Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv?

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?


Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid.
Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine ; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008).
Eesti majandus kipub „kreekastuma“, mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil äriteenused ja finantsvahendus. Eesti majandus on üles ehitatud pigem odava tööjõu abil tööstuse ja teenuste pakkumisele kui kaasaegsele teadmistepõhisele majandusstruktuurile (Inimarengu aruanne: Eesti...: 2008).
Madal tootlikkus hakkab Eestis piirama edasisi võimalusi palgatõusuks ja vähendab mitmete tööstusharude konkurentsivõimet, juhul kui tootlikkus ei kasva kiiremini kui palgad. Kui tootlikkus kasvab aeglasemalt kui palgad, siis võib tekkida surve töökohtade väljaviimisele riikidesse, kus tööjõukulud on madalamad. Sel juhul jääbki meil töökohti ja töötajaid vähemaks. Kui võrdleme palkade taset teiste EL riikidega aastatel 2000-2006, siis oli Eestis palga kasv kiirem kui näiteks Soomes, Suurbritannias, Norras, Rootsis ja Saksamaal, mistõttu peaks vähenema migratsioonisurve Eestist välismaale tööleminekuks. Samuti peaksid inimesed rohkem rahul olema oma palkadega (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008).
Töökohtade väljaviimisel on väga oluline tegur tööjõukulu töötaja kohta. Perioodil 2000-2006 kasvas Eestis tööjõukulu kiiremini kui Aasia riikides nagu nt. Hiinas, Koreas , Indias, Malaisias ja Filipiinidel. Eestis on nii tootmisstruktuur kui ka kasutatav tehnoloogia võrreldes Euroopa keskmisega enam suunatud sinikraedele. Kui veel 2000. aastal oli Eesti tööjõukulu vaid 50% kõrgem Aasia riikide omast, siis täna on Eesti tööjõukulu 2-3 korda kõrgem kui eelpool mainitud riikide oma. Eesti tööjõukulu on võrdsustunud Tšehhi ja Ungari omaga ning jõudnud ette Slovakkiast, Poolast ja teistest Balti riikidest (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008).
Madala tootlikkusega (lisandväärtusega) harud on meil sattunud kasvavate kulude, madalate kasumite tõttu ummikusse ja neil on oma kasumeid väga raske tõsta. Kõrge tootlikkusega (lisandväärtusega) harudest on täna kiirem kasv kodumaisel kõrge nõudlusega siseturule orienteeritud harudel ( elektrienergia -, gaasi ja veevarustus , kinnisvaraalane tegevus), kuid nende lisandväärtus ei tulene innovatiivsetest toodetest ja seetõttu võib arvata, et see kiire kasv ei ole jätkusuutlik. Kõrge tootlikkuse ja selle aeglase kasvuga harud (arvutite, elektriseadmete tootmine) on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse. Samuti on innovatiivsete toodete osakaal käibes suhteliselt kõrge. Eesti peaks suurendama tootlikkuse kasvu töötlevas tööstuses, sest seal kõrgema tootlikkuse saavutamine võimaldab hiljem liikuda ka teadmiste mahukate teenuste pakkumisele (Tootlikkuse hindamise ja...: 2011).
Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama tööjõu tootlikkusele. Kõrgemat palka saades on inimestel võimalik rohkem kaupu tarbida ja elavdada majandust, kuid sellega kaasneb ka inflatsioon ning seetõttu on palgatõus vaid lühiajaline kasu. Buumiaastatel tekkis inimestel arusaam, et nende palgad kogu aeg kasvavad, kuid see ei olnud seotud ettevõtte lisandväärtuse tõusuga ja seetõttu kasvasid nad valedel alustel. Tänases olukorras saaksid ettevõtted motiveerida töötajaid pakkudes neile hüvesid ja koolitusi ettevõtte arvel. Kui on kvalifitseeritud ja rahulolev töötajaskond, siis on ka ettevõtte tulemused on paremad.
Siit võib järeldada, et palgakasv on iseenesest hea ja seda eeldab ka kõrge elatustasemega riigiks saamine, kuid see peab toimuma läbi tootlikkuse tõusu, kasumite mittevähenemise, konkurentsivõime säilimise. Samuti ei tohi tekkida survet töökohtade väljaviimiseks. Minule jääb selline mulje eestlastest, et me oleme väga kokkuhoidlikud. See tähendab, et kui inimesed paneksid rohkem raha ringlema mitte ei säästaks kogu aeg, siis see elavdaks majandust igast küljest. Kokkuvõtteks võibki öelda, et tootlikkusega kasvuga suureneksid ka palgad ning Eesti jõuaks Euroopa rikkaimate riikide hulka.

Kasutatud materjalid


  • Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Arengufondi kodulehekülg. Loetud: http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Publikatsioonide%20failid/Arengufoorumile%202008%20raport.pdf , 08.04.2012
  • Kaldoja, K. (2008) Inimarengu aruanne: Eesti majanduse struktuur kreekastub. Loetud: http://www.epl.ee/news/majandus/inimarengu-aruanne-eesti-majanduse-struktuur-kreekastub.d?id=51123270 , 08.04.2012
  • Reiljan, J. (2011) Eesti tee majanduskriisi ja selle õppetunnid: tööjõukulu aspekt. Riigikogu kodulehekülg. Loetud: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14446 , 08.04.2012
  • Viilmann, N. (2009) Tootlikkuse hindamise ja analüüsi meetodid OECD riikides. Eesti Panga kodulehekülg. Loetud: http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/kroon_majandus/_2009/_2009_34/_4.pdf?ok=1 , 08.04.2012
  • Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel #1 Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel #2 Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MariellM Õppematerjali autor
    Kirjand teemal - Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? kasutatud kirjandus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Palga kasv versus töö tootlikkus
    13
    docx

    Palga kasv versus töö tootlikkus

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013

    Majandus alused
    Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis-
    7
    doc

    Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ?

    olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal ehk kaks kohta kõrgemal kui

    Majandus
    Arenguökonoomika kordamine
    12
    docx

    Arenguökonoomika kordamine

    Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid

    Arenguökonoomika
    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
    82
    docx

    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

    Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus) Nõudluse elastsust mõjutavad: Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed

    Majandus alused
    Nimetu
    41
    docx

    Nimetu

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi

    Antropoloogia
    Majanduse alused
    72
    docx

    Majanduse alused

    tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;

    Majanduse alused
    Personali planeerimine
    70
    doc

    Personali planeerimine

    firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine c) eksporditegevuse planeerimine ja turundusplaneerimine Lihtsustatult öeldes annab personali planeerimine vastused järgmistele küsimustele  Mitu töötajat me vajame?  Milliseid töötajaid me vajame? Selleks, et neid vastuseid leida, on meil vaja  Arusaamist organisatsioonist ja selle tegevuskeskkonnast

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    126
    doc

    Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

    1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs




    Kommentaarid (1)

    eliise19 profiilipilt
    eliise19: Hästi koostatud ja huvitav lugeda
    19:33 12-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun