Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Paju (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Paju #1 Paju #2 Paju #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina9589 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Paju

Paju Paju on paljude putukate toitja. Varakevadel märkame neid, kes urbadel end nektariga kosutavad, hiljem tuleb hoopis teist laadi seltskond: pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad. Paju nektaririkkad õied pakuvad esimest kosutust talveunest toibunud ja veel uimastele putukatele. Päeval käivad pajuurbadel kollased lapsuliblikad, kirjud koerliblikad ja teised valmikuna talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad kimalased, erakmesilased ja teised nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad. Nad panevad valge lina puu alla ning raputava

Loodus
thumbnail
6
doc

Alo Paju

Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!»,

7. klassi Kirjandus
thumbnail
18
docx

Eestipajud

Eesti pajud Tristan Villomann 6.a Kadri Saluri Tallinn 2016 Sisukord 1. Eesti puud 3 2. Eesti pajud 4 - Kirjeldus 4 - Kasutamine 4 3. Erinevad paju liigid 6 4. Pajud talvel ja varakevadel 8 Kasutatud kirjandus 1. Eesti puud Puud on välja kujunenud hea varrega (tüvega) puittaimed, millel saavad olla suured mõõtmed. Puudel on mõnikord mitu tüve. Puid on kaks sorti - okaspuud ja lehtpuud. Okaspuud kuuluvad puude hulka nimega paljas seemnetaimed ja lehtpuud katte seemnetaimed. Puud rühmitatakse lehtede ja okaste elukestuse järgi

Loodusõpetus
thumbnail
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas. 7 3. Paju (Salix) Rahvakeeles pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise

Loodus õpetus
thumbnail
49
pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t

Puiduõpetus
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus
thumbnail
7
doc

Referaat keemia tunniks- PUIT

Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu, 4 poolümarpoorilist puitu, ja hajupoorilist puitu. Ümarpooriline puit on näiteks tamm, saar, jalakas. Pooleümarpooriline puit on näiteks kirsipuu, pähklipuu. Hajupooriline puit on näiteks pärn, kask, lepp, paju ja pappel. Süsinikuringe metsas Metsa kasvatamine ja kasutamine mõjutavad kõige otsesemalt seda, milline on süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris ja millise osa Maale langevast päikeseenergiast oskame ära kasutada. Metsade osa süsihappegaasi sidujana on üldtunnustatud, ent metsa vanuse mõju sellele protsessile, samuti energeetiline aspekt on tihti jäänud tähelepanu alt välja. Puu kasvamist (fotosünteesi) võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie

Keemia
thumbnail
9
docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri.....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust

Puiduõpetus



Lisainfo

Paju kohta tehtud uurimistöö

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun