10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ellenmaria0290
Õppematerjali autor
............................................................ 11 Minu kodukohas tegutsevad seltsid või ühingud.................................................................... 12 Kokkuvõte Mida ma enne ei teadnud...................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Minu kodukoht on Paide. Paides olen ma sündinud ja üles kasvanud. Olen elanud siin 17 aastat. Mulle meeldib Paide juures väga see, et ta ei ole väga suur linn, vaid selline väiksem. Paides on palju vaatamisväärsusi, nt paide vallimägi, ilusad pargid tehisjärv ja palju muud. Sündisin ma Paide haiglas. Paides on see minu eluajal esimene kodu, kuid enne seda oli meil teine korter aga kui ma sündisin, siis kolisime siia, kus ma praegu elan ja olen siin elanud juba 17 aastat.
.....................................8 Paide Ordulinnus................................................................................................................................11 Linnuse ajalugu........................................................................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu.......................................................................................................
1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
Liivimaa ristisõjaga olid seotud Holsteini augustiinlased, Loocumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. 1200. aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202
Vastu pakuti karusnahku ja vaha. On ka teateid sellest, et eestlased on sõjavange orjadeks müünud. 1187.a hävitati tolleaegne tähtsaim Rootsi linn Sigtuna. Kes seda täpselt tegid, pole teada, kuid usutavasti olid linna ründajate seas ka saarlased. Mõningaid sõjaretki tegid siia venelased ja eestlased vastasid neile, püsivaid vallutusi need sõjakäigud kaasa ei toonud. Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Seetõttu suhtuti kõigesse kui elavasse. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma
1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused. 1297–98 Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). u 1300 Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. 1302 Rakvere sai linna õigused. 1305 Tsistertslased asutasid Padise kloostri. 1315 Liivimaad tabas mitmeaastase ikalduse tõttu nälg. 1328-30 Teine Liivimaa kodusõda. 1329 Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu) orelite kohta.
D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid