Miks palgatõus peab aeglustuma? Palgakasvu üheks põhiliseks mõjutajaks on tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord: mida väiksemaks see kahaneb, seda kiiremini hakkab palk tõusma. Protsess töötab eelkõige üksikute erialade ja oskuste kaudu nimetatud ka kui kvalifitseeritud tööjõu nappus. Seetõttu võib ka küllaltki kõrge tööpuuduse juures olla palgakasv küllaltki tugev ja isegi kiirenev. Eesti Panga hinnangul on tähtis, et palgatõus varsti pidurduks, nagu on teinud tootlikkuse areng. Palgakasvu kiirenemine ei ole enam põhjendatud tulenevalt aeglustuvast majanduskasvust. Palgakasv peaks aeglustuma seoses väga madala tootlikkuse kasvuga hõive jätkuva suurenemise tingimustes tuleb juurde aina vähem toodangut töötaja kohta, mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks. Kui palgakasv ei pidurdu ettevaates või tootlikkus ei hakka kiiresti kasvama, kui see lõhe jääb
Samas võib päris head palka saada ka ehituse valdkonnas (901 eurot 2016. aastal) , kus pole tähtis haridus vaid pigem eelnev töökogemus. Nende aastate jooksul on keskmine netokuupalk tõusnud 218 euro võrra ehk 23,59%. Kõige rohkem on netokuupalk tõusnud arvuliselt "Info ja side" valdkonnas (376 euro võrra) ning protsentuaalselt "Kinnisvaraalane tegevus" valdkonnas (32%) ja "Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük" valdkonnas (29%). Tõenäoliselt jätkub palgatõus tänu rahvusvahelise konkurentsi tõttu veelgi. Me muutume atraktiivsemaks andekatele töötajatele üle maailma. Ettevõtted võiksid seda ära kasutada ja tulla väljaveelgi paremate teenuste ja toodetega. [5] Palgatõus viitab ka majanduse kasvule. Euroopa Komisjoni avaldas kevadel majandusprognoosi ning selle järgi kiireneb Eesti majanduskasv 2016. aasta 1,6 protsendilt 2017. aastal 2,3%-le ja tuleval aastal 2,8%-le. [3]
"Palk kas number või emotsioon?" Püsib madal palk seni, kuni inimesed on nõus väikse summa eest tööd tegema. Töötajad ei avalda piisavalt palgasuurenemise soovi ja seni kuni tööandjale survet ei avaldata palgad ei tõuse. Palgatõus oleks võimalik siis kui tekiksid põnevad äriideed, mis võimaldaksid palga tõusu 30 protsenti, samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel".
Motivaatoriteks on head tulemused, tunnustus, tunne et teed vajalikku tööd, isiklik areng, edutamine ja karjäär. Teiseks on hügieeni faktorid ehk "rahulolematuse tõrjujad", mis asendavad rahulolematuse tunde ükskõiksusega. Rahulolematuse tõrjujatena toimivad ettevõtte poolsed soodustused, palk, eelised, head töötingimused, õige ettevõtte poliitika, head inimsuhted ja turvalisus. Selle töömotivatsiooni analüüsi tulemusena leidis Herzberg, et palgatõus ja muud soodustused on vajalikud rahulolematuse tõrjumiseks. Herzberg jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud tegurid ei andnud eriti midagi enamat kui tööga rahulolu, neid hakkas ta nimetama "hügieeniteguriteks". Nende puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Aktiivselt motiveerivad inimesi muud tegurid motiveerijad. Nende
meetri jooks 110 meetri jooks Mul on 2 koera ja 1 hamster. Mul on kaks koera ja üks hamster. Avatud 4. 12. september Avatud 4. kuni 12. september 12ndikud lõpetavad 12-ndikud lõpetavad Jagati välja 3 1-st kohta ja 5 5ndat kohta. Jagati välja kolm 1-st kohta ja viis 5- ndat kohta Õnnitleme 100nda aastapäeva puhul ! Õnnitleme 100. aastapäeva puhul! Meie 13-st kaaslasest 4-l tekkis kiiresti väsimus. Meie 13-kaaslasest 4-l tekkis kiiresti väsimus. 15%-line palgatõus jäi ära. 15%-line palgatõus jäi ära. 20092010 aasta 2009. 2010. a võistlus 1011 aastastele võistlus 1011-aastastele 4. märtsil 5. märtsil 2005ndal a 4. märtsil 5.märtsil 2005. aastal 3 liikmelises perekonnas 2 vanavanemat kolme-liikmelises perekonnas kaks vanavanemat Riskirühma kuuluvad 40 50 aastased naised. Riskirühma kuuluvad 40 50- aastased naised. 7. b klass viibib klassiekskursioonil Lätis 10-11. maini 7b klass viibib
ja napib oskusi. Seetõttu on Eestis kõrvuti küllaltki kõrge tööpuudusega ka nappus kvalifitseeritud tööjõust just tööjõu nappuse tõttu ei saa umbes 20% ettevõtjaist oma tootmist laiendada. Muidugi võib arvata, et nii mõnelgi juhul ei olda nõus maksma sellist palka, mida küsitakse. Eesti keskmine kuupalk on umbes 465 eurot, mis arenenud maade võrdluses on kahtlematult ülimalt napp. Samas on palgatõus olnud Eestis väga kiire 1992. aastal oli keskmine kuupalk Eestis vaid 35 eurot. Kuigi palk on nominaalväärtuses väga kiiresti kasvanud, tähendas varasem väga kiire inflatsioon, et reaalselt jäi palgatõus märgatavalt napimaks. Palk on Eesti perede olulisim sissetuleku allikas (ca 65%), tähtsuselt järgmiseks sissetulekuks on pensionid (19%) ning erinevad toetused (7%). Individuaalsest tööst (eelkõige põllumajandusest) saadakse 4,5% tulusid, tulu muust
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine;
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on
kord 3. Analüüsi ühte elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Info võetakse Otsus võetakse Kompromiss on saavutatud, kuid vastu; arutletakse vastu ja täielik rahulolu mitte: arstid Meditsiini- valitsuse tasemel; rakendatakse: nurisevad, et palgatõus oli vaid 5%; valdkonna püütakse leida meditsiinivaldkonn rahvas pole rahul, et arstide töötajad palgatõus on viimase 2 a jooksul rahastusvahendid a töötajate palk nõuavad niigi tõusnud 10% ja see on piiratud tõuseb 5%. suuremat keskmisest palgatõusust palju
Halb transpordiühendus meeskond,puuduvad pinged. 8. Madal palgatase, puudub motivatsioon o pportunities - võimalused T hearts - ohud 1. Uue ostjagrupi tekkimine 1. Kulude kasv seoses inflatsiooniga. 2. Riigipoolne tugi tegevusalale(mis puudutab 2. Koolitatud spetsialistide puudus tollipoolset osakonda) 3. Palgatõus ei toimu, enne langus. 3. Konkurentide tagasitõmbumine tollilao 4. Teenuste ostjale eelistuste muutumine mitte olemasolevuse tõttu. 5. Kliendi maksejõuetus firmale Alus Grupp OÜ 4. Reklaami käivitamisel laoruumide täielik see võib tingida omakordafirma maksujõuetust. hõivamine. 6. Kogenud konkurentide agressiivne turule- 5
lausa oma firma luua, siis peaksid valima gümnaasiumi ja kõrgema hariduse. Miks gümnaasium ja kõrgkool !? Aga sellepärast, et siis sul on tugevam teadmiste laegas kuhu peale toetuda ja saad paremini teatud keerulistes situatsioonides hakkama. Alati muidugi ei pea pool elu õppima vaid võib ka minna kutsekooli ja õppida ära mingi amet, kus saaksid tööle asuda liinitöölisena või kellegi teisena, kuid sellistel töökohtadel tavaliselt puudub eriline ameti kõrgenduse saamine ja palgatõus. Tegelikult on kärjääri täielikult väga pikaks ajaks raske ette planeerida, sest aja jooksul toimuvad muutused nii inimese vajadustes, huvides ja väärtushinnangutes kui ka tööturul ja ühiskonnas tervikuna. See on pidev korrigeerimist nõudev protsess, mille jooksul võib olukorda mitmel korral ümber hinnata ja sellest lähtuvalt otsuseid teha.
aastast Eestis edendanud on. Igapäevaseid eestlaste heaolu puudutavaid otsuseid tehes arvestab iga Reformierakonna poliitik liberaalse maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves
Õpetajad pidavat tegema väga rasket tööd , eriti vaimselt. Mina nõustun selle väitega , et nende töö on raske ja nad tõesti on ära teeninud suurema palganumbri. Kui tõesti riigil oleks niiöelda ,,üleliigset" raha kuskilt võtta siis ma ei oleks sugugi selle vastu , et see õpetajatele anda. Kahjuks meie riik on üsna vaene ja ei osata teha kärpeid õigest kohast ning tänu sellele kardan, et igasugune palgatõus jääb ära , või siis on see tõesti nii väike summa , et see ei muuda midagi ja on tegelikult mõttetu. Kas tõesti on see õpetajate jonn ? Täielikult muidugi mitte , arvan mina , kuid kas seda saaks nimetada vältimatuks appikarjeks ? Sellega ma muidugi nõustuda ei saa , nende palgast jätkub ju selleks , et leib oleks laual ja katus pea kohal
See sõltub nii töö organiseerimisest kui ka tehnoloogilisest tasemest. Kui ettevõtja leiab, et tal on odavam pidada ühe masina soetamise asemel kümmet töölist miinimumpalga eest, siis pole mõtet madalas tööviljakuses süüdistada kedagi peale iseenda. Üks viis kuidas tööviljakust tõsta on töötajate motiveerimine . Alluvaid saab innustada rohkem tööd tegema andes neile eesmärgi mille nimel püüelda . Palgatõus või teatud ajavahemiku järel boonuse andmine on kõige tõhusam viis töö kiiremaks arenguks. Teine hea viis on töötingimuste parandamine ning kõrgtehnoloogia kasutamine. Kui töötajatel on paremad vahendid ja tingimused on töö tegemine lihtsam ning on võimalik rohkem tööd teha väiksema ajakuluga . Eestis on inimesed nõus tegema ka tööd väikse palga eest kuna paljud tööd nõuavad ka teatud eri haridust
· eesmärkide saavutamise seostamine palgaga 12 Töötajate hindamine · Mitteametlik e. informaalne hindamine (toimub pidevalt igapäevase töö käigus) · Formaalne e. süsteemne hindamine (perioodiline protseduur, mis viiakse läbi kindlate reeglite alusel ja mille tulemused on vormistatud kokkulepitud viisil. Tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel - edutamine, palgatõus, koolitamine Töötajate hindamise 3 meetodit: · Töötajate järjestamine Otsene järjestamine Võrdlemine paarides Pealesunnitud võrdlus · Käitumise hindamine Graafiline hindamisskaala Kriitiliste juhtumite kasutamine · Tulemustel põhinev hindamine Tulemusjuhtimine Hindamine arvuliste näitajate abil Hindamise eesmärk: · Hinnangu andmine tööga hakkama saamise kohta
Selleks, et õppetöö oleks motiveeriv, peab see: * äratama uudishimu * vastama õppurite võimetele (ei tohi olla liiga raske ega liiga lihtne); * olema mõtestatud ja kasulik; * olema võimalikult (tudengeid) aktiveeriv; * võimaldama õppuritel rahuldada oma soovi saavutada ja areneda. Õpimotivatsiooni jagatakse kaheks: Väline õpimotivatsioon – lähtub välistest stiimulitest, mis meid suunavad midagi õppima. Nt soov leida (paremat) tööd või soov säilitada töökoht, loodetav palgatõus jne. Head hinded suurendavad võimalust saada õppestipendiumi ja võivad suurendada tõenäosust, et saame sisse järgmisesse õppetasemesse (gümnaasium – kõrgkool (bakalaureuseõpe – magistriõpe – doktoriõpe)). Täienduskursuste läbimine võib aidata tõsta kvalifikatsioonijärku. Välised motiveerivad stiimulid (motivaatorid) võivad meid panna õppima ka siis, kui me sisemiselt pole õpitavast huvitatud, kuid
piisavas mahus ei austa. Esimese ning kõige olulisema rikkumisena tuuakse välja Justiitsministeeriumi suurt seotust esimese ja teise astme kohtute haldamise näol. Kuivõrd Riigikohus haldab end iseseisvalt, puudub hetkel ühtne riiklik kohtuadministratsioon ning kohtutel ei ole sõltumatut põhiseaduslikku esindust. Lisaks sellele, on kohtute haldamises tõusetunud probleemide seas kaks uut laadi probleemi. Esiteks, kohtunikele on teatatud, et nende palgatõus saabub pärast uue kohtute seaduse vastuvõtmist, mis teadagi võib teatud määral kammitseda kohtunikke seda eelnõu kritiseerimast. Teiseks, nimetatud palgatõus hakkab sõltuma kvalifikatsioonieksami tulemustest, mis seaduseelnõu kohaselt viiakse läbi justiitsministri poolt vastu võetud reeglite järgi.3 Sellegipoolest on kohtute sõltumatuse garantiid üldjoontes olemas põhiseaduse §-i 146
enam ei kihuta, aga liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa kesmine". Me liigume sammsammult tuleviku poole ning käime ajaga kaasas ja laseme uuedustel ennast kaasa kiskuda .Ühiskonna arenedes muutub kõik paremaks .Eestlastel on suur võimalus jääda tulevikus püsima teiste Euroopariikide kõrvale , sest meid ei jääta üksi kuna meil on palju liitlasi ja sõpru. Eesti krooni kursi püsimajäämine on olnud suur saavutus. Eestlaste kaua oodatud suur palgatõus ei jää kindlasti tulemata kui ei tule praegu tuleb see tulevikus. Eestis paigutatakse palju raha tuleviku peale . Teede remondid , uute muusiomite, vanade majade renoveerimisele ja meelelahutuskeskuste arendamiskes . Kõik on selleks , et meil oleks tulevlikus kiirem ja mugavam võimalus oma vaba aega planeerida. Seda on vaja selleks kui võetakse kasutusele üha uusi tehnikaid , mis inimeselt kogu töö ära võtavad ning palju vaba aega jätavad
ideid Programm: · peaeesmärk tagada rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng · seisab inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest · igal inimesel kindel töö, palk, kodu · eesti peab olema tark, avatud ja salliv · seisab eesti pikaajaliste eesmärkide eest kindel programm järgm. 4 a.: · kindel sündimuse kasv · kindel tulevik noortele · kindel toimetulek peredele · EV kindel areng 3x kiirem majanduskasv · Kindlad töökohad, palgatõus ja karjäärivõimalused igale tööinimesele Erakonna esimees Mart Laar Riigikogu esimees Ene Ergma Ministrid: Jaak Aaviksoo, M. Laar, J. Parts, Helir-Valdor Seeder, Siim Valmar Kiisler ja Ken-Marti vaher Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam
tasustamine voolavust. Paljud autorid on seisukohal, et kui muud töömotivatsiooni mõjutavad tegurid (töö iseloom, arenguvõimalused, juhtimistegevus, suhted kollektiivis) on toetavad, ei pruugi ebarahuldav palgatase siiski veel tingida töötaja lahkumist. Ollakse ka seisukohal, et kui töötaja on oma tööga rahul, siis palga tõstmine võib tema rahulolu veelgi suurendada, kui aga töötaja ei ole oma tööga (töö sisu, arenemisvõimalused) rahul, siis ka palgatõus ei hoia teda organisatsioonis. Teisisõnu - huvitav ja meeldiv töö võib kompenseerida nõrka palgataset, samas ei kompenseeri kõrge palk ebahuvitavat tööd. 6. Koolitus- ja arenguvõimaluste pakkumine- arenguvõimalused suurendavad töötaja motivatsiooni ja pühendumust. Samas on siin peidus oht – tänu koolitusele suureneb töötaja professionaalsus ja väärtus tööjõuturul, mis võib tingida töötaja lahkumise. Lisaks peab tööandja
Majandusnäitajad Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017) Madalam EL-28 keskmisest (7,3%) Tulevikuprognoosid Majanduskasvu prognoos 2018: 2,9% 2019: 2,5% Inflatsiooni prognoos 2018: 1,6% 2019; 2,3% Palgatõus ning töötuse vähenemine tõstavad leibkondade sissetulekuid Eratarbimine ning investeeringud põhilised majanduskasvu mootorid Palgasurve ja ametiühingute nõudmised tõstavad teenuste hindu 2019 kiirendavad inflatsiooni plaanitud kaudsete maksude (käibemaks ja energia maksud) tõus Kasutatud materjalid https://www.cbs.nl/en-gb/news/2018/07/gdp-growth-rate-0-8-percent-in-q4-2017 http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/GDP_per_capita,_con
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine kee...
tulevik on kalju ääre peal. Eestis on hetkel majanduse ülekuumenemine. Majanduskriis tähendab laenuvõtjaile suuri intresse pankade poolt, palkade külmutamist, töötute protsent Eesti rahvastikust on ka prognoositud tõusujoonena, noored lahkuvad kodumaalt otsides mujal endale tasuvat elu- ja töökohta. Sissetulekut pole, kuid maksud jäävad alles. Räägitakse küll palgatõusust ja keskmise sissetuleku suurenemisest , kuid siiani leidub tööjõudu kelleni palgatõus pole jõudnud. Ja see mure on ka minu mure. Nimelt on mu isa pritsumees, kel on väga ohtlik töö ning miskipärast on niimoodi, et päästjate, politseinike ja arstide palgad on vähem kasvanud vaid hoopis langenud. Lugesin internetis üht internetipäevikut kus tehti küsitlus kuueteistkümne inimese vahel ning teemaks oli kas naised päästavad maailma majanduskriisist. Üksteist inimest arvas, et naised tõesti seda suudavad, ülejäänud viis arvasid, et muidugi mitte. Mina seda
ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Õige Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus: Õige Vale Väär Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Õige Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Õige Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Õige Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida Vastus: Õige Vale Õige Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata Vastus: Õige Vale Väär Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk Vastus:
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24%
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Iga riik on erinev, tal on omad traditsioonid, eripärad, oma hing ja iseloom. Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu
keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit tegeletakse põhjustega Meetmed tööpuuduse vastu: 1)töökohtade loomine maksupoliitika ning riiklikud toetused alustajatele 2)kvaliteetprogrammid täiendkoolitus, ümberõpe 3)hädaabitööd töötute rakendamine hooajatöödele 4)sotstoetused rahalised toetused v muud soodustused
J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu · Tööstus, suurettevõtted · Keskkonna saastatus Nõukogude lääs Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks. · Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K. Vaino ajastu (venestamine, 40 kiri, migratsioon, elatustaseme langus) · Venestusaeg · Kakskeelne propaganda · Vene keel juba lasteaias 40 kiri avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga. Majandus · Üks arenenumaid NSVLs · Toiduainetekriis · Varimajandus
pärast. Tuntumaks skandaaliks on osutunud Reformierakonna rahastamisskandaal, kus poliitikud tegid salapäraselt suurte summade kaupa erakonnale annetusi. Eelnevalt nimetatud juhtumi pärast on Eesti rahvas küllaltki umbusklik ning ebakindel oma valikus varsti toimuval kohalikel valimistel. Veel tekitab probleeme ka majanduse aeglane kasv, mis panevad suure löögi inimeste rahakotile ja ka kaupade hindadele. Kuigi on peale euro tulekut toimunud palgatõus tõusid sellega koos ka hinnad. Selline kehv rahaline seis toob paljudele Eesti perele vaesuse majja. Mida rohkem majandus kasvaks, seda suurem oleks tööandjate vajadus luua töökohti. Samuti on kasvanud ka tööpuuduse ja madalate palkade tõttu väljaränne. Isegi, kui inimesel on võimalik tööd leida on palganumber niivõrd väike, et sellega toime tulla on peaaegu võimatu. Kuu aega tagasi näidati telesaates Ringvaade väikelinna keeltekooli, kus näidati keskikka
○ labor demand increases in export sectors, decreases in import-competing sectors Tekitavad struktuurset tööpuudust. Beveridge’ kõver (1) Beveridge kõvera nihked ● Efektiivsem sobitamine (matching) nihutab UV-kõvera sissepoole( vaata kõver vihik 3.11) ○ Töövahendusagentuurid, tööjõu mobiilsuse kasv ● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus
Näiteks saab juht jätta töötaja harjumuspärasest preemiast ilma. Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. Leale oleks kõrge valentsiga hüvis palgatõus. D.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Arvan, et Lead mõjutab kuulumismotivatsioon pigem. Inimese soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud. Nad otsivad sõprust, eelistavad pigem koostöösituatsioone kui 3
põhiliselt tulevad Soomest. 2 Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. Alates 1992.a. juunist käibib Eestis kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni)
Ja vastupidi, rasketel aegadel, kui kulutatakse vähem raha, hakkavad hinnad sageli langema. Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon. 2.1. Kuluinflatsioon Põhjuseks on tootmiskulude tõus. nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnasokk maailmaturul) Hinnasokk tekib konkreetse kauba (nt nafta) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. intressimäära tõus 2.2. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus. nt välised või kodumaised (sh avalik sektor) sokid 2.3. Inertne inflatsioon
pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka vale 6. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema õige 7. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk vale 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus õige 9. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise õige 10. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga vale Test 4 1. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. ÕIGE 2. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. VALE 3. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. VALE 4. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese
Tööjõuturg ei ole ühetaoline turg. Töötajad ei saa vahetada töö- ja elukohta nii tihedalt kui teooria seda kujutab. Tööjõu pakkumine võib lühiajaliselt väga jäik olla- nt mõne elukutse omandamine võtab kaua aega. Mõnes tööturu segmendis võib tööjõu nõudlus pakkumist ületada ja toimuda kiire palgatõus ka üsna suure üldise tööpuuduse tingimustes. Viimase kümnendi poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused on põhjalikult muutnud Eesti ühiskonda, jätmata puutumata ühtki eluvaldkonda. Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud
töötajad saaksid omavahel rääkida ja üksteisele tutvustada. Silmast silma probleeme on palju parem arutada, kui pidevalt meili teel suheldes. 4. MUUDATUSED Mina ise olen küll antud ettevõttes töötanud hetkeseisuga neli kuud ja veel on natuke vara öelda, milliseid duuremaid muudatusi läbi oleks vaja viia. Siiski olen aru saanud, et töö tasustamist ei taheta eriti tõsta. Eks see probleem on igas ettevõttes. Eelmine palgatõus oli lõppenud sellega, et töötajad kaotasid palgast mõnelö juhul isegi 1000.-. Lepingus küll tõsteti lisapalka, aga selle võrra jäid kohe väiksemaks lisatasud. Toimus alles hiljuti muudatus, mis on minu arust täiesti ebavajalik. Kaupluse avamise aeg toodi tunni võrra ettepoole, seega kauplus avatakse endise kella 9.00 asemel 8.00. Selline olukord kestab juba kolmandat kuud ja nüüdseks on näha et selle hommikuse aja jooksul minimaalselt 3 ostjat
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti http://et
Igale lapsele lubatakse soetada arvuti kui tänapäeval üldhariduse omandamiseks hädavajalik õppevahend. Algatatakse riiklik programm, mille kaudu varustatakse põhikooli viimase klassi õpilased sülearvutitega. · Igale koolilapsele vähemalt kaks tundi nädalas tasuta huviharidust. Lisaks lubatakse tugevdada laste kunsti- ja muusikakoolide võrku. · Nooremõpetaja palga alammäära tõstmine Eesti keskmisele tasemele. Õpetajatele vähemalt 15protsendiline palgatõus viis aastat järjest. Esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale 200 000 krooni stardiraha. See on laen, mis kustub kuueaastase pedagoogitöö jooksul." · Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema.
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
Ärieetilise konflikti lahendamine Ärieetika Töö käsitleb eelmisel aastal vastuvõetud riigikogu otsuse üle, mis tekitas ebameeldivusi nii eraisikute, kui ka ettevõtjate seas. Ebaeetilise konflikti alla kuulub aktsiisi tõus, mis käivitus aastast 2016 ning riigikogu plaan on tõsta aktsiisi protsenti iga aastaga. Analüüs 2016 aastal tõsteti kütuseaktsiisi. See mõjutab pea kõiki eestis kodanike ning tõstab hindasid igas valdkonnas. Enam mõjutab aktsiisi tõus trantspordi firmasi, eraisikuid, kes liiguvad ühistrantporidega ja eraisikuid kes sõidavad igapäevaselt maalt linna autoga. Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves. Kui tõstetakse bensiini hinda, ja veel nii järsult, kui valitsusel plaanis, kannatavad eelkõige vaesemad pered. Ühest küljest lubatakse neile toetuste tõusu ja kergemat maksukoormus...
Bourdieu ,,Praktilised põhjused" tarbimisühiskonna kirjutama reeglid, sotsiaalse ruumi analüüs 32. 1960. aastateni oli Läänemaailmas valdavaks esindusdemokraatia 33. Alates 1980. aastatest muutus noorte väärtuste hierarhia 34. Eesti asub ratsionaalne-eksistentsiaalne ehk eesti ei ole tradistionaalne ja inimesed on iseseisvad otsuseid tegema. 35. Mis vanuses on inimesed noored ? Ei ole selgelt määratud 36. Eestlasi väärtuste kujunemisel usk ei mõjuta 37. Ametiühingute liikmete palgatõus: 10-15 % 38. Kuidas asjad peaksid olema loogiliselt ? Iseloomulik kvantitatiivselt ennustavad mudelid 39. Laakso-Taagepera osiste tingarv N = 1/pi2
arenguvõimalused väikesed ning seega on tema rahulolu madal. Arenguvõimalused kuuluvad Herzbergi teooriast lähtudes motiveerivate tegurite ehk motivatsioonifaktorite ehk rahulolu faktorite alla. Nii palka kui ka arenguvõimalusi ei saa ühte patta panna. Nüüd aga tõstetakse samal töötajal palka ning tema rahulolematus väheneb. Tavaliselt ütleb inimene siinkohal, et töötaja rahulolu suurenes, kuid Herzbergi teooriast lähtudes ei saa seda mitte väita. Palgatõus vähendas küll töötaja rahulolematust, kuid arenguvõimaluste puudumisel säilib töötajas endiselt madal rahulolu palga tõstmine ei tõstnud rahulolu, sest palk ei kuulu rahulolu faktorite alla. Herzbergi teooria kohaselt peavad juhid lähtuma mõlemast faktorist nii hügieeni- kui ka motivatsioonifaktorist, sest ühe muutus ei tähenda teise faktori muutumist. Tänapäeval valitakse endale suuresti kahjuks selline töökoht, mis toob palju raha sisse,
o Hindamismeetodite ja –süsteemi hindamine ja korrigeerimine 22. Kirjelda enamkasutatavaid personali hindamise meetodeid · Mitteametlik ehk informaalne hindamine – toimub pidevalt igapäevatöö käigus · Formaalne hindamine ehk süsteemne hindamine – perioodiline protseduur, mis viiakse läbi kindlate reeglite alusel ja mille tulemused vormistatakse kokkulepitud viisil. Tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel – edutamine, palgatõus jne. · Atesteerimine – töötaja vastavuse hindamine ametikoha nõuetest tulenevalt · Hindamissüsteem – tööalasel hindamisel kasutatav põhimõtete ja protseduuride kogum koos rakenduusviisiga ( nt. hindamisjuhend) 23. Millised on personali arendamise eesmärgid? Personali arendamise eesmärgid: · Töötajate pädevuse tõstmine ja universaalsuse suurendamine · Töötajate rahulolu suurendamine ja motiveerimine
väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Inflatsioon, palgatõus Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised näitajad 1. Iive (sündimus - suremus) 2. Haridustase (kirjaoskus %) 3. Keskmine eluiga 4. Rahvastiku vanuseline koosseis 5. Imikusuremus 30 Alates 1990. aastast on igal aastal ilmunud ÜRO arenguprogrammi raames Inimarengu raport, mis püüab defineerida heaolu.
alandamisest tuleb võit” (Simson, 2013). Küll aga tuleks mõelda kuidas katta tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tulenevat riigi tulu puudujääki. 6 3. Toimuvad muutused Aasta 2013 septembris vastuvõetud 2014. aasta riigieelarve järgi tööealise füüsilise isiku tulumaksu vallas erilisi muudatusi pole. Oodatust kiirem palgatõus ja langev töötustase on küll andnud võimalusi tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks, kuid seda ainult pensionite puhul. Pensionid tõusevad keskmiselt 5,8 % ning sellega koos ka pensionite tulumaksuvaba miinimum, mistõttu oleks vähemalt keskmine pension tulumaksuvaba. See mõjutab tugevalt Eesti maksukoormust ning põhjustab maksukoormuse langemise 32,1 %, mis on kuue aasta madalaim tase. (Rahandusministeerium, 2013)
Praegust olukorda võrreldes teoses kirjeldatud perioodist eristab praegune inimeste kadedus, teistele halva soovimine. Ei usu, et 19. sajandi lõpul sellist kadedust oleks olnud. Tööl, kellegi palganumbri teada saamine põhjustab tihti suuri tülisid, kuigi see pole kellegi teise asi. Praegugi ülemused soovivad teenida suurt kasumit, elades ise rikkalikult, aga nad ei jaga seda rikkust kellegi teisega, miinimumpalk ja töötajad peavad rahul olema. See on tavaks, palgad on kujunenud nii ja palgatõus kerkib inflatsiooniga samas tempos. Töötades kahes täiesti erinevas töökohas, olen inimestes tõsiselt pettunud. Ühes eksisteerib sarnane juhtimisstiil, mis teosest sai lugeda ja seal ei hoita töölisi absoluutselt, ülemused ei tea kellele teregi öelda. See on väga ebameeldiv, aga muuta ei oska ega arvatavasti ei saagi. Teises töökohas, kus töötajatel on väga hea töötasu ja töömaht on sellega võrreldes olematu. Lugedes Marxi, mõtlesin meist kui kõrgklassist.
võimalust neile ei anta. 5. Motivatsioon on vajalik ka lastele ja nende vanematele. Minu arvates eesti keele oskamine ja konkurentsivõime võimalus ei anna korralikku motivatsiooni. Kui ei ole teadmisi valdkonnas, siis konkurentsivõime ainult langeb. Kokkuvõte Minu meelest on venekeelset keskharidust Eestis vaja säilitada. Aga mõned muutused on vaja ikka teha: 1. Spetsiaalselt õpetada noori inimesi, et saada õpetajaks vene koolis 2. Palgatõus 3. Lõpetada kooli politiseerimine 4. Vähendada närviõhkkonda koolis(kaotada keeleinspektsioon) 5. Parem on umbes 30% ainetest õpetada eesti keeles(sellised ained nagu: eesti kirjandus, eesti kultuurilugu, ühiskonnaõpetus, kehaline kasvatus) 6. Rohkem küsida eesti keele õpetajatelt, miks nende õpilased ei oska eesti keelt, kui nii palju õppetunde on antud. Kõik need muutused võivad aidata parandada haridust ja eesti keele taset, mis kokkuvõttes
impose maksustama, kehtestama, peale käima rather üpris, pigem, meelsamini, üsna, kaunis enforce peale sundima, peale käima, läbi suruma requirement nõue, vajadus,, tarve scratches kriimustused surface pinnale ilmuma, pind, lihvima grave tõsine, sünge, haud lawyer-drafted juristil koostatud Lk 29 simultaneous üheaegne, samaaegne negate eitama raise palgatõus, palgalisa, suurenemine, tõus intended kavatsus, tahe disposed paigutama, mahutama, korraldusi andma, käsutama inclined kalduv, kalduvusega presume pidama, arvama, oletama oft-citied quote Lk 30 disinheritance pärandita jätmine expressly sõnaselgelt, ettekavatsetult regardless vaatamata, kõigest hoolimata, kuid siiski directly otse, vahetut Lk 31 lawsuit kohtuasi, hagi, õigusavaldus
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
