Disain ja mööblitööstus (0)

KOOL
Nimi
klass
DISAIN JA MÖÖBLITÖÖSTUS
Referaat
Juhendaja : nimi
Asukoht aasta

SISUKORD

Ülevaade disainist 2
Tootedisaini iseloomustus ja selle kasutamine mööblitööstuses 3
Huvitavad mööblidisaini näited 4
Mida tootedisain annab mööblile 5
Lisad 6
Kasutatud allikad 9

Ülevaade disainist

Disain on strateegiline arendusprotsess väga paljudes valdkondades, mis puudutab tooteid, teenuseid, keskkonda, kommunikatsiooni jne. Disaini oluliseks kvaliteediks on alati toote, teenuse ja keskkonna ökonoomsus. Lisaks ökonoomsusele peab kaasaegne disain olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik. Kultuurikontekstis on disain eesmärgipärane loov tegevus.
Disaini otstarve on pakkuda neid väärtusi ja kvaliteete, mida inimesed vajavad ja mille eest nad on valmis maksma. Disain on hea vahend toote või teenuse lähemale viimiseks kliendi vajadustele ning sellega toote või teenuse väärtuse suurendamiseks , mis väljendub kliendi valmisolekus maksta kõrgemat hinda.
Disaini eesmärgiks on luua: esteetilisem, omapärasem, huvitavam, kasutajasõbralikum, lihtsam, arusaadavam, funktsionaalsem, ergonoomilisem, ökonoomsem, turvalisem, uuenduslikum – toode, teenus või keskkond. Disain on muutunud üheks parimaks viisiks, kuidas konkureerivate ettevõtete seas või isegi riikide tasemel oma konkurentsieelist suurendada. Disain ei toimi teistest distsipliinidest ja ametitest eraldatult, vaid on väga tugevasti seotud paljude erinevate valdkondadega. On oluline, et inimesed sh. eriti ettevõtjad mõistaksid disaini enamana kui pelgalt füüsilised objektid, vaid eelkõige kui olulist lisandväärtuse loojat . Disain on eelkõige protsess, mille käigus leitakse uus ja parem lahendus erinevatele probleemidele. Hea disain ühendab endas loovuse ja innovatsiooni , andes ettevõtetele efektiivse tööriista kaardistamaks ja mõistmaks oma klientide tegelikke vajadusi ja pakkumaks seeläbi sihtgrupile suuremat väärtust (klientide vajadusi rahuldavaid tooteid ja teenuseid). Uuringud kinnitavad, et ettevõtted, kes disaini strateegiliselt kasutavad ning kes disainile strateegilisi rakendusi leiavad, on majanduslikult edukamad. Disaini strateegiline integreerimine ettevõtte äristrateegiasse tugevdab tõestatult ettevõtte ainulaadsust, identiteeti ja positsiooni.
Disaini suunad on arhitektuur, mööblitööstus, interjööridisain, tööstusdisain , automotiividisain, moedisain , tehnikadisain, bioloogilinedisain, kommunikatsioonidisain ning mooduldisain.

Tootedisaini iseloomustus ja selle kasutamine mööblitööstuses

Kõik objektid meie ümber keskkonnas on disainitud . Kui teha üks kiire kurss ajalukku, kus on tulnud sõna disain, siis on see pärit itaalia keelsest sõnast disegno, mis on Itaalia renessansi kunstiteoorias tähendanud tööolemust kunstis mida väljendatakse joonistamise kaudu. Ilmselt üks esimene reeglistik, mis hakkas mingil moel eristama tarbekunsti ja disaini oli see, kui käsitöölised liitusid tsunftidesse ja seal olid juba sisemised esteetikareeglid, turureeglid ilureeglid jne. Tehtes hüppe edasi tulevikku, kaasnes tehnoloogiliste uuenduste ilmnemine, tööstusrevolutsioon. Võiks öelda, et esimene disaineri elukutse jääb 20nda sajandi algusesse , täpsemalt Bauhausi koolkonda, mis asutati 1919 Saksamaal. Oma 14 aasta jooksul, suutis ta siiski luua põhjapaneva mõiste tootedisainist. Bauhausi koolkond püüdis kunsti tuua inimesteni tööstusliku protsessi kaudu, kuid nii paradoksaalne kui see ka ei ole, see oli kahjuks tollal mõistetav ainult intellektuaalsele eliidile. Bauhausi koolkonna tegevuse lõppemise järel, liiguks 40ndasse, 50ndatesse, kus oli rõhuasetus konstruktivismil, ja mis 50ndatel kulmineerus sellise definitsiooniga, tootedisainis tervikuna, et vorm järgib funktsiooni. Seal oli oluline koht just sellel, et kõik objektid ja tooted peaksid olema funktsionaalsed, ergonoomilised ja sellest lähtuvast alles, siis tulevad selle toote esteetika ehk ilu. 60ndatel tuli juurde tehnoloogiline uuendus, mikroprotsessorid ja kiibid , mis andsid disainerile jälle täiesti uudsed võimalused. Nüüd liikudes paarkümmend aastat edasi, siis enam ei saa hakata rõhutama mingisugusest disaini erilisusest, tehnoloogilistest võimalustest, kujundustest, isikupärast. See muutus üldiseks, kirjuks, tänases mõistes pusleks. Hakati väärtustama täiesti uusi kriteeriume või uusi omadusi toodetes, näiteks uued materjalid või mingisugune uus esteetiline väljund. Hakkas tekkima institutsioon , kus keskkond hakkas küllastuma toodetest. Tekkis ka üks suur probleem, mis on kestnud praeguseni, me hakkasime tootma enda ümber väga palju prahti. Pidi tulema uus kriteerium , mis määrab ära milline toode on vajalik, milline mitte. Sealt edasi, tänapäeval kõige olulisem aspekt on see et me peaksime looma vajalikke tooteid, mitte objekte kui selliseid. Toote olemus ja väärtus saavutab oma eluõiguse ja kestuse tarbimises.
Arvestades seda, millisena me mõistame tootedisaini praegu, on selle algusaja paigutamine õigustatud 20nda sajandi algusesse või sajandi vahetuse paiku. Eesti puhul on selle perioodil kõige ilmekama ning tugevaima tootekujundusega ja tootearendusega ettevõtte Lutheri vineeri - ja mööblivabrik ja ehkki selle puhul on võib-olla küsimus selles, et me ei saa rääkida konkreetsest disaineritest või inimestest, kes selle toodangut kujundasid, sest me lihtsalt ei tea seda, on ta argipäevas hästi oluline. Heas mõttes uputas Lutheri vabrik terve eesti üle laiatarbemööbliga, selles mõttes on see Eestis hea tähenduslik vabrik, sest Lutheri on mööbli sünonüüm eestlase jaoks selle perioodist. Samuti on oluline Edvard Taska näide, kes muutis oluliseks köite ja nahakunsti ja tõi selle laiemalt rahva sekka. Tema kujundatud ja töökojas tehtud köited ja tarbeesemed olid samuti oluline osa esimese vabariigi aegsest keskkonnast, tema tähtsust ei saa ülehinnata. Lorupi kristallivabrik, on üks ettevõte, kes kujundas esemelist keskkonda Eestis 30ndatel. Mitmed varasemal loodud ettevõtted kandusid tinglikult sõjajärgsesse perioodi edasi, paljud tootmisbaasid jäid selleks aluseks, mille pealt mindi edasise toodanguga nõukogude aega edasi. Nii Taska, Lorupi, kui ka Lutheri vabrik elasid edukalt edasi teiste nimede all.
Uuematel aegadel nüüd, 90ndatest alates on mitmed ettevõtted ja tootmisbaasid meie kurvastuseks lagunenud. Mõned, nagu näiteks Standard, on jäänud jalgadele ja töötavad edasi.
Standardi ajalugu ulatub aastasse 1944, mil nelja mehe poolt esimesteks toodeteks olid kontorilaud ja töötool. 1960.–1970. aastatel seati mööblitootmine teaduslikele alustele , Mööbli Eksperimentaalvabrikust Standard sai Tallinna Teaduslik Mööblitootmiskoondis Standard. Standardist sai Eesti masstoodetava mööbli kujunduskeskus. Uuriti mööbli arengusuundi ja projekteeriti 90 protsenti kogu toonasest mööblist. Masstoodangus olev mööbel aga julgete näituseideega tihti kaasa ei läinud, see oli eeskätt praktiline. Standardi viies tsehhis toodeti sektsioonkappe, laudu, saalitoole, laste-, pehme-, söögitoa- ja kabinetimööblit. Pool toodangust läks asutuste tellimuste täitmiseks. 1980. aastal saadeti mööblit 28 olümpiaobjektile. Tallinnas asuva Standardi erimööbli tehase tootlikkus on tänase päevani üks suuremaid  Põhja-Euroopas.

Huvitavad mööblidisaini näited

Kõige edukamate Eesti mööblitööstuse näidete hulka kuulub kindlasti Lutheri vabriku vineerpõhjaga toolid [Lisa 1], millest aastate jooksul kujunes välja praktiline rahvatool. Edu põhjus peitus väikestes tootmiskuludes ja tööstuslikus masstootmises. Need toolid saavutasid edu nii Eestis kui ka välismaal.
Samuti ei tohiks mainimata jätta vabrik Standardi kokkupandavat mööblit[Lisa 2]. 60ndatel ja 70ndatel toodetud mööbli edu seisnes odavuses ja disainis , mis võimaldas kokkupandavale mööblile palju asju paigutada ja mööblit ise asetada kitsastesse oludesse.
Välismaisetest disainidest on ehk kõige tuttavam kolme jalga tool [Lisa 3]. Soome disainer Alvar Aalto poolt disainitud tooli edu peitub selle lihtsuses. Sellele on kinnitatud tavalise nelja jala asemel kolm ning neid kolme jalga ühendab üks ringikujuline iste. Tooli masstoodangu võimaldas Soome kase painduvus.
Funktsionaalse mulje jätab ka Josef Albersi, Bauhausi kooli õpilase, disainitud lauakomplekt [Lisa 4]. Tammepuidust ja värvitud akrüülklaasist koosnev lauakomplekti edu peitub selle lihtsuses ja funktsionaalsuses. Laua kasutamise lõpetamisel saab seda paigutada ruumisäästlikult üksteise alla.

Mida tootedisain annab mööblile

Tootedisain võimaldab mööblile esteetilisust , omapära, huvitavust, kasutajasõbralikkust, lihtsust , arusaadavust, funktsionaalsust, ergonoomilisust, ökonoomsust, turvalisust ja uuenduslikkust. Kindlasti ka see, et tooted vajavad enamat kui seda, nad vajavad ka pisut poeesiat. Ei tohiks unustada, et disainerid disainivaid meile inimestele. Konstantin Grcic on öelnud „Kui ma disainin, ma disainin inimestele, mitte abstraktse olemuse turule, ma disainin inimestele, sest ma inimesi tunnen ja armastan neid“.

Lisad

Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4

Kasutatud allikad

http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/5._Eesti_loomemajanduse_olukorra_(2011) _uuring_ja_kaardistus_-_Disain.pdf (20.03. 2017 )
https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/valitsus/arengukavad/Majanduskeskkond/Disainivaldkonna%20riiklik%20tegevusplaan%202012-2013.pdf (20.03.2017)
https://arhiiv.err.ee/vaata/ellujaamise-kunst-asjad-tootedisain (21.03.2017)
http://www.ohtuleht.ee/241504/lutheri-vineerpohjaga-toolid-tegid-ilma-ulemoodunud-sajandi-vahetusel (21.03.2017)
http://www.ohtuleht.ee/221588/moobel-mille-keskel-on-ules-kasvanud-mitu-polvkonda (21.03.2017)
http://www.postimees.ee/1422203/eesti-mooblidisaini-esiajalugu (21.03.2017)
https://et.wikipedia.org/wiki/Lutheri_vabrik (21.03.2017)
http://www.highsnobiety.com/2015/07/08/iconic-furniture-designs/ (21.03.2017)
L. Bhaskaran. 2005. Disain läbi aegade: tuntumate kunstivoolude ja stiilide rakendamine kaasaegses disainis. Tallinn: Digipraktik
R. Lõhmus. 2016 . Eesti mööbli lood. Tallinn: Akriibia