Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal
varjundiga. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Märkus: hea hekitaim, talub kärpimist ja saastet. Harilik elupuu 'Columna' Thuja occidentalis Smmas vorm ● Kasvukuju: tihe korrapärane sammas, kiirekasvuline ● Kõrgus: 5-7m ● Okkad: tumerohelised, ei muuda talvel värvi ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, viljakad mullad ● Kasutamine: üksikult, väiksemate rühmadena Kera-elupuu 'Danica' Thuja occidentalis Kerajas vorm ● Kasvukuju: kääbusja kasvuga keravorm. ● Kõrgus: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Laius: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Okkad: helerohelised, talvel õrnalt pronksjad, pehmed. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked,
Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega
Palumets Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5 % meie metsade pindalast. Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene
tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani
Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega. Rapsi seemned on väga väikesed 0,9-2,2 mm. Raps on isetolmneja.Erinevates kasvutingimustest risttolmnemine levib kuni 30%.Kasvutingimuste suhtes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Taime erilisus Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused kõrvaldatud. Rapsiõlil on pikk säilivus-aeg- pimedas ja jahedas kohas kuni neli aastat. Kasutamine: Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20.
keemiatööstuse tooraineks. Kuid peamine on siiski pajude väärtus ilupuuna. Erinevad liigid sobivad kokkuvõttes kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paju paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Pajud on valguslembesed. Kasvamiseks pajule sobivad kõige paremini parasniisked ja niisked mullad. Liigniiskust taluvad nad hästi, kui sellega ei kaasne öökülmaoht noortele taimedele. Veekogu lähedal võivad istandusele kahju tekitada koprad; Kasutatud allikad: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1749 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paju.htm www.eestiloodus.ee/artikkel1347_1346.html http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Punutised
keskel. Külvisügavus 1-2 cm. Muldamine 1-3 korda. Saagikus 15..60 t/ha. 5) Söögipeet Suhteliselt soojanõudlik. Talub öökülma. Sobivad huumusrikkad, kiiresti soojendavad parasniisekd mullad. Mulla pH 6,5...7,2. Niiskuse ja valgusnõudlik. Otsekülv avamaale. Külvisügavus 2...3 cm. Umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja tõrje. Saagikus 25..60 t/ha. 6) Kaalikas Külmataluv taim. Talub ka öökülma. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Keskmise ja raskepoolse lõimisega parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH 5,5...6,5. niiskuse ja valgusenõudlik taim. Külvisügavus 1,5..2 cm. Umbrohutõrje, väetamine ja kahjuritõrje. Saagikus 40...60 t/ha 7) Petersell külmakindel. Talub hästi öökülma. Põuakindel. Valguse nõudlik. Mulla pH 6...7. otsekülv avamaale.väetamine, tõrje, kastmine. Saagikus: 25..30 t/ha juuri ja 10..20 t/ha lehti. 8) Juurseller Külmakindel. Talub öökülma kuni -5 kraadi. Parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH 6...7,5
Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8 Muud tingimused Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniisked, ajutiselt liigniisked ja liigniisked mullad Toimub orgaanilise aine ja toitainetevaru vähenemine mullas Ebaühtlane mullasoolsus Slide 9 Koosluse püsima jäämiseks peaks... ...säilima mullastiku tingimused ...jääma tegutsema inimfaktor ...kliima jääma samaks ...kasvatama samu taimi Slide 10 Kui tingimused muutuvad:
c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened g. Happesus g.i
lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil. c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga! On Alltüüp 2 Leetjad mullad KI on kus agressiivselt fulvo hapete toimel huumuse kõige vastupidavam osa, mis kujunenud lessiveerumise tulemusena. lagundatakse mulla peenemad keemiliselt ei lahustu
1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%.
Normaalsed mineraalmullad Keemine: Põuakartlikud ja parasniisked Kh’ väga õhuke paepealne muld A-D; A<10cm, huumus 5-15%. Kh’’ õhke paepealne muld A-D; A=10-30cm, huumus 5-15%. Pinnalt K’ väga õhuke rähkmuld A-C-(O); A<10cm, huumus 4-6%. või K’’ õhuke rähkmuld A-C-(O); A=10-20cm, huumus 4-6%. 30cm ulatuse K’’’ keskmise sügavusega rähkmuld A-Bm-C; A=20-30cm, huumust 4-6%. K’’’’ sügav rähkmuld A-Bm-C; A>30cm, huumust 4-6%.
sisaldusest mullasning nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast. Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld
tänapäeval laiub Nedremaa raba. Ermistu jv. Tõhela jv. Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad
tingimata lubjalembelised taimed. BwG- meramorfne sisseuhtehorisont gleihorisondiga. G-gleihorisont. Alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas-või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse
*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse
*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse
Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005). Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet). Klassifikatsiooni alusel kuuluvad nad seega aasrohumaade tüüpi ning võib eeldada, et kuivade aasade alla, kus esineb suure kasteheina kooslus viljakal kaldalammil (Kukk 2004). Paal aga klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi.
Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Nõrgalt leetunud muld- LkI Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Huumushorisont on mõõdukalt või tugevalt happeline ja keemine üldiselt profiilis puudub. Nõrgalt leetunud muld. Ea < 5 cm. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veereziimilt on parasniisked või põuakartlikud. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on
süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5.Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise se põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm
Bataat: Kesk –või Lõuna-Ameerikast, lähisekvatoriaalses, toodang inimese kohta suurim Paapua Uus-Guineas, Saalomoni saartel, söödav juureosa, pikergune, valge või kollase sisuga on vähem magusad ja niisked Tomat: Lõuna-Ameerika, 16 sajand Euroopas, Eestis 20 sajandi alguses polnud väga tuntud, kasvab parasvöötmes, valgusnõudlik, vajab palju sooja, 20-24ºC, niiske ja kuiv, Euroopas kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega, hernes tõstab mullaviljakust, sest herne juuremügarad seovad õhu lämmastiku Uba: Kesk-Ameerikast, 12-14ºC, huumusrikas muld, soe parasvööde, soojalembeline, pole valgusnõudlik
Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Karb. lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad. Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal. Pruunid(LP) ja Heledad L(P). Lähtekivim punakaspruun karb.vaene ls-moreen. Osa kujun. viirsavidel. Laanemetsad jäneesekapsakuusikute ja- männikutega. Rohumaad: kuivad palurohumaad. Esineb metsakõdu. Suur osa muldadest kultuuristatud. Hu% kuni 2,4%. Üld-N 0,15%. Vajab lupjamist. Sobib kartulile, terviljale ja põldheinale. 40-50hp. Liikuvaid toiteelemente vähe.
(pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida
Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud pae-pealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei esine.Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. Pruunmullad.FAO Cambisols. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1.Leostunud mullad - Tüüpprofiil: A-Bw-C. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine 2. leetjad mullad Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL)
põllumassiivi niiöelda keskses osas kuna seal ei vaja mullad ka kuivendust. Kui läheneda põllule põhjast ja liikuda massiivi keskpaiga kanti, siis sellest vaatepunktist külgedele ja lõunasse liikudes lähevad mullad aina niiskemaks kuni päris soomuldadeni välja. Seega kokkuvõttes on tegemist üsna kontrastsete muldadega põllumassiiviga kuid selle kontrastsuse mõju leevendab veidi see, et ei asu päris kõrvuti näiteks leostunud parasniisked mullad ja soomullad vaid seal vahel on ka leostunud gleimullad, mis toimiks justnagu üleminekualana. Vaadeldes põllumassiivi kuju, on see hea kujuga ja kompaktne kuid võimalik, et on probleeme läbitavusega madalsooaladel põllumassiivi ida-, kagu- ja edelaosades. Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu
Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud
Mädarõigas Ristõieline stane el kaunviljad he VILIKÖÖGIVILJAD 30- huumusrikas Seller, hernes, 50x120- Kurk Kõrvitsaline 1 +22-+30 parasniisked 6,5-7,5 uba, ristik 2,0-3,0 160 huumusrikas saviliiv- ja Kartul, keskmine Kaunviljad, 10,0- 1-1,5m-
pinnased parasniisked automorfsed nor- alaliselt (tugevasti) liigniisked; E -ls, s; e ja D kõik lõimised; gleistumise tunnused; A hori-
Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad. Piirnevad tundra ja metsatundratega ning rohtlatega. Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad, seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked. Loomadest on seal kitsed, jänesed, nugised jt., taimedest kasvavad seal kask, paju, vaher, tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria,
leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. MULLA LÄHTEKIVIMID. Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi. Mulla lähtekivimiks on liustikusetted: kogu mullatüsendi piires punakaspruun või pruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Selles moreenis domineerib kohaliku aluspõhja , devoni materjal, millele mõnel juhul lisandub
Samas sobib selline muld väga hästi taimekasvatuseks, sest taimede jaoks on olemas sobiv pH tase, mis jääb vahemikku 5,8-6,1. Üldiselt on leetjad mullad head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Seal saab kasvatada kõikide kultuuride 4 taimi. Vaadates muldade väliuurimise raamatust, siis sobib selline muld just sinilille kasvukohaks. LP- näivleetunud- ehk kahkjas muld Mullad on väheste ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, kerge lõimisega (saviliiv või liivsavi). Profiilis on selgelt näha väljasopistused ehk „ keeled“ . Keelte kohal olev kiht muutub pruunikaks sinna kogunenud amorfse raua mõjul. Võib leida liigniiskuse tunnuseid sisseuhtehorisondis, mis sisaldab rohkesti rauakonkretsioone ja gleilaike. Üldiselt on need tüüpilised Lõuna-Eesti moreentasandikele, mille lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Lõimise kokkupuute alal tekib ülavesi,
Endla Reintam, 2009 12 Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen Planosol (WRB), Alfisol, Oxyaquic Argiudoll (ST) Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis Salu ja laanemetsad Väheste ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad Kuusk, vähem mänd, kask ja haab ülemine (3080 cm) kiht kergema (sl, ls1) ja alumine 12 astme võrra raskema lõimisega Rohumaad pärisaru- või palurohumaad (lss) Lõimiste piiril selgesti nähtavad sügavad keeled Moder-mull huumusprofiil, mille all A Hu 3,8 4,2%, põllul 2,5 3%
Tuhande seemne mass 16-30 g, seemnete idanemisvõime säilib kuni 8 aastat. Kasvutingimused-kurk on soojanõudlik taim, optimaalne mullatemperatuur 21…24º C, optimaalne õhutemperatuur 22…30º C. Kurgi kasvatamisega alustada siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur mullalähedase õhukihis on vähemalt 10…12º C. Taimi kahjustab lühiajaline õhutemperatuuri langus +3…º C või pikemaajaline +6…12º C. Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele.
struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 l - <15 sl - 15-30 ls1 - 30-45 ls2 - 45-60 ls3 - 60-75 s - >75 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 Eripinnaindeks [IE ] = m²·m-2 IEn = Ep·h(cm)·Dm·104 IE75 = Ep·75·Dm·104 <4,0·107 - põuakartlikud 4,0-5,0·107 - parasniisked ehk optimaalsed >5,0·107 - halvasti õhustatud Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina
Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 47. Mulla niiskusreziimi jaotus Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. 48. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2
· värvusest · taimkattest Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis ja taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7
surub võõrliigid ja umbrohud rohukamarast välja ning muutub 2-3 aasta jooksul valitsevaks. Karjamaa-raihein Karjamaa-raihein ( Lolium perenne L. ) ,,RAIDI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal. Sorditüüp: Keskvalmiv diploidne 40-60 cm kõrgune alushein. Kasutus: Karjamaadele ja ka sileerimiseks. Sobivad huumusrikkad kergema lõimisega parasniisked Mullastik: neutraalse reaktsiooniga mineraalmullad. Ei sobi happelised, kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjaveetasemega või üleujutatavad lammimullad. Külvisenorm: Puhaskülvis 30, segukülvis 4-16 kg/ha. Külviaeg: Augusti keskpaigani. Kaasliigid: Valge ja punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, kerahein, aasnurmikas, punane aruhein. Aastati stabiilne. Suurem osa saagist saadakse Saagikus:
Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40
Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikult jaotatakse rähkmuldi huumushorisondi tüseduse järgi. Rähkmuldade tunnused: kihisemine huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus,
39. Mulla veerežiimi tüübib. 1) läbiuhtumistüüpi veerežiim - aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veerežiim - stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 40. Mulla niiskusrežiimi jaotus • põuakartlikud • parasniisked • nõrgalt (ajutiselt) liigniisked • tugevasti (alaliselt) liigniisked • ebastabiilne niiskusrežiim 41. Mulla õhk ja õhurežiim Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld, seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev
80. kandevõime - näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma, et ta deformeeruks. 81. struktuursus - mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks. 82. mulla niiskusrežiim - lähtutakse vee kvalitatiivsetest näitajatest: hinnatakse, milline on teatud hetkel tegelik mullavee liikuvus ja taimede poolt omastatavus. 83. põuakartlikud mullad - on kerge lõimisega või suure koresesisaldusega ja väikese veemahutuvusega. 84. parasniisked mullad - suure veemahutuvusega liivsavilõimisega mullad, kus taimed on suhteliselt hästi veega varustatud 85. ajutuselt liigniisked mullad - soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvöötme või põhjavee mõjutusel. 86. kestvalt liigniisked mullad - on glei - ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiiliks ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi. 87
Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40
Sellel ajal toimus vees kõrgematel põhjaaladel moreeni läbiuhtumine ja madalamatele aladele lahtiuhutud savi ning ka peeneteralise liiva settumine. Eriti savikates kohtades on mullad alaliselt liigniisked ja vajavad põllumaana kasutamisel kuivendamist. Kõrgustik on olnud põline asustusala, kus on põldu haritud juba vähemalt kahe aastatuhande vältel. Praegusel ajal on põllumajanduses kasutatavaid maid kõrgustiku põhja- ja keskosas üle 40%. Parasniisked mullad on nii põllukultuuride kui ka produktiivsete puistute viljelemiseks sootsad. Leetjatel ja leostunud muldadel kasvavad hästi salumetsad sinilillekuusikud või männikud ja naadikaasikud ning kuusikud. Kõrgematel kuivaematel kohtadel võib kohata ka sürjametsade hulka loetavaid vähemtootlikke maasika- ja sarapuumännikuid. Näivleetunud muldadel (LP, LPg) kasvavad samuti kõrge protuktiivsusega , aga laanemetsade hulka loetavad jänesekapsakuusikud
Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale kirsipuule meeldivad kerged, sügavad, viljakad ja parasniisked mullad. Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised 4 mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Aed-õunapuu Malus domestica
Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 39. Mulla niiskusreziimi jaotus. Üldisemalt jaotatakse mulda niiskusreziimi alusel: Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud kerge lõimisega või suure koresesisaldusega või väikse
sademeid kinni hoida 36. Mulla veerežiimi tüübid. 1)läbiuhtumise tüüpi veereziim- meile iseloomulik aastane sademete hulk ületab aurumise 2)mitteläbiuhtumise tüüp 3)aurumisetüüp 37. Mulla niiskusrežiimi jaotus. iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes Jaotatakse: 1) põuakartlikud 2)parasniisked 3) nõrgalt (ajutiselt) liigniisked 4)tugevasti(alaliselt)liigniisked 5)ebastabiilne niiskusreziim 38. Mulla õhk- ja õhurežiim. mullaõhu moodustavad: 1)atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak ja co2 jt) õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maaapealsed sad süsihappegaasi
linnupesad, hiljem aga võib olla puitmaterjal liiga massiivne ning ei sobi enam loomadele söödaks). Kuna enamasti kasutusel heinamaadena. Profiili poolest Aa-Ata-Ta, allpool ka Ga. Enamjõe puhul pindmises kihis toorhuumusliku huumushorisont ja allpool tulevad turbakihid, ei näe kihilisust (meetrit alles turvas kihti järvelubjaga). Jaotatakse veereziimi järgi lammimullad, gleistunud lammimullad, lammi-turvastunud mullad, lammi-madalsoomullad. Veereziimilt enamasti parasniisked või kuivad kaldalammi kõrgemal alal, terrassialal gleistunud või madalsoomullad. Ei sobi metsa kasvatamiseks (üleujutamisel liigvesi), lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) toitained kantakse vette. Nende muldade viljakus on aegade algusest saadik inimesi jõe äärde meelitanud (Niilusel põllud jõeäärsed). Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres, sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk
eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis, ebastabiilse niiskusreziimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta poolhüdromorfsed mullad, - soostunud mullad kus esineb gleistumist ja turvastumist
Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 6. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad. 7. Puisniidud Puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20
annaabi.ee 
