50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siki001
Õppematerjali autor
kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks. Tehku me, mida tahame, elu muutub siiski iga aastaga üha õõvastavamaks. Kui ka leidub mõnes inimpõlves keegi, kes oskab seda paremaks muuta, siis ärgem muretsegu, järgmises on kindlasti keegi, kel on anne seda kaks korda hullemaks muuta.
kuna arvati, et väikeriigid on mööduv nähtus ja vana kord Ida-Euroopas juurdub taas. Oma priiuseihalust tõestasime edukalt Vabadussõjas ning veidi iroonilisel kombel oli riigi esimeseks tunnustajaks Nõukogude Venemaa. Järgnes kiire areng ja moderniseerumine. Loodi diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning tasapisi tulid heakskiidud ka teistelt riikidelt. Siiski ei suudetud kaua demokraatlikku korda säilitada ning mindi kaasa sel perioodil Euroopas valitsenud trendidega. On raske öelda, kas Nõukogude Liidule mitte alla andes oleks Eesti iseseisvuse säilitanud, nagu seda Soome suutis, ent mis on olnud, seda ei saa muuta. Nõukogude Liiduga ühinemine hävitas Eesti kui eduka väikeriigi. Aga siingi paistsime silma oma arenguga. Kuigi ekspordiga pidurdati majanduse kasvu, on siiski märgitud, et siin asus "Nõukogude lääs". Soome televisiooni ulatumine põhjapiirkondadesse aitas sellise hüüdnime teenimisele kindlasti kaasa.
Vana trafareedi järgi korratakse aga ikka veel tänapäevani samu sõnu rahvuslusest, tehes nägu, nagu oleksid need kõigile endast mõistetavad, igas hinges rikkalikult konkreetselt sisustatud, jättes tähele panemata, et mitte üksi kuulajas- lugejas, vaid ka kõnelejas-kirjutajas pole vana- des vormides enam mingit selget sisu, ei enam vana ega veel uut. Eesti rahvas osutus kardetavaimas, hingelises vaakuumis, ilma ideoloogiata, ilma siduva, ühendava aateta, ilma tuleviku tähisteta. Kuid loodus ei lepi tühjusega, loomusunnil täitub see millegagi. J. Uluotsa Suur-Soome ideoloogiat ei taha küll kuidagi lugeda mingiks quasi- ideoloogiaks, — kuid olevaid või mõeldavaid rahvusvahelisi konstellatsioone arvestades on see siiski liiaks utoopiamaiguline, et sellele rajada mingit tööd või poliitikat, et tõmmata kaasa laiemaid hulki. Ometi on sellel Suur-Soome unistusel üks tähtis positiivne külg — eestlase rahvusliku enesetunde püstihoidmine: julgus
hääle kõlamapanekuks otsima teisi vahendeid. Selleks loodi läinud aasta lõpul ka Rahvakogu, mille tegemisi täna tunnustan. See värske, kodanike vabale tahtele rajanev algatus on juba osutunud kohaks, kus kodanikud said teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Rahvakogu, rõhutan, loodi kodanike, sealhulgas muutuste vältimatuses veendunud poliitikute endi poolt kodanike jaoks, Eesti demokraatia tervise ja tuleviku huvides. Möödunud aasta pahameelele tagasi vaadates on esitatud ka küsimus: kas harjumuspärane, parlamentaarne otsuste tegemise viis on end ammendanud? Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletustel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad. Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist
Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes.
Mihkel Täär XI B Eestluse elujõu allikad Jakob Hurt on öelnud, et eestlased pole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa? Mitmed aastatuhanded tagasi jõudsid läänerannikule meie esivanemad. See hingematvalt kauni loodusega maa, oma kiviste mererandade, peegelsiledate järvede, imeliselt lõhnavate kadakaste karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ole. Võib ju mõe
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine
Teame, et Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma elukutse, usk või uskumatus, sõita kõikjale Euroopas, tähistada riigi sünnipäeva ja niisama seda ka mitte teha. Eesti eneseteostus ning eesmärgid on eeskätt paratamatult moraalset laadi. Eesti on piirkond, kus eestlased on üritanud püsima jääda enamasti vaenulikus maailmas ja olles küll osa Euroopat, on meid mitmeid kordi püütud Euroopast eraldada. Eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja kaaslaste poolehoid eesti jonnile lubavad täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid