Eesti muinasaja lühikokkuvõte. (1)

MUISTSE VABADUSVÕITLUSE 3 PÕHJUST JA 3 TULEMUST
Muitsne vabadusvõitlus algas, sest Eesti taheti ristiusustusda, ning see tuli ka vastu võtta (toimus ristisõda 1111 -1111 ). Veel oli üks põhju see, et Eesti asukoht on väga soodne ja seda taheti enda võimu alla saada. Kolmas põhjus oli seotud sellega, et neil puudus ühine valitsaja ja riigikord .
Muistse Vabadusvõitluse käigus surid väga paljud inimesed, sest toimusid suured tapatalgud. Muistse Vabadussõja lõpuks olid eestlased alitatud võõrvõimule.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
Eestaste vabadusiha polnud kuhugile kadunud, isegi siis kui nad olid elanud võõrvõimu all juba üle sajandi. Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) .
Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse .
Ülestõus oli võõrale võimule jahmatav ning appi tõttasid orduliikmed, kes kustusid 4 kuningat Paidesse, kus nad vaatamata kokkuleppele tapeti . Ülestõus katkes ja ka Tallinnast suudeti lager kiiresti hävitada. Ülestõusule ei jõudnud ka abiväge õigel ajal, Ülestõus sai lüüa.
KESKAEGSETE LINNADE JUHTIMINE
Keskaegset linna valitses raad , kus liikmeteks said olla vaid kaupmehed . Isegi jõukas käsitöölistel ei olnud lootust sinna saada.
Linna käekäiku ja linnaelu juhtisid enamasti raehärrad, keda oli kokku 24. See jagunes pooleks, oli istuv raad ja puhkav raad.
Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele.
EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA
Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse , kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid . Talurahvad jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku.
Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535 Witterbergis katekismus, mis eestlasteni aga kunagi ei jõudnus, kuna see keelati Tallinna rae poolt, kuna seal olevat liiga palju vigu.
Kuid esimene eesti keelne raamat ilmus väidetavalt juba kümme aastat ennem, kuid selle kohta andmed puuduvad. Pingutused aga jätkusid.
Tänu sellele, et usupuhastus linnades suhteliselt kiiresti võidule pääses, said ka linnalapsed võimaluse saada kirjatarkust. Tallinnna raad otsustas 1542 . aastal, et ka tänavapoisid tuleb panna kooli või siis hoopiski minema saata. Nii kujuneski välja vaeste koolipoiste asutus, kust said haridust ka eestlased. Nii saigi areneda lugemis –ja kirjaoskus .