Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti
7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära), mehed ( tahtsid saada teise mehe naist, kes oli ilus ), daamid ( petsid oma mees samamoodi nagu naisedki. DAAMID nemad üritasid olla kõiges truud, kuigi mees neis pettis. ÕILSAD: 14 a tüdruk, kes tahtis Jumalat teenida, kuigi ta ise arvas, et ta teenis teda hästi, sest ta ei teadnud, kuhu pahandusse see mees teda viib. 10
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „M...
Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et novellides jagunevad inimesed üldiselt kaheks: esiteks need, kelle vooruseid ülistatakse ja keda saadab pooldav suhtumine ning teiseks petturid ja negatiivsed isikud, kes põhjustavad teistele kannatusi ja kellesse ei suhtuta hästi või lihtsalt pahelised või isekad ja rumalad, kelle üle heidetakse nalja. Nende näidetel kajastabki Boccacio oma moraalitaju. Tema elukäsitlus on kõrvuti nii humoorikas ja kerge, kui ka sügavatundeline ja kirglik. ,,Dekameron" on kirjutatud renessansi ajastul, mil toimus vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- Euroopas. Vabaneti rangetest usupiiridest ning hakkas levima vabamõtlemine. Boccacio novellide maailm osa sellest. Ta tuli välja lühijuttude
Holden pole ka ise päris kindel kas ta ikka on täiskasvanu. Täiskasvanuks saamine tekitab Holdenis hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Täiskasvanud inimsesed on Holdeni arvates tihedalt seotud võltslikkuse ja silmakirjalikkusega. Holdeni arvates on täiskasvanute maailmas kehtivate reeglite jälgimine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud täiskasvanud ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. ,,Elu on tõesti mäng mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunneb Holden end üksikuna ja ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see näib talle võlts ja kale. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks.On käinud neljas erinevas koolis, kuid ühtegi head ning jäädavat sõpra ta sealt endale leidnud pole.Ilmselt on
2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann
utsutud haleduse vooluks.Nad pöörasid suurt tähelepanu ka looduse kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne. Võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. NT J.Y.Rousseau (prantslane), N.Karamzin (venelane) ja Suve Jaan (eestlane). · Realism- Võeti kasutusele 1850. aastal (19.sajandi keskel). Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens (inglane, ''Oliwer Twist'' ja ''David Copperfield''), venelane Lev Tolstoi (romaan ''Sõda ja rahu''). · Naturalism- äärmustesse viidud realism, hakati ühiskonda kujutama ilustamata ja vahetult. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Émile Zola (romaan ''Thérese Raquin''). · Romantismi ja realismi võrdlus- 1. Realism käsitleb inimesi ja elu tõetruult ja objektiivselt, nagu nad
Fausti naudingute teele. 5. Faust ei hüljanud Margaretet, ta pidi põgenema, kuna ta oli tapnud Valentini, kes juhtumisi oli Margarete vend, aga Faust seda ei teadnud. Mefisto oli rahul, et sai Fausti Margaretest eemale ja pani Fausti kõik unustama. 6. Faust on doktor ja teadlane, kes ei olnud rahul oma teadmistega. Mefistofeles oli saatan, kes pidi tõestama Jumalale, et suudab Fausti panna midagi pahelist nautima, et Faust ei ole erand ja et kõik inimesed on pahelised. Faust oli otsija. Mefisto aga teenusepakkuja. Mefisto tundus tugev ,aga kui jutt läks armastusele ei olnud ta oma võimetes enam nii kindel, sest armastuse vastu ei saa ükski jõud. Mefisto suutis palju korda saada, aga Faust oli temast palju targem. 7. Lepingu sisu seisnes selles, et Mefisto teeb kõik mis võimalik, et Fausti õnnelikuks teha. Faust ei uskunud sellesse, tahtiski proovida. Vastutasuks pidi Faust teenima Mefistot pärast oma surma
peale! (Afganistani vanasõna) *Ma nutsin, sest mul polnud jalatseid- kuni nägin meest, kel polnud jalgu. (Pärsia vanasõna) * Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) *Inimene, kes oskab asetada ennast teiste seisukohale ja kes saab aru nende mõtteviisist, ei tarvitse kunagi muretseda oma tuleviku pärast. (O.D Young) * Kes ei ole kunagi lootnud, ei tunne kunagi meeleheidet. (G. B. Shaw) * Kui inimesed on rikkumata, siis pole seadusi tarvis, kui inimesed on pahelised, siis ei peeta seadustest kinni. (B. Disraeli) * Parem on olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea, kui inetu. (O. Wilde) * Inimesed teevad valeraha, kuid palju sagedamini teeb raha valeinimesi. (Jean Paul) * On kolm seletamatus asja : linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. (L. de Vauvenargues) * Igaüks, kes peab ennast asendamatuks, pistku sõrm vette ja vaadaku, milline auk pärast sõrme väljavõtmist sinna jääb. (F. Nietzche)
töökat inimest. ,,Hoost rautamast veel kuum ja higine,/ ta raskel sammul astub üle turu."(,,Vana sepp"). Talviku luuletustes on märgata joobnu-hõngulisi ning tubaka tõmbamise detaile. Ma usun, et ta on seostanud ennast nende inimestega, kes ilutsevad tema luuletustes. Kuid ta on lisanud juurde rohkemat, et tekitada lugejas ärevust, mis ajaks tulihingelisemalt lugema. ,,Mu kopsud sõi tubaka karm/ ning alkohol hävitas neerud."(,,Paaria"). Luuletused on pahelised ning nukravõitu. Inimesed on väga pessimistlikud ja otsustavad ise kuidas elus hakkama saada. Inimene on justkui lindprii, vaba, ta teeb mis ise tahab ning teda valdab hoolimatus. ,,Must jäänud vaid kõle kompleks/ luuvaludes puusi ja reisi,/ mis edasi elab vaid seks,/ et vihata ennast ja teisi."(,,Paaria"). Heiti Talvik on kujutanud inimesi väga hästi, nad pole alistujad, läbi kannatuste suudavad jõuda tõeni ja sisemise rahuloluni. ,,Kui mustavad udud ja taevas
mis avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust
talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos olla, kuna mehele jääb majja kindel koht (Schutting, 2006: 45-91). 9 3.2. Analüüs Komöödia on lugu noormeestest, kes veavad ninapidi üht vana abikaasat. Kõik tegelased on omamoodi pahelised. Loo ainsaks positiivseks tegelaseks on naine Lucrezia, kel pole soovi oma meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning seetõttu jääb ka passiivseks objektiks. Näidendi alguses kahtleb Callimaco, kas plaan õnnestub, kuid Lucrezia annab alla ehk toimib oma loomuse vastaselt – kogu tema maailm hakkab olema ta enda vastu ning Callimaco poolt. Lucrezia usub, et kui Callimaco on tema ellu just sel hetkel ilmunud, siis just nii pidigi olema.
talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos olla, kuna mehele jääb majja kindel koht (Schutting, 2006: 45-91). 9 3.2. Analüüs Komöödia on lugu noormeestest, kes veavad ninapidi üht vana abikaasat. Kõik tegelased on omamoodi pahelised. Loo ainsaks positiivseks tegelaseks on naine Lucrezia, kel pole soovi oma meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning seetõttu jääb ka passiivseks objektiks. Näidendi alguses kahtleb Callimaco, kas plaan õnnestub, kuid Lucrezia annab alla ehk toimib oma loomuse vastaselt kogu tema maailm hakkab olema ta enda vastu ning Callimaco poolt. Lucrezia usub, et kui Callimaco on tema ellu just sel hetkel ilmunud, siis just nii pidigi olema.
Tema elujuhiseks on teostada endas ideaalset inimest. Ta on astunud sõjaväkke, et arendada positiivseid iseloomuomadusi, peale sõda lahkub aga sõjaväest, sest maailma vägevate teenimine on ohtlik, see eeldab enesealandamist ega tasu vägivalda enese kallal, mida ohvitseriamet nõuab. Tragöödia “Emilía Galotti”(1772) - saksa valgustusajastu teravaim näidend. Tegelaskond jaguneb kaheks leeriks: 1)paheline valitseja oma käsilastega, 2)ohvrid. Olulisemal kohal on pahelised tegelased, nende iseloomustus on antud palju detailsemalt. Draama “Naatan Tark”(1779) - usuküsimusi käsitlev. Tegevus toimub Jeruusalemmas u.1192, peale kolmandat ristisõda. Kõikide uskude olulisimaks elemendiks on kõlbeline tunne. ”Milline usk on kõige õigem?” - vastuseks on mõistukõne kolmest sõrmusest (“Decameroni” 1. päeva 3. novell). Oluline pole usk, vaid inimese kõlbeline käitumine
kõrgloome mõtteavarust. ,,Tormi" peategelane on Milano hertsog Prospero, kes on pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud. Ta tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Prospero kehastab kõrgemat mõistust, mis korrastab elu ja suunab harmoonia poole. Prospero vastandiks on tema ori Caliban, kes on saarel elanud nõia metslasest poeg. Ta kehastab looduse ürgset metsikust ja primitiivsust. Läbi kannatuste ja katsumuste hakkavad ka pahelised tegelased oma vigu mõistma. Prospero andestab neile ja ütleb lõpuks ka maagiast lahti, et pärast oma tütre pulmi tagasi tõmbuda ja lihtsurelikuna oma vanaduspäevad mööda saata. Näidendeid: ,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline". Luule Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare kirjutas põhiliselt poeeme ja sonette. Viimastes
Purunenud kodudest pärit teismelised hakkasid kogunema tänavatele, moodustades gänge, mis pakkusid neile teatud kuuluvustunnet ja mingis mõttes asendasid puuduvat perekonda. Inspireerituna Marlon Brando mootorratturi-look’ist filmis «The Wild One» («Metsik») sai neile tunnuslikuks kombinatsioon mustast nahkjakist ja teksapükstest, mis ühtlasi kaitses noahoopide eest ja pehmendas tsikli seljast kukkumist. Paha poiss või tüdruk oli moodne olla, sugugi kõik polnud nii pahelised, kui välja näidata proovisid. * Biitnikud – boheemlaslikule stiilile panid aluse kirjanikud ja kunstnikud Pariisis juba 40ndatel, kultusteoseks oli Jack Kerouaci «Teel»; kuulati dšässi, kohvikutes arutleti eksistentsiaalseid probleeme. Naised : Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks.
(T. Carlyle) Kes ei ole kunagi lootnud, ei tunne kunagi meeleheidet. (G. B. Shaw) Vabatahtlik töö võimaldab ka sunniviisilist tööd kergemini taluda. (Demokritos) Tegelikult armastab inimene oma soove, aga mitte seda, mida soovib. (F. Nietzsche) Imelik , kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel. Ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque) Kui inimesed on rikkumata, siis pole seadusi tarvis, kui inimesed on pahelised, siis ei peeta seadustest kinni. (B. Disraeli) Kõige vastumeelsemalt andestavad inimesed teile selle halva, mis nad ise on teie kohta rääkinud. (A. Maurois) On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. (C. Chanel) Nürimeelsed on alati kangekaelsed. (L. de Vauvenargues) Inimesed teevad valeraha, kuid palju sagedamini teeb raha valeinimesi. Taktitunne on see, kui sa tead, kui kaugele minna on liiga kauge. (J. Cocteau)
o Inimene on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid s elleks, et need tema üle valitsek o Inimene on kloun. Tema trikid on otsakorral. Ta püüab viimase s hädas olles muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. S e e, kes millestki vaimustub, on naiivne ja pime. Armastus ja teadvustamine ühea egs elt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaal inimesed. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? o Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi ametiga. Ta on sünnist alates universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus. Varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist, ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis. 3
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt,
Realism maailmakirjanduses. Kontrolltöö küsimused: 1. Mis ajal oli Euroopas realism? Realism oli Euroopas 19. sajandil. 2. Mis oli realismi eesmärk? Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Realismi äärmuslik suund on naturalism. Seda iseloomustab viletsus, pahe, pahelised instinktid, kuna need pidid paremini tõde esindama. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismi ajal? Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Iirimaal (Dickens, Thackeray, õed Brontëd) ja Venemaal (Gogol, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov). 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Realistlik romaan 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal
Seepärast viis teda endast välja õpetaja ja klas133 sikaaslaste vaenulik suhtumine poissi, kes rääkis kõnekunsti tunnis siiralt ja südamest. Halva hinde said need, kes kaldusid teemast kõrvale, kuid Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Ühiskonnast väljaspool seisvat Holden Caulfieldi võib võrrelda Mark Twaini loodud Huck Finni tegelaskujuga, aga nende võõrandumise põhjused on erinevad. Huck Finn on sunnitud ekslema, ent ta teab, et saab
seal osaks ainus nendevääriline tasu võimalus aidata oma mõjuga kaasa nende rahvaste hüvangule, kellele nad on tarkust õpetanud; ainult siis võib näha, mida suudavad voorus, teadus ja võim, kui neid tiivustab üllas võistlus ja kui nad töötavad koos inimkonna õnne heaks. Aga kuni võim on üksi ühel pool, vaimuvalgus ja tarkus üksi teisel pool, siis mõtlevad teadlased harva suurtele küsimustele ja veel harvemini teevad võimukandjad häid tegusid, ning rahvad on endiselt pahelised, kõlbeliselt laostunud ja õnnetud. Mis puutub meisse, tavalistesse inimestesse, kellele taevas ei ole jaganud nii suuri vaimuandeid ja kellele ta ei ole määranud osaks saama nii suurt au, siis jäägem oma hämarusse. Ärgem ajagem taga kuulsust, mis meie eest põgeneb ja mis asjade praeguse seisu juures ei tooks meile mingil juhul samavõrra kasu, nagu ta meile maksma läheks, isegi kui me oleksime ta igati ära teeninud. Milleks otsida oma õnne
Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista elus olulist. Seepärast viis teda endast välja õpetaja ja klassikaaslaste vaenulik suhtumine poissi, kes rääkis kõnekunsti tunnis siiralt ja südamest. Halva hinde said need, kes kaldusid teemast kõrvale, kuid Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on
kalduvusi, emotsioone, motiive . · Nt pole tähtis mitte ainult see, et inimene räägib tõtt, vaid et tal poleks ka kiusatust valetada. · Vrd Kanti teooriaga: kui inimesel on kiusatus valetada, kuid ta siiski ei valeta, seda selgemalt ilmneb tema moraalsus! Vooruste ja tegude vahekord · Voorused avalduvad toimepandud tegudes : häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed; halvad, pahelised inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid. · Kas see on alati nii? Vooruslikul võib vahel sekka juhtuda ka halbu tegusid ja pahelisel häid. · Peab olema võimalik hinnata eraldi tegu ja karakterit. Vooruste koht moraaliteooriates Teleol. ja deont. teooriates sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas primaarne:
rikutud, illusioonid purunevad. SELLEST HETKEST VÕIB AHAKATA ARENEMA TÕELINE SUHE. Oleneb partneri soovist üksteist tunda õppida. (pakkuda turvatunnet, võrdsus, pole hirmu hülgamise ees) MUDEL1: Otitaksepartnerit, kes on ühiskonnas kõrgemal positsioonil ja mina saan seeläbi kõrgemale MUDEL2: vanema venna-õe sündroom. Kompenseeritakse oma alaväärsust teise eest hoolitsemisega . Üks jääb abitumaks, teine peab rohkem pingutama. MUDEL3: naise, kellel on pahelised partnerid ja kes mõtlevad, et oma armastusega ma ravin nad terveks. Ingel võib nautida oma märtrirolli. Sõbrad tulevad ja lohutavad MUDEL4: põlgus kas ühe soo või ühiskonna vastu. Ühel on tunne, et on alaväärne. Otsib kaaslast, keda võitaa kellega tülitseda, kellest üle olla. Mõlemad võivad tahta võidelda ja võita MUDEL5: paar, kes vajab midagi. On nagu üksikul saarel ja muudab nad ühiskonna suhtes kõrgemaks. Rõhutavad oma erinevust teistest. 23.Mõjutamine
Hüveks on stoikute järgi voorused. Järgnev on juba üsna traditsiooniline. Vooruste tabel on neil sama, mis Platonil: tarkus, vaprus, mõõdukus ja õiglus. Esikohal nende seas on aga tarkus, kolm viimatinimetatut on õigupoolest üksnes tarkuse erijuhtumid. Paheks on hüve vastand, seega siis voorusetus, mille tagajärjeks on hinge afekteeritus. Pahelisteks afektideks on stoikute klassifikatsiooni kohaselt nauding ( hedone), kannatus, iha ja hirm. Siiski pole nimetatud hingeseisundid pahelised mitte “iseendast”, vaid üksnes niivõrd, kui nad ei allu mõistusele ja ületavad seetõttu õige mõõdu. Seega on pahelisus inimliku rumaluse tulemus. Pahelistele afektidele vastanduvad hüvelised, st mõistuslikult kontrollitavad hingeliikumised – rõõm, tahe ja ettevaatus. Kõik mis jääb vooruse ja pahe vahele – nö kolmas asjade grupp – kandis stoikutel aga nimetust adiaphora – ükskõiksed asjad
haljale oksale pürgivad inimesed. Kõik raamatu tegelased on kahestunud isiksused, kes võivad käituda täpselt vastupidiselt lugeja ootusele. Dostojevski jaoks on oluline ka ajastu vaimne taust. Igal tegelasel on oma elufolosoofia. Möödunud sajandi argielus ning ühiskondlike probleeme käsitledes kujutab Dostojevski tegelikkust ilmestamata ja vahetult. Tegelased on valitud lihtrahva ja keskklassi hulgast, paljud neist on pahelised, kelle tunded ilmnevad sageli nende vastanduse kaudu. Raamatu käsitlusviivist kumab läbi kirjaniku kriitiline hoiak, millega ta püüab ühiskonda paremaks muuta. Dostojevski vaatab inimestele kui olude ohvritele. Ta on seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Dostojevski realism aitab leida inimese olemise ja psühholoogia üldisi seadusi ning mõista kõige maailmas toimuva keerukat mitmetähenduslikkust. 1866
väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 13. Realistlik ajalookujutus E
, nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti olust paralleelselt, varjatult kaur kender – praegu kõike kindlama kuvandiga kirjanik eestis david lodge sofi oksanen – osav meediaga suhtleja, selle kaudu ei lase end unustada __________________________________________________________________________________ __________________ nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne. ka tuleb uus karakter. nö „Taandatud subjekt“ - pole enam terviklik inimene, vaid koosleb juhuslikes kogemustest..juhuslikud suhted jne jne tegelastiseloomustab ebakindlus, eksistentsiaalne maine, tihtipeale segaduses (Õnnepalu või Sauteri looming) tuleb filmilik poeetika, kaob piir eliitkunsti ja popkultuuri vahel jne minevik pole siiski kadunud, vaid tööta ntx subjekti (inimese) loomisel kaasa. minevik räägib alati oleviku keeles..
Jaani kirikut ega lõhkunud Toome varemeid. Antiigi kõrvale tuleb gootika. Esimese teadaoleva gootiromaani autor Horace Walpole ,,Otranto loss". Ehitas ka gootistiilis lossi. Romaan oli sellal ka ühtlasi kahtlane asi, vaadati et see printsesside kätte ei satuks. Tekib gootikirjandus ajaviitekirjandusena tugevad reeglid, võid parodeerida. Teemad: süütult kannatav neitsi, mõni kuri sugulane, kes on lossi anastanud, esimene armastaja, kes on ära tõrjutud ja ohus, tekivad pahelised nunnad ja mungad. Sugulane tahab vaese neiu võtta naiseks, kuigi ei tohiks. Tulevad ka libahundid. Miks oli gootika nii populaarne? Lisaks moele on sellel ka rahvalikud juured. 19. okt Romantism 18. saj lõpu ja 19. saj alguse suundumus Euroopa ja Ameerika kirjanduses ja kunstis. Kindlad daatumid: Algus: 1797 tuli kokku Jena grupp üliõpilased, kes moodustasid loomingulise rühmituse. Lõpp: 1830 ilmusid esimesed realistlikud teosed. Romantismil, 19
tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene on hinges kuri, aga kuna kuriteoga jälestatakse, siis ei tee ma midagi, et oma sisemist kurjust vallandada. See, kes millestki vaimustub on pime ja naiivne. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed. Mida arvab Cioran inimese elust? o Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi professiooniga. Ta on sünnist saati universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist,
talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Rõhutab perekonna väga olulist rolli ühiskonnas. Inimese suhtumine perekonda määrab tema olemuse. Rostovid vs Kuraginid - Rostovid- Moskva- Neid on rohkem kirjeldatud. Kogu Moskvas armastatud perekond, tuntud oma lahkusega, veidike idealiseeritud Kuraginid- Peterburi. Sihiks karjäär, ego. Tegelased Helen ja Anatol Kuragin, kasutatakse rohkem prantsuse keelt. Äärmiselt, isegi liiga pahelised. Helene abielu lahutatakse (ennekuulmatu!), teist korda abiellumine oleks olnud täiesti hullumeelne, aga suri enne. Kaks perekoda puutuvad kokku Natasa Rostova kaudu (siiras, avatud laps. Teose alguses on tema nimepäev, mida tähistatakse suurelt. Natasa jookseb sinna kodukleidis, mis polnud sünnis, kuid pani kõigi näod naeratama), kes armub Anatoli. Anatoli petab teda juba alguses (palub tema kätt, olles samal ajal ise teisega abielus). Natasa on 13-aastane,
püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid ,,Vambola", ,,Aita" ja ,,Leili", milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 15
Nõnda ei muutu võimed enneaegu ülemääraseks ega koormavaks, ent vajaduse korral ei jää ka hiljaks ega osutu kasutuks. Üksainus instinkt tagas inimesele kõik, mida ta vajas elamiseks loomuseisundis. Haritud mõistuses seevastu ei leidu midagi peale selle, mida inimene vajab eluks ühiskonnas. Esmapilgul näib, et loomuseisundis, kus ei tuntud mingeid inimestevahelisi moraalseid suhteid ega kindlaksmääratud kohustusi, ei saanud inimesed olla ei head ega kurjad, ei vooruslikud ega pahelised -- kui me just ei omista neile sõnadele füüsilist tähendust, nimetades pahedeks indiviidi omadusi, mis võivad tema säilimist ohustada, voorusteks aga neid omadusi, mis tema säilimist soodustavad. Viimasel juhul tuleks pidada kõige vooruslikumaks seda inimest, kes lihtsatele loomulikele impulssidele kõige vähem vastupanu avaldab. Kuid sõnade tavalise tähenduse juurde 21 Verbi eriline minevikuvorm mõnes indoeuroopa keeles (nt vanakreeka, sanskriti, muinasslaavi). Tlk.
