Eesti tööturg ja tööjõu konkurentsivõime (4)

Hõive
Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest.  
  90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist.  
  Erinevalt paljudest teistest maadest , on Eestis naiste hõivatus kõrge – töötajaist moodustavad nad peaaegu poole, nende tööpuuduse tase on meeste omast madalam ning tööealistest naistest töötab 53%.  
Tööpuudus
Majandusreformid tõid paratamatult kaasa mitmete ettevõtete sulgemisi ja koondamisi teistes. Kuigi samal ajal loodi ka uusi töökohti ning Eesti rahvaarv vähenes, hakkas ka töötute arv kasvama. Rängaks osutus 1998.a Vene kriisi järgne aeg, mil ümberkorraldused puudutasid senini ebaefektiivselt töötanud arvukaid põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. 2000. aastal ulatus tööpuudus 12,5%-ni, kuid hakkas seejärel üpriski kiiresti vähenema. Praeguseks on tööpuudus Eestis langenud allapoole 8% ning lähiajal muutust selles liikumises oodata ei ole.  
  Nagu ka mujal maailmas, on Eestis töö leidmisega raskusi noortel. Eesti puhul on probleemiks ka keeleoskus , mistõttu Kirde-Eestis ja venekeelse elanikkonna seas on tööpuudus märgatavalt kõrgem muu Eesti omast. Kuna tööotsijad on viimastel aastatel liikunud enam võimalusi pakkuvatesse linnadesse, on linnades (sh Tallinnas) tööpuudus hakanud kasvama, samas kui maapiirkondades on see vähenenud. Küllaltki märgatav osa väikeasulate töötajaist – ehitajad , teetöölised ja metsamehed – töötavad hoopis teistes piirkondades kui nad elavad. Varasem meeste oluliselt kõrgem tööpuudus on vähenenud, kuna kiiresti kasvav ehitus ja teede rajamine pakub rohkelt tööd endistele põllumeestele ja maaparandajatele.  
  Tööpuuduse põhjusi on mitmeid, kuid paljud neist on seotud kutsehariduse puudujääkidega. Paljudel vanematel inimestel puuduvad vajalikud uued oskused, mitmed inimesed ei soovi oma eriala vahetada või õppida, sageli puuduvad üldse õppimisvõimalused või on need töötu jaoks liialt kallid. Tihti ei taheta ega suudeta vahetada ka elukohta (kinnisvara hinnad erinevad Eestis kümneid kordi ). Tuleb ka tunnistada, et sageli jääb võimalikel töötajatel puudu töötegemise tahtmisest ja napib oskusi.  
  Seetõttu on Eestis kõrvuti küllaltki kõrge tööpuudusega ka nappus kvalifitseeritud tööjõust – just tööjõu nappuse tõttu ei saa umbes 20% ettevõtjaist oma tootmist laiendada. Muidugi võib arvata, et nii mõnelgi juhul ei olda nõus maksma sellist palka, mida küsitakse.  
  Eesti keskmine kuupalk on umbes 465 eurot, mis arenenud maade võrdluses on kahtlematult ülimalt napp. Samas on palgatõus olnud Eestis väga kiire – 1992. aastal oli keskmine kuupalk Eestis vaid 35 eurot. Kuigi palk on nominaalväärtuses väga kiiresti kasvanud, tähendas varasem väga kiire inflatsioon , et reaalselt jäi palgatõus märgatavalt napimaks.  
  Palk on Eesti perede olulisim sissetuleku allikas (ca 65%), tähtsuselt järgmiseks sissetulekuks on pensionid (19%) ning erinevad toetused (7%). Individuaalsest tööst (eelkõige põllumajandusest) saadakse 4,5% tulusid, tulu muust ettevõtlusest annab ca 0,5% kogutuludest keskmisel perel . Keskmine vanaduspension on Eestis 2302 krooni (147 eurot), mis on ligikaudu 41% keskmisest netopalgast.
Leian, et tööhõiveprotsent Eestis on üpriski hea. Murelikuks teeb asjaolu, et maal on vähe töökohti ning paljud maainimesed on läinud ja lähevad tööle linnadesse. Maale uute töökohtade loomine on aga raske, sest see on kulukam . Samas ei ole maal piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Ka teed on viletsad ja kaugus tähtsamatest transpordisõlmedest on ettevõtjatele sobimatu.
Arvatavasti on Eesti töölised mujal maailmas konkurentsivõimelised. Tänapäeval lähevad paljud oskustöölised välismaale tööle. Eesti tööline on enamasti kohusetundlik, leplik , tagasihoidlik . Välismaa ettevõtjatele sobib väga hästi kindlasti ka see, et eestlasest tööline on enamasti rahul palgaga, mis on väiksem kui kohalik töötaja teenib.
Kasutatud materjalid:
www. estonica .ee - majandus - tööturg
Eesti tööturg ja tööjõu konkurentsivõime
Referaat majandusõpetusest