Vabadussõja slaidshow (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

pptx

VABADUSSÕDA 1918-1920

VABADUSSÕDA 19181920 Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 9A klass Õa2011/2012  *Sissejuhatus Click icon to add picture Click icon to add picture * Enne Vabadussõda lõppes I Maailmasõda, selle lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele.  *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ja Valga). Uuel aastal lähe

Ajalugu

12

pptx

Vabadussõja esitlus

polkovnik Johan Laidoner. 7.jaanuar 1919. toimus vastupealetung PõhjaEestis, edaspidi ka LõunaEestis  Paju lahing ja LõunaEesti vabastamine Lühikese pausi järel koondas Rahvavägi oma jõud tähtsa raudteesõlme Valga vabastamiseks. Suuresti soomusrongide toel sunniti enamlased taanduma PõhjaTartumaalt. Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri mõne aja pärast Julius Kuperjanov Tartus.  Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi. Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus

Ajalugu

8

docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha.

Ajalugu

5

docx

Eesti Vabadussõda

Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning abiks tulid ka välisriigid.

Ajalugu

5

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat.

Ajalugu

7

doc

Vabadussõda

Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine ­ sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ­ ning saadi abi välisriikidelt

Ajalugu

2

doc

Vabadussõda. Landeswehri sõda

EESTI VABADUSSÕDA 28.11.1918 ­ 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Ra

Ajalugu

14

doc

Eestlaste relvastus Vabadussõjas

Kuigi kaitseliit oli alles loomisjärgus, võtsid ­liitlased oma ülesandeid tõsiselt ja näitasid üles tahet ja algatusvõimet. Alalise sõjaväe asutamine otsustati 16.novembri nõupidamisel ning esialgu otsustati moodustada see vabatahtlikkuse alusel. Kuid vähese huvi tõttu kuulutas Viru maakonnavalitsus 24. novembril 1918. a. välja sundmobilisatsiooni, mis päev pärast Narva langemist, 29. novembril, laienes üldiseks mobilisatsiooniks kogu riigis. Vabadussõja alguseks suudeti sõjaväkke koondada 2200 ­ 2300 meest, sh ohvitserid. See arv näitas, et enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata. 3  SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL November 1918 Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)