jutustuse hoogsamast harrastamisest. Andres Saal (1861-1931) Bornhöhe kõrval ajaloolise jutustuse teine oluline esindaja, see moodustabki Saali loomingulise tuuma. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugele ulatuv ajaloohuvi, ahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestamise ohtudes. Juttudes arendag hoogsat seikluslikku tegevust, loob kireva ja põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, tegelased põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, elavad kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja A.Kitzbergi "Maimu". Eesti ajalugu kujutava proosa uus tulemine toimus 20. sajandi alul J. Mändmetsa juttude, eriti aga Vilde ajaloolise triloogiaga. 24
Oma ootamatu päästja Vergiliuse kohta viitab Dante, et tema lemmikluuletaja kehastab inimmõistust. Koos Vergiliusega algab tee, mis viib neid läbi sünge põrguriigi. Jõudnud lõpuks puhastustule mäele, laskub Dante juurde tema uus teejuht, tema jumaldatu ning kõrgema teadvuse ehk usu sümbol Beatrice. ,,Põrgu" jääb meelde oma jõulise groteski (fantastiline liialdus) ja kontrastidega. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Üksikasjalikult kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka mõne paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustule tippu on tõlgendatud kui maapealset või lihtsurelike paradiisi. ,,Paradiisi" taevastesse laseb Dante tõusta neil, kes on kristlikku jumalat algusest peale truult teeninud.
lemmikluuletaja kehastab inimmõistust. Koos Vergiliusega algab teekond, mis viib luuletaja läbi sünge põrguriigi. Jõudnud lõpuks puhastustule mäele, laskub Dante juurde tema uus teejuht, tema jumaldatu ning kõrgema teadvuse e usu sümbol Beatrice. ,,Põrgu" jääb meelde oma eriti jõulise groteski (fantasiline liialdus) ja kontrastidega: üks vapustav nägemus järgneb teisele. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Eriti üksikasjalikut kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka nii mõnegi paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustule tippu on tõlgendatud kui maapealset või lihtsurelike paradiisi. ,,Paradiisi" taevastesse laseb Dante tõusta üksnes nendel, kes on kristlikku Jumalat algusest peale truult teeninud
mõtte avamise püüd, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada: käis vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab teostes hoogsat seiklustegevust. Ta loob kireva ja põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, ende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Teda köidab 13.saj. Lähtub Liivimaa kroonikast. Lähtus ka Merkeli ajalooteooriast. Vastuhakumotiiv: ka temal on see üsna keskne. Eneseväärikuse pidev tõstmine tekstide kaudu. Lugude taust on Eesti loodus, mida on kujutatud romantiliselt: epiteedid. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Lä-Euroopa kirjanduses tekib realistlik esteetika juba 1830ndatel. 19
Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista elus olulist. Seepärast viis teda endast välja õpetaja ja klassikaaslaste vaenulik suhtumine poissi, kes rääkis kõnekunsti tunnis siiralt ja südamest. Halva hinde said need, kes kaldusid teemast kõrvale, kuid Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et
Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust
avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad.Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak.Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu.Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja
tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust
avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. 36
elukogemustest lähtuvalt. Sama mõte Senecalt: Kui aga elad ahne ja alatu seltsis, jääb sulle külge ahnus, kui suhtled kõrgiga, jääb külge ülbus. Kui sõbrustad liiderdajaga, õhutab see sinugi himusid. Kui tahad pääseda pahedest, tuleb halbadest eeskujudest kaugele eemale minna. Halb seltskond ei tähenda ainult pahelisi ja ohtlikke inimesi, vaid ka neid, kelle hing on surnud, kuigi keha elab. Kui pahelised tekitavad mürgise ja masendava õhkkonna, siis teiste puhul mõjuvad halvasti nende tühised mõtted ja lobisemine. Tee halva poole on mitte ainult kaldu, vaid ka järsk - tagasi õigele rajale ronida on väga vaevaline. Seneca kirjutab: Halvema poole kaldume kergesti, kuna puudust pole ei juhist ega kaaslastest ja paljusid muudab parandamatuiks see, et tehtud vääratused valmistavad rõõmu. Üks rõõmustab abielurikkumise üle, milleks teda õhutas just toimepaneku raskus; teine
annaabi.ee 
