Goethe "Faust" (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mitmekülgne Kas on hea omada palju teadmisi?

Lõik failist

J. W. Goethe „ Faust “

Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto , Faust ja Margarete.

Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu.

Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle. Wagneri arvates oli ta aga tavaline koer.

Alustuseks tutvustas kurat talle kõrtsielu Auerbachi keldris , kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Faust tüdines sellest õige pea. Edasi läksid nad nõiakööki, kus Faust jõi eliksiiri, mis muutis ta nooremaks. Varsti peale seda kohtas ta Margaretet. Hiljem lahutas Mefisto ta meelt Volbriööl, et too unustaks oma armsama. Nende lõbustuste mõte oli pakkuda rahuldust Fausti hingele. Kurat oli veendunud, et suudab meelitada Fausti naudingute teele.

Faust ei hüljanud Margaretet, ta pidi põgenema, kuna ta oli tapnud Valentini, kes juhtumisi oli Margarete vend, aga Faust seda ei teadnud . Mefisto oli rahul, et sai Fausti Margaretest eemale ja pani Fausti kõik unustama.

Faust on doktor ja teadlane , kes ei olnud rahul oma teadmistega. Mefistofeles oli saatan, kes pidi tõestama Jumalale , et suudab Fausti panna midagi pahelist nautima, et Faust ei ole erand ja et kõik inimesed on pahelised. Faust oli otsija. Mefisto aga teenusepakkuja . Mefisto tundus tugev ,aga kui jutt läks armastusele ei olnud ta oma võimetes enam nii kindel, sest armastuse vastu ei saa ükski jõud. Mefisto suutis palju korda saada, aga Faust oli temast palju targem .

Lepingu sisu seisnes selles, et Mefisto teeb kõik mis võimalik, et Fausti õnnelikuks teha. Faust ei uskunud sellesse, tahtiski proovida. Vastutasuks pidi Faust teenima Mefistot pärast oma surma. Nad leppisid kokku, et kui Faust tunneb, et on saavutanud tõepoolest õnne ja ülima rahulolu, siis ta lausub :“ Oh ilus hetk, oh viibi veel!“ ja seejärel sureb . Faust oli sellega nõus, sest ta ei uskunud et see juhtuda võib ja kui tõesti juhtub, siis tal polegi vaja enam elada siis, sest ta hing saavutas rahulolu.

Selle teose peaprobleem on Fausti rahuolematus oma elu suhtes. Ta tundis ennast tühjana ja ei osanud elust rõõmu tunda. Sellele kõigele järgnesid teised probleemid, nagu leping Mefistoga ja armastus Margarete vastu.

Faust elas inimeste hüvangu nimel, lootes et tema teadmised suudavad inimkonnale head tuua. Ta õppis ja kogus teadmisi, arvates et see kõik teeb tema ja teised inimesed õnnelikuks. Tegelikult jäi Faustil endal paljust puudu. Faust ei olnud terviklik, selle saavutas ta siis, kui kohtas Margaretet. Tema olemuses oli aidata inimesi, aga abi vajas ta ise. Faust jõudis tõeni, et kõige olulisem kõigest on tegu, samas pani ta ka ise kuritöö toime.

Inimese rahulolu võib tekkida ja areneda väga paljudest erinevatest teguritest. Rahulolu ja pettumus võivad olla hetkelised ja samas ka püsivad. Üldjuhul olen arvamusel, et tõsiselt rahulolev inimene ei saagi olla eriti tark. Teose põhjal võiks väita, et Wagner oli üsna rahulolev. Faust oli aga otsija. Otsija ei saa olla eluga rahul, sest otsija mõtleb ja avastab alati midagi uut. Uued teadmised ei pruugi aga alati õnne tähendada. Kes rohkem teab, see rohkem ka annab. Nagu öeldakse:“ Teadmatus on õnnistus.“. Rumalad on kogu elu vältel rahuolevad, vanemaks saades avastavad, et pole oma elus midagi saavutanud. Targad aga pole elu jooksul rahul endaga ja heal juhul saavutavad rahuolu alles surma eel.

Faust oli Mefistost peajagu üle ja alati sammuvõrra ees. Põhimõtteliselt päästis Fausti tema headus inimeste suhtes. Ta nii meeleheitlikult otsis võimalusi, kuidas inimeste heaks miskit teha ja need ta ka leidis. Mädasoost sai inimestele uudismaa, mis tõi jõukust ja õnne. Inglid otsustasidki viia Fausti taevasse , kuna ta tegi oma elupäevade lõpuni inimestele palju head.

„Küll palju tean, kuid tahan kõike teada.“ Wagner
Inimene on üks küllastumata olend , kes on harva millegagi rahul ja tihti tahab juurde. On olemas kõiksugu inimesi, kuid enamik neist on äärmiselt uudishimulikud ja soovivad olla kursis kõige toimuvaga.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Draakonitar Õppematerjali autor

küsimuste vastused ja lühiessee

faust goethe

Sarnased õppematerjalid

docx

Goethe “Faust” I osa

tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele ja Wagner, kes hoidub rahvast eemale. Ilmub Mefistoteles musta puudli näol. episood "Töötuba"- koos puudliga sisse. Faust: " Teame, et inimlaps seda ei hinda, mida ei mõista, ei tunne , ei tea, tihti ta kõike, mis kaunis ja hea, väiklaselt mõnitab, halvustab, nuriseb...." (lk 36)

Kirjandus

docx

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea

Kirjandus

docx

Johann Wolfgang Goethe - "Faust" I osa

Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal

Eesti keel

rtf

Faust

On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja)

Kirjandus

docx

FAUST- (GOETHE)

FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks.

Kirjandus

doc

Faust - Goethe

Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad. Mefistofeles ütleb, et ta ei tea midagi päikesest ja taevast kuid ta teab inimeste tööst ja vaevast. Tema meelest on mõistus see, mis inimese elu raskeks teeb. Ta ütleb, et mõistus peaks inimesi loomadest eraldama, kuid teeb inimesed hoopis nendest hullemaks. Inimeste põlv on maa peal nii halb, et isegi kurat ei taha neid enam kiusata. Issand ja Mefistofeles vaidlevad selle üle, et millise tee valib Faust. Kas halva või hea. Issand usub, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Mefistofeles usub aga, et ahvatlused viivad Fausti kiirelt halvale teele. Vedasidki kihla selle peale, et millise tee valib enda jaoks Faust. Issand lubab Mefistofelesel Fausti halvale teele meelitada, uskudes, et Faust valib ise õige raja. Jumal ütleb, et see kes otsib, ikka eksib teelt. Ehk mõistus panebki inimesi piire katsetama ja asju(ka halbu) lähedamalt uurima

Kirjandus

docx

Ooperi retsensioon - "Faust"

õpetaja Tallinn 2017 Möödunud aasta 5.mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Kuusik, Pavlo Balakin Margarete, Aare Saal ja Helen Lokuta. “Faust”i näol on tegemist 19. sajandi ühe populaarseima Prantsuse ooperiga ning väärib märkimist, et kui Gounod 1893. aastal suri, oli selleks ajaks „Fausti“ Pariisis esitatud juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati

Ooper

doc

Goethe "Faust" I osa

Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. 2) Mida tähendab mõiste ,,Faustilik hing"? (mõtle ka ülekantud tähendusele) Mõiste ,,Faustilik hing" tähendab jumala eitamist. See tähendab rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ja ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. 3) Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet: On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel. Ta soovib omandada uusi teadmisi ja tunda saada armastust. Järsku pakkus talle seda kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. 4) Miks saab väita, et ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga?

Kirjandus

Rohkem sarnaseid