinatitoitudele on soovitatav lisada piima, sest piimas sisalduv kaltsium seob vaba oblikhappe ja muudab viimase organismile kahjutuks . Kõrge rauajoodi ja kaaliumi sisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust.

1.9 Piparmünt

Pärineb Lääne-Euroopast. Piparmündiõli on rahustava toimega. Nii piparmündiõli kui ka mentooli kasutatakse mitmesuguste ravimite koostisainetena(valokordiin, validool , hambavalutilgad). Piparmünt on värskendava maitsega. Piparmündi värskeid lehti ja õisi lisatakse maitseainena salatitele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kuivatatud taimedest keedetakse teed. Lehtedest või kogu taimest saadakse eeterliku õli, mida kasutatakse kondiitritööstuses piparkookide maitsestamisel; jookide valmistamisel; parfümeerias ja meditsiinis.

1.10 Rosmariin

Rosmariin on maailma vanimaid ja tuntumaid maitse- ja ravitaimi. Looduses ligi kahe meetri kõrguseks kasvava taime tõid Põhja- Euroopasse Vahemeremaade kaaupmehed. Kuid rosmariin kasvab väga edukalt ka potis. Selle aroom meenutab värske männimetsa lõhna pärast vihma. Rosmariiniga maitsestatakse lamba- ja vasikalihatoite. Rosmariini ravi- ja maitseomadused põhinevad eeterlikel õlidel, mida saadakse nii taime õitest kui ka võrsetest. Juba iidsetel aegadel raviti rosmariiniõliga astmaatilisi ning külmetushaigusi, pea-, liigese- ja lihasevalusid. Kuid abi saab taimest masenduse, üleväsimuse ja unetuse korral.

KOKKUVÕTE

Lisaks sellele, et maitsetaimedega saab valmistada maitsvaid toite, on nad ka kasulikud ja mitmete raviomadustega. Seetõttu tuleks neid julgemalt ning tihedamini oma igapäeva elus kasutada. Maitsetaimi lisatakse toitudele ükikult või segatuna.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.grynefee.ee/tooted.php
2. http://nammy.pbworks.com/
3. Pihlak U. 100 maitsetaime. AS Ajakirjade Kirjastus. 2006.