Referaat Lääne-Eesti Madalik (0)

5 VÄGA HEA

Vinni -Pajusti Gümnaasium
Lääne - Eesti madalik
referaat
Getter Anett Arro 9A
Õpetaja Siiri Seljama
Vinni 2012
SISUKORD :

Paiknemine Eestis ja kaart lk 2

Geoloogiline ehitus lk 3

Pinnavormid ja pinnamood lk 4

Kliimaolud lk 4

Veestik lk 4-5

Muld ja taimkate lk 6

Vaatamisväärsused lk 6

Kasutatud allikad lk 7
Lk 1
Paiknemine Eestis ja kaart

Lääne-Eesti madalik kulgeb põhja-lõuna suunas Soome lahest Liivi laheni ja selle pikkus on 119-120 km. Lääne-Eesti madaliku pindalaks on 6035 km2, hõlmates 13,3 % Eesti territooriumist.

Lk.2
Geoloogiline ehitus
Lääne-Eesti madaliku kivimid on enamasti Ordoviitsiumi ja Siluri asjastust . Siluri ajastu kivimid on Lääne-Eesti madaliku lõunaosas ja Ordoviitsiumi kivimid põhjaosas. Lääne-Eesti madalik kooseb kivimitest : põlevkivi e. kukersiit , lubjakivi ja dolomiit .
Lk 3
Pinnavormid ja pinnamood
Lääne-Eesti madalik on ise juba pinnavorm. Lääne–Eesti madaliku lõunaosas kerkib ümbritsevatest soodest kõrgemale Koonga– Mihkli paekõrgendik muistse nimetusega Soontagana. Soontagana põhjapiiriks on Lääne-Eesti paekalda mandril paiknev läänepoolne lõik Kurese, Mihkli Salumäe (suurim ja kõrgeim – 38 m. üle merepinna ) ja Aru pangaga. Lääne-Eestis ei esine mägesid . Ja pinnamood on suhteliselt tasane .
Kliimaolud
Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui Sise-Eestis. Tänu merele on talvel Lääne-Eesti madalikul soojem kui Sise-Eestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal . Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju .
Veestik
Lääne-Eesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks .
Jõed : Padise , Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte , Taebla , Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte .
Lk 4
Vihterpalu jõgi Kasari jõgi
Lääne-Eesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine). Loodeosa on järvederikkam osa , näiteks Tantsujärv, Veskijärv , Tänavjärv. Lõunaosas Tõhela ja Ermistu järved . Rabades laukajärved. Suurimaks veekoguks on paekõrgendiku läänepiiril paiknev 12,8 ha suurune madalaveeline ja tugevasti mudastunud pruuni ja vähe läbipaistva veega Nedremaa järv – Jäänukjärv kunagisest suuremast veekogust mille kohal tänapäeval laiub Nedremaa raba.
Ermistu jv. Tõhela jv.
Lk. 5
Muld ja Taimekate
Muld
Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsoomullad . Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale – asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega.
Taimkate
Looniidud ehk alvarid , Nõmmemetsad, Salumetsad , Lamminiidud, Rabametsad , Rabad, Loometsad.
Vihterpalu jõeäärne lammimets .
Vaatamisväärsused
Lääne-Eesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Loodus-kaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , Toila-Oru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , Suure-Rõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus , Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski .
Lk 6
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_madalik
Eesti atlas .
http://www.eestigiid.ee/?CatID=7
http://www.google.ee/search?hl=et&q=l%C3%A4%C3%A4ne-eesti%20kivimid&gbv=2&gs_sm=e&gs_upl=1570l9561l0l10243l27l26l4l10l10l0l357l2665l1.2.5.3l11l0&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=w i
Google otsingumootor.
Lk 7

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

getterphotographer Õppematerjali autor

Referaat

paiknemine kivimid pinnavormid pinnamood kliima veestik muld taimkate vaatamisväärsused lääne-eesti madalik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest

Eesti loodusgeograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Sveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared. Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia, Kesk-ja Alam- Doonau madalik. Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas!

Euroopa

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng