kuningat. Mõned päevad peale ülestõusu Harjumaal kordusid samad sündmused Läänemaal: eestlased pesid maha ristimisvee ja lõid kõik kätte saadud sakslased maha. Kokkupuude Paidega Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid kiiresti Liivi orduni, kui tapatalgust põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu alale hakkasid saabuma. "Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest hirmsast tapmisest, mis Harjus oli sündinud. Eestlased saatsid saadikutena Paidesse oma neli kuningat, keda saatsid kolm kannupoissi. Nelja kuninga mõrvamine Paides 4. mail 1343 algasid Paides läbirääkimised. Ordumeister päris kuningatelt aru selle kohta, miks eestlased nii palju sakslasi, teiste hulgas ka Padise mungad, ära olid tapnud Selle peale vastasid kuningad, et neid (s.t. maarahvast)
Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
Märgutulena süüdati kõrgemal kohal seisev maja. Eestlased hävitasid Padise kloostri ning tapsid 28 munka. Harjulased valisid endale 4 kuningat- esialgul kutsuti neid mässajateks Ülestõusnud liikusid Tallinna alla ja mindi Turusse abiväge kutsuma. Samal ajal tapeti Läänemaal sakslasi. Kuningate tapmine ja Sõjamäe lahing Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele. Ordumeister lasi kuningad hukata. 14. mail toimus Sõjamäel lahing-3000 eestlast sai surma. 4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt.
keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest. Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordut. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Ta katkestas kohe Pihkva vastase sõjakäigu , koondas oma väed Põhja+Eestisse ning kutsus ülestõusu juhid läbirääkimistele Paidesse. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna peavad nad ka oma saatkonna läkitama ja kui süü sakslaste juures asuvat, siis tahtvat ta selle eest ise hoolitseda, et kõik asjad uuesti heaks peaksid saama. See meeldis eestlastele hästi."
Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piirajate juurde saadeti saadikud rahusoovidega. Saarlaste viha oli aga suur ja
ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn. Seda on tänaseks kaks korda uuesti üles ehitatud: 19. sajandi lõpus ning aastatel 19901993. PIKK HERMANN ehk VALLITORN Liivimaa Ordu ehitas Paidesse 1265. a. võimsa 8- tahulise torni Pika Hermanni (hiljem nimetati Vallitorniks). Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730
provintsi valitseda. Ülestõus Algus: 23.04.1343 süüdati ületõusu alguse märguandeks mäekünkal maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt. Kohalike riigikeste juhid olid mures, seepärast paluti sõjalist abi Saksa Ordult. Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park
Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut
2. Paranda vead. A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt
Algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletund kõigile vaenlastele on alanud. Tungiti korraga sakslastele peale ning tapeti kõik, kes olid saksa verd Vallutati Padise klooster, seal tapeti 28 munka ja seejärel põletati klooster maha Eestlased suundusid Tallinna vallutama, lootes, et rootslased tulevad neile appi Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad. Juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi
piiskop koos toomkapiitli ja vasallidega Riia vastu 21.03.1304 uus Riia peapiiskop Friedrich von Pernstein, ordu tõsine Toimumiskoht kas Paide või vastane Tartu Ordu oli eestvedaja Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4. mai 1343 jõudsid ordumeister ja eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele Eestlaste saadikud: 4 kuningat, kes valiti Tallinna lähistel, ning 3 sulast Eestlased surmasid sakslased ja asusid vägedega Tallinna lähedale laagrisse konflikt Järva foogti sõjasulased tapavad eestlaste saadikud Venelased piiravad paidet 1558. a juulis Tartu venelastele paanika Rakvere, Põltsamaa, Laiuse jpt linnused jäetakse maha Paide linnus püsib, Caspar von Oldenbockum lööb venelased tagasi, naasid kahe aasta pärast
Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Tallinna alla jõuda. Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. Läbirääkimised Paides ja eestlaste saadikute tapmine 4. mail 1343 jõudsid nii ordumeister kui ka eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Eestlased saatsid sinna ilmselt oma väejuhid: neli valitud kuningat, kes olevat ehitud neitsikroonidega; neile lisaks oli ka kolm sulast ehk kannupoissi. Juba enne läbirääkimiste algust purustasid orduväed Kursi komtuuri juhtimisel aga Ravila küla lähedal paiknenud eestlaste moonavoori, mille üle ordumeister ka väga õnnelik olnud. Läbirääkimisi see intsident siiski ei tühistanud.
lisati konvendihoone Neljast tiivast ehitati välja põhja- ja idatiib, kahes ülejäänud tiivas püstitati ainult sisehoovi sulgevad välismüürid, kaitseehitiseks jäi kõrge kindlustorn, mida kutsuti Pikaks Hermanniks Peale Jüriöö ülestõusu rajati veel ristkülikukujuline müür, kaugele ette ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573
sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14
Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) . Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse. Ülestõus oli võõrale võimule jahmatav ning appi tõttasid orduliikmed, kes kustusid 4 kuningat Paidesse, kus nad vaatamata kokkuleppele tapeti. Ülestõus katkes ja ka Tallinnast suudeti lager kiiresti hävitada. Ülestõusule ei jõudnud ka abiväge õigel ajal, Ülestõus sai lüüa. KESKAEGSETE LINNADE JUHTIMINE Keskaegset linna valitses raad, kus liikmeteks said olla vaid kaupmehed. Isegi jõukas käsitöölistel ei olnud lootust sinna saada. Linna käekäiku ja linnaelu juhtisid enamasti raehärrad, keda oli kokku 24. See jagunes pooleks, oli istuv raad ja puhkav raad.
aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris. Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis. Algas sõda ja küüditamine. Isa käskis neil kodunt lahkuda, sest Tapal oli rong kuhu küüditati peresid. Neil olid seljakotid seljas ja nad jooksid metsa. Siis tulid sakslased ja nad said koju tagasi minna. Sakslased ööbisid nende talus. Varsti tuli ka nende isa koju
Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga
Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnistati sama aasta 12. juulil Paide kreisi praosti Peetri õpetaja J. Fr
1343 aastal 23.aprillil , jüriööl algas kokkulepitud märguande peale (milleks oli mäekünkal süüdatud maja), ülestõus Harjus. Süüdati Padise klooster ja tapeti seal elanud 28 munka. Ülestõus levis ka läänemaale, hakati piirama Haapsalu linna. Suure väega tuldi ka Tallinna alla ning asuti sinna laagrisse. Saadikud läkitati abipalvega Pihkvasse ja Turu foogti juurde Soome. Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlaste juhid, neli kuningat, Paidesse läbirääkimistele. Seal tabas eestlasi raske kaotus, sest kuningad ja nende saadikud tapeti sõnamurdlikult. Ordumeestel õnnestus Tallinna all olev eestlaste laager suhteliselt kerge väega hävitada. Ülestõus Põhja- Eestis sai lüüa. Saarlased püüavad võõrast võimust vabaneda 1343 aastal, 24 juulil, päev enne jaagupipäeva, tegid saarlased katse ennast enda maal maksma paana. Viimane kants, mida piirama asuti, oli Pöide linnus. Kuna piiratutel polnud
täiuslik sõjatehnika.vallutajad olid head diplomaadid.pikka aega võideldi kui võrdne võrdsega,eestlased omandasid teadmisi ja tehnikat kiiresti.puudust tuli Elavjõust. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS(12) 1343-1345taani riik polnud enam nii võimas ja 4atterdag otsustas meretaguse valduse saksa ordule maha müüaeestlased aksutasid ära võimavahetust ja proovisid enda olukorda parandada. 23aprillil süüdati küngastele tuli ja mindi vallutama koostreid,valiti välja neli kuningat,nad kutsuti paidesse ja pandi kohtu alla ja tembeldati halbadeks ning tapeti.koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt
Samuti valiti see päev ka sellepärast, et see sümboliseeris uut algust. Eestlased olid rüüstanud Padise kloostri ja tapnud 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased olid valinud omale neli juhti, keda kutsuti peagi kuningateks. Liivi ordu hakkas ülestõusu peagi maha suruma. Liivi ordu sõdis ka parajasti Pihkva vürstiriigiga. Orduväed suunati kiiresti idast KeskEestisse. Neli kuningat koos kolme sulasega läksid läbirääkimistele Paidesse 4. mail. Läbirääkimised toimusid ordumeistri, Burchard von Dreilebeniga. Ordumeistril oli valida, kas vasallide kasuks või eestlaste. Vasallide kahjuks loobumisega oleks ta võinud liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega, kuid ta valis ikkagi vasallide liidu eestlaste vastu. Üheks selleks põhjuseks oli keeleline arusaamatus. Eestlaste väljendused olid tõlgi kaudu saanud hoopis teise ilme: nagu eestlased oleks ähvardanud kõik sakslased maha lüüa, kuid tegelikult eestlased
sõnul teevad arstibrigaadid sama tööd mis õebrigaadid. Edaspidi peaks arstibrigaad välja sõitma keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel. Terviseameti seisukohalt on praegu 113 arsti, kellest osad on saanud juba koondamisteate. Samas on arstibrigaade mõnes teises piirkonnas hoopis juurde tulemas. Praegu teadaolevalt on nendeks kohtadeks, kus arstibrigaadid ei jätka, Kohila, Saku ja ka Kärdla. Arstibrigaad tuleb ilmselt Paidesse seal ei ole arstibrigaadi aastaid enam olnud. 2013. aasta eelarves on arstibrigaadide raha 6 705 000 eurot, 2014 on 7 042 000 eurot. Selle tõttu, et paljud arstid jäävad tööta ja lähevad ilmselt kuskile teise riiki tööle, arvatavasti Soome, saab Eesti riik kahju. Eesti kaotab oma maksumaksjaid. Samuti on väljakutsetele vaja arste. 3.Google investeerib Soome 450 miljonit eurot IT-hiid Google investeerib soomlaste Hamina andmekeskusse lähiaastatel 450 miljonit eurot
nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Paul Luhthein gravüür Võitluste laienemine Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita. Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis
Natuke Paidest. Paide asub Kesk-Eestis. Pide teine nimi on Eestimaa Süda. Paide o n väga rikka ja kaugele ulatuva ajalooga. Paide ajalugu saab oma juured juba 1265. aastal, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Sellest vallitornist, mis on sõdade ja rüüsteretkede tõttu mitmel korral maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paidel on olnud väga palju erinevaid nimesid, selliseid nagu Wittenstein, Weissenstein, Paede ning lõpuks kujunes välja praegune nimetus Paide.
teinud) Jüriöö ülestõus · Eestlased tahtsid saada tagasi oma vabadust, mis kaotati 5 põlve tagasi · Algas tulesüütamismärguandega 23. Aprill 1343 öösel, millega laastati kogu Põhja-Eestit · Ordu sekkus sündmustesse, kuna nägi selles ohtu endale ja ta sai sekkuda Põhja-Eesti asjadesse, esitledes end Saksa kaitsjatena. · 4. Mail läksid kuningad läbi rääkima Paidesse ja nad tapeti ja see halvas ülestõusjate sooritusvõimet. Ülestõus suruti maha. 1346 müüs Taani oma alad Saksa ordule. Eestlased kaotasid relvakandmise õiguse. · Mõisad ja talurahva elu: Mõisaid oli ~1000 kokku Põllumajandusühiskond- talupoegi 93% , samuti hakkas tõusma rahvaarv, kuna elatustase paranes. Eestimaal oli elanikke umbes 150-180 tuhat, Soomlasi 50 000, leedulasi 170-190 tuhat. 3 sajandi jooksul kasvas rahvaarv 2 korda Eesti ja Leedus, kuid Soomes 4-5 korda.
ilmasõjast. Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed. Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 1 Jüriöö ülestõusu hinnati nõukogude ajal ajaloosündmusena oluliseks. Sündmuse mälestuskivi püsti- tati mitte ainult Paidesse, vaid ka Kanavere lahinguväljale. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal andis aga võimaluse viia lõpuni Pätsu ajal kavandatu. Tallinna Jüriöö pargi ja monumendi rajamisel on järgitud algsele kavandile omast 1930. aastate totalitaarset esteetikat. Jüriöö sündmused elavad edasi ka rollimängudes ja lauludes ning neisse suhtumine on muutunud vabamaks ja mängulisemaks. Alates 2013. aastast tähistatakse Eestis jüripäeval, 23. aprillil, veteranide päeva
süüdati mäekungaste otsas tuled, mis oli teistele talupoegadele ülestõusu märguandeks. Sakslased ei taibanud ülestõusust midagi kuna jüriööl oli alati kombeks lõkkeid teha. Eestlaste salgad tungisid mõisadesse, tapeti kätte saadud sakslased ja pandi mõisad ja kirikud põlema. Eestlased vallutasid ka Padise kloostri. Kui kogu harjumaa, väljaarvatud Tallinn, oli sakslastelt tagasi saadud, valisid eeslased endi seast neli juhti. Kui liivi ordumeister sellest kuulis, läks ta ruttu Paidesse, kuhu kutsus eestlaste saadikud läbirääkimisele. Kuna ordu oli tugev, võtsid eestlased kutse vastu. Kui eestlaste saadikud Paidesse jõudsid, vangistati nad ja süüdistati saksa naiste ja munkade tapmises. Ülestõus surutakse maha. Ordu väed alustasid pealetungi Tallinna. Enne kui ordu väed jõudsid Tallinna, toimus suurem vägede kokkupõrge Kose kihelkonnas. Kaotustest hoolimata suutsid ordu väed eestlased tagasi lüüa
piiskopi;feodaalses riigis oli keskseks kujuks läänimees,XVI sajandiks olid vabadest eestlastest saanud sunnimaised pärisorjad;võitlus Riia pärast Jüriöö ülestõus-see toimus 1343.aastal 23.aprillil;algatuseks oli mäekünkal süüdatud maja;süüdati ka Padise klooster;eestlastele tuli appi ordumeister oma väega;kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse; nad tapeti;ülestõus Põhja-Eestis sai lüüa.
Eestlased teadsid, et oma jõududega ei saada hakkama, seega paluti abi Soomelt, mis kuulus sel ajal Rootsile. Eestlased läksid ise Turu foogti juurde ja neid võeti tõsiselt ja lubati aidata. Rootsi kuningas lootis maavaldusi ja Taani mõjuvõimu nõrgestamist. Põletati mõisasid, tapeti sakslasi. Levis kiirelt sõna, et enam ei pea makse maksma ja saab sakslased maalt välja lüüa. Aprillis ja mais lahingud, seega oli vaja teha midagi eestlase mahasurumiseks. Mai kuus kutsuti 4 eestlast Paidesse läbirääkimistele. Oli vaja aega võita, et ordu jõuaks tagasi. Eestlased aga läksid Paidesse, et rootslased kohale jõuaksid. Mõlemad osapooled soovisid aega võita. Ordul tegelikult ei olnud kavatsusi läbirääkimisi pidada. Eestlased tapeti. Barthalomaus Hoenecke kirjutas kroonika, mille kaudu saame teada palju Jüriöö ülestõusust. Mõni aeg hiljem jõudsid rootslased eestisse, kuid kuuldes, et eesti mõjuvõim on nõrgenenud, läksid nad tagasi.
piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest. Ordumeister kutsus nad Paidesse läbirääkimistele. Kõik 4 kunni ja nende saatjaskond killiti ära. 14. mail toimus otsustav lahing, mis muutus verepulmaks, tapeti 3000 eestlast. Ka Saaremaal puhkes ülestõus, nad alistusid alles 1345. aasta algul rasketel tingimustel, kuid taas lepinguliselt. Järgnesid kohutavad karistused, murti karvaste vastupanutahe. Eesti jagunes kolmeks Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Liivi sõda (1558-1583) 16
eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooniajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. August Wilhelm Hupeli sünd August Wilhelm Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis Buttelstedtis. Tema isa Christian Friedrich oli kohalik diakon ja Weideni pastor ning ema Barbara Christiana von Spankau oli
kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber. Liikumine levis kiiresti ka Läänemaale, kus piiramisrõngasse sattus Haapsalu. Hoeneke kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika
Nende teadmisi kontrollisid koolmeistrid ja hiljem pastor isiklikult. 1786. aastal avas uksed Hupeli palvel rajatud Põltsamaa saksa rahvakool. Põltsamaa rahvakool andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust. Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès, kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal.
Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks. Ülestõusu algus 23.aprill, kui tehti lõket kevadiste tööde alguseks . Peale rünnatud pölisrahvas väga tapatööd ei teinud , aga siiski oli tapmist ning kes pääses saklastest jooksvat paljalalju paidesse ja tallinnasse. Esimesena vallutati Padise kloosert, mis pöletati maha ja tapeti 28 munka. Kogu harju (va Tallinn) oli vallutatud tagasi. Siis eestlased koondusid. Valiti grupijuht ''kuningas'', sõjapealik (4). 10 000 meest liikusid tallinna poole laagirsse. Linnavallutamine oli põhimõtteline ja strateegiline küsimus. Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised
sakslased ja valisid enda hulgast 4 kuningat. · Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöördudi Rootsi esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva vürti abi. -> Lubati saata abi. · Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole. · Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses.
suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele. Tema hauakoht on teadmata, kuid Reopalu kalmistule on püstitatud mälestuskivi. Johann Wilhelm Ludwig von Luce Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama.
Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige rohkem mõisaid. Ülestõus tabas sakslasi ootamatult , sest nad olid harjunud jüriöö lõkete ja käraga. Kõik kätte saadud sakslased tapeti, ellu jäänud põgenesid Tallinna või Paidesse Kogu harjumaa puhastati võõrast võimust Eestlased valisid enda seast 4 kuningat Võõrvõimud unustasid omavahelise vaenu.. Ja pöörusid ordu , kui ainsa sõjalise jõu poole Ordumeister kutsus aja võitmiseks Ka eestlased loodsid aega võita , kuid nad tapeti.. ( 4.mai 1343) Esimene lahing eestlaste ja ordu vahel toimus Kanaveres Teine lahing toimus tallinna lähedal Sõjamäel 11.12.2012 Ülestõus Saaremaal 24.juulil 1343 puhkes ülestõus Saaremaal
A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G
kätte saadi. Padise klooster võeti ära, pisteti põlema ja mungad hukati. Nii oli maa jälle sakslastest vaba. Nüüd asuti Tallinna piiramisele. Valiti neli juhti ehk kuningat. Eesti malev läks Tallinna alla ja asus linna piiramisele. Võidu kindlustamiseks oli Rootsi valitsuse all olevast Soomest abi palutud. Sealt lubati suur sõjavägi appi saata ja estlased jäid seda ootama, kuid abi viibis, sest mäss algas varem. Teada saades eestlaste mässust, ruttas Liivimaa ordumeister Paidesse, et mässu vaigistada, kuigi Põhja-eesti ei kuulunud tema võimu alla. Ta kutsus eestlaste juhid - kuningad enda juurde läbirääkimistele. Kuningad ilmusidki paha aimamata kolme sulase saatel ordumeistri juurde. Algasid läbirääkimised. Selle asemel, et eestlaste kuningatega antud ausõna kohaselt kui endaväärilistega ümber käia, andis ordumeister käsu neid vangistada. Nad hukati ühes kaaslastega. Samal ajal viibis eesti peavägi Tallinna all ja piiras linna
Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal
alistada. Suri Tartut kaitstes. KESKAEG- 1227-1558 Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja diplomaat, tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-,ja Preisimaal. Burchard von Dreiben- Liivimaa ordumeister, kes lasi 1343 4 mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4 Eesti kunni ja siis tappis nad. Bartholomäus Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid.
Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine) Vallutati Padise klooster Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse 4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele tapeti Ülestõusnud jäid juhtita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 24.07.1343 üritavad saarlased ülestõusu 1344 orduvägi saabub Saaremaale Saarlased kaotasid rängalt Tagajärjed: Eestlased said lüüa 1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-eesti sakslastele Talupoegade elu halvenes veelgi LIIVI SÕDA Põhjused: Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele.
Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õigus-valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki linnaõigus, oli kehtiv ka näiteks Tallinnas.
talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. · Kadrioru loss - 1714. aastal ostis Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17
Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule
· Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal toimiti sarnaselt harjulastele, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla. · Hoolimata lahkhelidest võõrvõimude endi vahel, pöörduti ainsale võimalikule päästjale Liivi ordule. . Selle põhjapoolsemaks tugipunktiks oli Paide ordulinnus, kuhu jõudsid põgenikud ning abipalved nii Harjust kui Läänemaalt. · Ordumeistri kutsega tulid eestlaste juhid Paidesse läbirääkimistele,nii lootsid kuningad saada ajapikendust abivägede päralejõudmiseks. 1343. aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3sõjasulasega. Ning ka vastaspool oli esindatud kõrgel tasemel . ordumeister + hulk tähtsaid ametiisikuid. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada, tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti. Eestlaste
piirasid 10000 mehelise väega sisse Tallinna ning läkitasid Turusse saadikud abiväge kutsuma, kus Rootsi asevalitseja lubaski paari nädalapärast Tallinna all olla. Ka Läänemaal tapeti kõik sakslased ja piirati sisse Haapsalu. Ordumeister lõpetas seda kuuldes sõjakäigu Pihkvasse ja liikus orduväega kiirelt Tallinna suunas. Abi kutsuti Riiast ja eestlaste kuningad kutsuti läbirääkimistele. Eesti juhid lootsid aega võita ja läksidki läbirääkimistele Paidesse, kus nad aga ordumeistri käsu kõik armutult maha tapeti. Juhtideta jäetud eestlaste vägi Tallinna all valmistus küll lahinguks kuid ordumeeste rünnak 14.mail 1343 lõi rivi segi ja võitis lahingu (Sõjamäe lahing) 4-päeva hiljem jõudis Tallinna alla ka Rootsi sõjavägi kuid pidi pettunult tagasi purjetama saades teada eestlaste lüüasaamisest. Suvel ülestõus jätkus, kui juulis tõusid üles ka saarlased, kes piirasid ja alistasid Pöide linnuse, tappes kõik seal olnud sakslased
Laadavainul peeti 4-5 korda aastas laata, vaheajal aga karjatasid linnaelanikud seal lehmi ja hanesid. Võistlusteks tuli iga kord rajad uuesti märkida ja mõõta, sest ükski märkimisviis polnud püsiv. Märgistusvahenditena kasutati lupja, vitsaraagusid, saepuru või väljakaevatud mättatükke. Lehmade "visiitkaartide" koristamiseks pidi labidas alati käepärast olema, vahel ka keset kõige kibedamat võistlust. Aegamööda küpses ja süvenes mõte ehitada Paidesse ajanõuetele vastav staadion. Mõte liikus, selle realiseerimiseks otsiti aastaid viise ja võimalusi neid aga nappis. Linn oli vaene, Eesti valitsus ei olnud veel huvitatud spordi arendamisest. Kohalikud spordientusiastid aga ei jätnud jonni. Otsustati, et staadioni asukohaks saab endise tapamaja tagune, üle jõe asuv kõrgem heinamaa. 1924. aasta kevadel toimusid staadioni rajamisel esimesed talgud. Lõpuks, 15. juunil 1930. aastal võidi pidada Paide uue staadioni avavõistlused. Tööd
Vedurite remont käis ajutises depoos. Töötajad tegid läbi kursused, osakondades loodi ametiühingukomiteesid. Depoo kollektiiv võttis vastu sotsialistlikke kohustusi. 1945. aasta Järvalane kirjutab, et on püstitatud uus jaamahoone, lõpetatakse depoo ehitust, on korrastatud ja puhastatud jaama ümbrust. Taastatud on rööpmestik, rööpmeseadmed ja valveputkad. 1945. aasta lõpul hakati Tallinnast tooma postisaadetisi Türile iga päev. Seniajani jõudis post Tallinnast Paidesse autoga ja sealt Türile hobusega. Vanalt tehnikalt uuele. Töökorraldus 1950ndatel aastatel suurenes eriti kaubavedu ja raskekaaluliste rongide arv. Veduridepoo töötajad suurendasid rongide tehnilist kiirust, kiirendasid laadimist ja lühendasid ringlust. 1957. aastal algas üleminek vanalt tehnikalt uuele. Seniseid auruvedureid hakati ümber vahetama uut, TU 2 tüüpi Poola soojusmootorvedurite vastu, mis oli tehnika viimane sõna.
28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja Paldiski linnas rendiõiguse alusel. Edasi nõudsid venelased väeosade paigutamist üle terve maa: Paidesse, Valka, Haapsallu ja mujale. Kui vene tankid üle piiri Eestisse veeresid, oli palju neid kes tundsid, et käes on meie hävitamine. Eesti kaitsevõime oli surmavalt halvatud (rahvaarv võrreldes N. Liiduga väiksem kui 1:100). Peale pakti sõlmimist astus Eenpalu valitsus tagasi. Uue valitsuse moodustas presidendi ettepanekul Jüri Uluots. Hilissügisel puhkes Talvesõda Venemaa ja Soome vahel. Eestile oli esitatud selge ultimaatum: N. Liit vajab väljapääsu Balti merele. Okupatsioon
annaabi.ee 
