50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karruuu
Õppematerjali autor
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega
Põhikool Tänapäeval üle maailma, kasutatakse väga erinevaid lapskeskseid haridusprogramme, mille eesmärgiks on vastata laste individuaalsetele vajadustele ja soodustada demokraatlike ideaalide ja põhimõtete juurdumist. Erivajadustega inimeste võimalus osaleda ühiskonnaelus on demokraatia näitaja. Kui erivajadustega lapsed õpivad kõrvuti tavaliste lastega, luuakse kõigile lastele võrdsed võimalused saada tunnustust, sõltumata nende kognitiivsetest, füüsilistest, sotsiaalsetest või emotsionaalsetest erivajadustest. Sellises kaasavas klassis teadvustavad lapsed endale inimvõimete laia ulatust ning see arendab neis tähelepanelikkust ja lugupidamist nii enda kui teiste vastu (Daniels, Stafford: 1999: 15). Mida annab kaasamine õpetajale Õpetamine kaasavas klassis nõuab põhjalikke teadmisi lapse arengust. Kogemuste kasvades omandavad õpetajad eriõpistiilide jälgimise oskused. Nad muutuvad enesekindlamaks iga
tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka! Kas on ette tulnud, et mõni inimene on teile otse öelnud, et talle ei meeldi see, mida te kirjutate? Ikka ütlevad. Neid ei ole küll palju, aga olenevalt olukorrast ja tujust, kas ta suudab seda ära rikkuda. Sellist inimest ma vihkama küll ei hakka nagu ka näiteks inimesi parteidest, mis mulle ei meeldi. Kas te sellesse kuldkalasse usute, kes kolm soovi täidab? Aga soovide peale mõelnud olete? Või selle peale, mis need kolm asja oleksid, mida üksikule saarele kaasa võtta? 5 Tegelikult ei ole mõelnud. Kui soov täide ei lähe, siis on viga soovis, mitte kuldkalas. Üksikule saarele - pliiatsit-paberit kindlasti. Läpaka võtaks ka, aga sellega ei oleks seal midagi teha. Ja siis veel lihtsalt midagi, mis näppu satub, olen üsna spontaanne teinekord.
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui
Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise
tõestatud. Kuid antud olukorrast loen ma välja, et ametnik ei saa riigis valitsevast olukorrast aru, sest lõppkokkuvõttes on ju tema üks lüli, kes peaks tahtma, et riik võlakriisist välja tuleks. Täpselt samal alusel julgen ma väita, et ka riigi rahvas ei adu, mis nende kodumaal valitseva majandusega lahti on. Selge on see, et Kreeka valitsus pidi teadma oma valimislubaduste ajal, et nad ei saa oma lubadusi täita. Näiteks tõsta palku või pikendada puhkusi. Loomulikult läheb rahvas kaasa sellega, kes mida paremini lubab. Just poliitikud on need, kelle vahendusel peaks rahvas kokku hoidma ja eelkõige mõistma, miks kärped on vajalikud. Kuid jällegi, kas Kreeka teeb rahvaga koostööd? Pärast parlamendipoolset heakskiitu kärpekava suhtes, korraldasid ametiühingud streike, tööseisakuid ja meeleavaldusi parlamendihoone ees Ateenas. Lisaks kõigele hõivasid protestijad ka Riikliku Trükikoja, et takistada seaduse ilmumist
a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid