50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
steven
Õppematerjali autor
päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay(jama). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade lahti seletamine nii lihtne, sest minu arvates ei maitse viin hästi, mingit stiilitunnetust ta ei näita ja liigtarbimise puhul muudab ta inimesed ilma kriitikameeleta ahvideks.(teist näidet pole ju toodudki) Tegelikult on massilise kange alkoholi tarbimise põhjuseid mitu, noortele on tegu millegi ahvatleva, saladusliku ja tihti vanuse poolest kättesaamatuga, sellest võib omakorda välja areneda alkoholism. Tegu on haigusega, mille käigus organism hakkab sõltuma etanoolist e. piiritusest
Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Tihti otsitakse abi alkoholist probleemidest pääsemiseks, igapäevastest pingetest vabanemiseks ja lõdvestumiseks (www.alkoinfo.ee) 2006. aastal viidi Eesti tingimustes läbi uurimus, millest selgus, et esmakordselt tarbisid noored alkoholi keskmiselt 12,5 aastaselt. Kõige enam tarbitakse alkoholi suuremas sõprade seltskonnas (72%), vähem koos parima sõbraga (18%) ning koos vanematega 9% vastanutest. Üksi alkoholitarbijate hulk on väike (1,7%). Lisaks selgus, et 12 aastaselt või varem oli alkoholi tarbinud koguni 40% küsitletutest. (Leuska, 2006). Vähest vanust võib antud kontekstis
· Naine peab mehe juurest ära minema ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti. Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja. Kõikidest Eesti naistest on aasta jooksusl vägivalda kogenud 20%, ehk viiendik täiskasvanud naistest tunnistab ennast vägivaldse käitumise ohvriks. Seega siis ca 116 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Sellesse numbrisse on koondatud vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla juhtumid, mida naised on aasta jooksul kogenud. Sageli on tegemist nn kombineeritud vägivalla juhtumitega, kus ja samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda.
57. To catch me, you must be fast. To find me, you must be smart. But to BE me... Damn, you must be kidding! 58. Enne, kui mulle midagi ütlema tuled > Vaata Peeglisse ! 59. Sa oled Ego väike vend 60. ego on su peremees ja sina oled tema ori 61. sa arvad , et oled minust parem ? eks tule proovi tõstada 62. Ma võin olla südametu, aga ikka mind armastatakse tee järgi kui oskad 63. If sky is the limit, then i'm a break the fucka' up 64. ego ehk surmaprofülaktika 65. minu üks juuksekarv on ka rohkem väärt kui terve sinu elu 66. minu üks juuksesalk on ka ilusam,kui sina 67. tõmba tagasi sa seisad mu ego peal, taun 68. Tegelikult pole ma mingi Ego. Ma olen lihtsalt endaga rahul 69. mu vari on ka ilusam kui sinu lõust 70. arvad et oled lahe . ? sorri, mulle jääd ikka alla 71. Kui ma oleks sinusugune siis ma käiksin paberkotiga ringi. 72. Issand, kust küll sa pärit oled? Marsilt? 73. ma pole ego , ma olen lahe 74
Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 2 3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul. NOOR EESTI(19051915). NE tekkimise aluseks saab ühe üliõpilasseltskonna väljaantav album ,,Kiired" Rühmituse ideeliseks juhiks on Gustav Suits: 1)rohkem euroopalist kultuuri; 2)olgem eestlase, kuid saagem ka eurooplasteks. NE eesmärgiks 1)viia Eesti kirjandus Euroopa tasandile; 2)tutvustada, tõlkida kaasaegset Euroopa kirjandust; 3)anda võimalus noortele Eesti autoritele oma teoste avaldamiseks; 4)tuua vanad, unarusse jäänud, kuid kvaliteetsed autorid uuesti lugejani N: Liiv, Peterson. Nimetuse taga on kolm nähtust: rühmitus(1905-1915); ajakiri ja kirjastus(jätkavad). Praktiline väljund: 5 kirjanduslikku albumit, mis sisaldavad tõlketöid, originaal kirjandust, lisaks ilukirjanduslikke ja kirjandusteaduslikke töid
Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast
Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt
Nii meil Eestis kui mujal maailmas on ebanormaalsuse psühholoogia populaarne aine, mille kursusi sagedasti valivad nii psühholoogiaüliõpilased kui teised endale kõrvalaineks. MIS ON NORMAALNE? MIS ON EBANORMAALNE? Ja kust me teame, kas meie oleme normaalsed või ebanormaalsed? Need on rasked küsimused isegi selle ala asjatundjate jaoks. Tegelikult võib anda erinevaid vastuseid. Esimene lähenemine oleks subjektiivne, mida kajastab “Kõik pääle minu ja sinu on veidrikud ja vahel ma’i tia, mis su’stki arvata”. Midagi sellest lähenemisest on üsna üldinimlik, ikka arvab inimene, et mina olen normaalne ja mõõdab teiste normaalsust sellesama mõõdupuuga. Normatiivne lähenemine võtab normiks täiuslikkuse, mille poole igaüks püüdleb, kuid mida iialgi täiesti ei saavuta. Kultuuriline lähenemine peab normaalseks seda, mida teeb enamus inimesi antud kultuuris. Statistiline lähenemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid