Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12
13 sajandi algul oli Pariisis 700 rätsepa ja 300 tsumfti. Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut
Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kottidel hõbe- ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad Jalanõud Nii meestel kui naistel moes kontsad Jalatsid kaunistustega Mehed kandsid eelkõige saapaid, naised kingi
· kanti puidust kombasid sobiva pikkuse saavutamiseks, kontsakingade eelkäijad · riietus pidi olema harmooniline ja moodustama terviku · kärtsud värvid moest läinud · kasutati palju siidi ja sametit · eriti kallis must värv · eriti peen läbitikitud siid · taskurätid · kaasavaras ,Fatsoleto' · ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid · mistahes blondi varjundiga juuksed · soeng kaunistatud pärlite ja paeltega · spetsiaalkübar ,Solna' · erinevad viisid juuste pleegitamiseks · pihikust, seelikust ja erinevatest vahetatavatest varrukatest koosnev komplekt · pihik muutub tasapisi korsetiks · palju kive ning ehteid MEHED : · kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge · noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis · lopsakad mantlid · noortel meestel lühike pluusi osa · tuunikast arenes särk · peal kuub
pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja esiäärest koosnevad sitsmütsid olid suhteliselt madalad, naiste kahest võrdsest poolest
1618-1648 Kolmekümneaastase sõja aeg; 17. saj. keskpaik Louis XIV valitsemisaja algus; 17. saj. lõpp ja 18. saj. algus Louis XIV valitsemisaja lõpp. Rõivastus 1618-1648 Meesterõivastus Meesterõivastuse märksõna oli "musketär". Rõivastust mõjutas sõda. Vaesumine muutis rõivastuse vähem luksuslikuks ja praktilisemaks. Moes oli suur tugev mees. Püksid olid laiad, puusadelt kroogitud, ulatusid allapoole põlve. Püksisääred seoti allpool põlve kinni pitsiliste paeltega, mille otstest moodustati rosett. Pilud kadusid, kuid kohati jäeti lahti pükste küljeõmblus, sealt paistis pesu. Küljeõmblus kaunistati paelte ja nööbireaga. 5 Kuub oli kerge ja vaba lõikega, sageli õmmeldud siidist või atlasest. Kuue esiosa ei olnud vöökohalt läbi lõigatud, hõlmad olid alt laienevad. Seljaosa oli vööjoonelt läbi lõigatud, alumine osa alt laienev
Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa. Ukrainas on traditsiooniks, et pulmakleidi peab ostma noormehe pere. Võimalusel võivad seda õmmelda noormehe sugulased. Kombeks on ka pruudi juuste punumine patsi ning kaunistamine värviliste paeltega, mis on omakorda kaetud looriga. Viimasel päeval enne pulma on kombeks neiul riietuda ukraina traditsiooniliste riietesse. Lauldes ja jalutades mööda küla koos oma sõbrannatega peab pruut astuma igasse majja ning kutsuma kõiki oma pulmadele. Pulma päeval vara hommikust hakatakse pruuti riidesse panema ning ilusaks tegema. Ukraina rahva kombeks on kihlumine, mida tehakse kirikus. Kuna ukraina pulmal on külalisi palju siis peab osa neist seisma kirikust väljas
järgi. Stiili tunnused- Riietel on ohtralt lilli, küll kangamustris või aksessuaaridel ja dekoratiivelementidel, nagu pross või muud väärisehted Ilus ja sobiv aluspesu mis ei pruugi alati mugav olla, aga kannad siiski. Spordirõivad on alati kas ilusat värvi või on neil dekoratiivelemente Ametirõivad on ilusad ja naiselikud. Kuidas arendada oma stiili täiuslikkuseni. Vali rõivaesemeid, mis on kaunistatud helmeste, aplikatsioonide või paeltega Vali luksuslikke kangaid nagu angoora, kasmiir,siid ja siidsatääni. Seelikud või kleidid koos kampsuni või ilusa jakiga sobivad suurepäraselt. Õhtuti eelista kihilist rõivastust ja vali sellised kangad nagu tsekiinide ja teemanditega kaunistatud sifoon või pits. Täiusta oma väljanägemist kõrgekontsaliste rihmikutega. Kuidas oma koloriidi täiustada.
MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri
Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad kooliõpetajad, laulu- ja tantsupidude aegu näeme rahvarõivas ka neid, kes esinemistega seotud polegi. Üldine peorõõm ja eriline meeleolu lausa sunnivad kaasa minema. Ka presideni vastuvõtul sobib kanda rahvariideid. Kuid rahvariiete kandmisel tehakse ka vigu, mis kindlasti tulenevad vähestest teatmistest. Rahvarõivas naisel peaksid jalas olema lihtsad kinnised mustad kingad. Sobivad ka paeltega kingad. Kontsad peavad olema madalad ja tugevad, tikk-kontsaga rahvatantsu tantsida ei saa. Lahtised kingad ei sobi villase seeliku juurde mitte mingil juhul. Lapsed võivad äärmisel juhul kanda pigem musti kingi meenutavaid tenniseid. Mehed peaksid samuti kandma lihtsaid kinniseid musti kingi, kui võimalik siis paeltega. Pastlaid on piduliku rõiva juurde kantud ainult Lõuna-Eestis. Kaelaehted 2
Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp Materjalid: brokaat, samet, krepp siid, sifoon Naised: - riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka Kõrgrenessanss - väga suured varrukad, paeltega kinnitatud sisselõiked - pits - rõivastus oli kirev - korsett, võruseelik Mehed: - rõivastus muutus lihtsamaks, tume ja ühevärviline - kandiliste ninadega jalatsid - barrett 16. saj. I veerand HISPAANIA RENESSANSS - katooliku kiriku mõju - geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus
rocki esindajatest olid peamised mõjutajad Sonic Youth, Pixies ja Dinosaur Jr. , Sonic Youth mõjutas muusikute iseseisvat iseloomu. Heavy-metalist olid mõjutavateks bändideks Black Sabbath , Led Zeppelin. Grunge riietusstiili iseloomustab lotakas, triibuline ja katkine kampsun (kääridega lõigatud pöidlaaugud varrukates) ; kammimata ja tihti ka rasvased juuksed; kahepäevane päris või maaltud habe.; valge T-särk, mille peal ka ruuduline flanellsärk; kinnisidumata paeltega tennised ja triibulised sokid; katkised teksased. Grungevaimustus hääbus 1994. aastal pärast kõige tuntuma grungebändi Nirvana laulaja Kurt Cobaini surma. Eestis on selle stiili üks pikemaajalisemaid ja tuntumaid esindajaid Pärnu bänd The Belka. Lisaks sellele on ennast grunge stiili esindajateks nimetanud ka Ainus Seadus, D.i.v. , Niravana´s Lips. Grunge kuulajaskond on Eestis olemas, kuid kahjuks grunge stiilis bände vähe.
maksaks võla mõrtsukale. Suures rutus Kalevipoeg aga seda ei kuulnud. Kalevite kange poeg aga tallas nüüd jälle radu, kuni väsimus võimust võttis ja ta maha murdis. Rahvas aga rääkis, kas sõda nüüd tulemas ja vaenuvanker veeremas? Saare taadi mureks oli suur tamm, mis küündis taevasse ja varjutas nii päikese kui ka tähed. Otsis küll taat abimehi, kes aitaks puu maha võtta, aga kellegi jõud ei käinud üle. Koju jõudes rääkis naine, et leidnud ta kotka, kelle küljes paeltega oli pöidlamees, kell kaasas kirves. Taat siis päris, kas mehel käib jõud puust üle? Mehike vastas, et kui ta vabastatakse, et küll siis kaupa sobitame. Nii läkski, tamme raiuti 3 päeva, enne kui see kukkumka hakkas. Kuid maha sai ta murtud. Puitu oli nõnda palju, et tehtud sai laevu ja väikseid linnu. Jääkidest tehti kehva mehe saun ning leinatuba lesele, nende jääkidest omakorda laulutuba.
Tänapäeval nimetatakse fileepitsiks sammaste ja ahelsilmuste heegeldatud mustreid. Hargipits Hargipitsi heegeldamine on väga vana käsitöövõte. Leedus oli hargipitsi heegeldamine populaarne XIX sajandi teisel poolel, eriti tuntud olid imeilusate pitsesemete tegijatena LõunaLeedust Dzukijast pärit käsitöömeistrid. Naised heegeldasid värvilisest villasest lõngast mütse, mida kaunistatu lisaks pikkade paeltega. Setu pits Värvilist setu pitsi hakati setumaal valmistama 19.sajandi keskel. Nende pitsidega kaunistati pühaserättide ehk ikoonilinade otsi, rahvarõivaste juurde kuuluvate pealinikute otsi ja mitmeid pulmakommetega seotud tekstiiliesemeid. Setu naised on tänaseni au sees hoidnud esiemade käsitööoskusi, kandes endas setude arusaama värvi ja vormi ilust, mis
kiharaid, mis pehmendasid soengu jäika ilmet. Peakatted. Kõige tüüpilisem peakate erinevatest materjalidest, merevaigu, kalliskivide ja sulgedega kaunistatud peadligi hoidev turban. Kanti ka väikesi linasest riidest ja pitsist tanusid, madala krooni ja laia äärega kübaraid, millel kaunistuseks oli jaanalinnusulg ja õlgkübaraid. Jalatsid. Antiikseid jalatseid meenutavad kontsata kerged kingad või sandaalid. Kingad võisid olla nii laiad, et need tuli paeltega ümber jala siduda. Hiljem sandaale enam ei - Lühikesed pikkade varrukatega raskematest materjalidest kantud, kingad muutusid teravaninalisteks. Lisandid. Ühevärvilised villased või siidsallid ja rätikud, ääred kaunistatud ornamendi, tikandite ja narmastega. Kõige enam hinnas kasmiirsallid. Taftist, musliinist või krepist sallid võisid olla 4-5 m laiad ja 7-8 m pikad, valged või mõne tagasihoidliku varjundiga, neid kanti nagu kreeka hlamiseid
poisipeade juures, taas pikkade, peensusteni viimistletud soenguteni. Põhjus sellele vahepealsele muudatusele, on naiste suur tahe sarnaneda poistega, et tõestada, milline tähtis koht neil ühiskonnas oli. 16 4. Kingad Kingad tegid vaatluse all oleval perioodil läbi suuri muudatusi. Kui 1900. aastal kanti veel musti paeltega saabaskingi, siis 1930. aastatel kasutati kingade valmistamisel erinevaid värve, ka kõige sokeerivamaid. Ka kingade arengus on olnud pidurdusi, mis nagu igas teiseski valdkonnas, on seotud maailmasõdade ning Suure Depressiooniga. 4.1 Enne Esimest maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1900/1900.html 1900. aastate algul ei toimunud erilisi muudatusi. Endiselt kanti musti kingi, mis olid tulnud
Talle tundus kool kuidagi teistmoodi, sest tema parimad sõbrad ei saanud sellese kooli sisse. Aga seal oli üks tüdruk kes oli teistest erinev, tema nimi oli Maya. Ühel hommikul kui Ann oli kooli minemas ja tema ema oli köögis ütles, et ta on rase. Annile ei meeldinud, et tema ema on rase. Anni klassikaaslastele ei meeldinud Maya, sest ta oli teistest tüdrukutest väga erinev. Tal oli must tagi, mustad püksid, tema juuksed olid mustad ja ta kandis paeltega saapaid. Oli möödunud üheksa kuud. Ühel hommikul ärkas Ann suure müdistamise peale üles, sest ema hakkas sünnitama. Annil sündis vend. Ühel öösel ärkas Ann ema äreva sosistamise peale üles, ta läks vaatama mis oli juhtunud, tema väikesel vennal Andresel olid krambid. Ema käskis ruttu Annil kiirabi kutsuda. Haiglas selgitasid arstid, et Andresel on kaasasündinud südamerike. Järgmistel päevadel oli ema Andresega intensiivis ja isa oli kaua tööl. Ann tundis ennast väga
tõmmist. Korsetiga tõmmati vöökoht kokku mis tekitas raske hingamise ja naiste minestamine oli tavaline juhus. Vöö oli rõivaste kooshoidmiseks ja ka ehteks. Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis oli lõnaõli eest, seal olid ka kamm ja peegel. Perenaistel olid veel käärid ja nuga. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahti kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soeng segas, hakati soengut paeltega kinni siduma. Millest hiljem sündisid patsid, patsid on keskajale traditsioonilised. Värvipoolest pidid olema juuksed kuldsed või blondid. Blondeerimiseks segati kokku henna, safran, vasikaneerud ja astelherne õied. Juuste lõhnastamiseks loputati roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmistega. Keskajal meigiti ennast palju, erinevalt tänapäevast sooviti kulme heledatena ja õhematena, mõnikord raseeriti üldse ära. Huuled värviti väga punaseks, seda tehti meega.
Mehed kandsid tihti hõbedat astronaut- stiilis kostüüme, satiinist jakke, laie teksaseid või velvet pükse. Nende juuksed olid pikad ja kihilised või turris. 2-4 cm paksused platvormkingi kandsid nii mehed kui naised. Bianca Jagger Marc Bolan 4 1970. II pool 1970ndate lõpus mõjutas moodi ‘talupoja’ riided nagu näiteks paeltega pluusid ja lohvakad jakid, kulunud särgid. Hakati tegema volangidega ning teksast seelikud. Populaarseks said tikitud riided ja lillelised mustrid. Naistele meeldis n-ö kortsus ja struktueerimata väliums. Trendikad värvid olid tuhm roosa, preisi-sinine, tumeroheline ja pruun. 5 Punk Punk kui mood pärineb Londoni disaineritest Vivienne Westwood ja Malcolm McLauren.
kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubensi teisteski naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. Esimese juurde liitis ta nagu aimamisi tulevase naise jooni ja teise puhul nõudsid
Villut toiteti ja hoiti Kuuse peres hästi. Ta ei kurvastanud eriti ema surma pärast, sest ta ei teadnud, mis on surm. Ta käis eemal loomakarjas. Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde. VI Kohu ja kaks muruneidu Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui Villu hakkas minema kohtas ta puiesteel kahte muruneidu. Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni. Villu märkas seda ning aitas muruneiu sealt lahti ja ulatas maast talle tema kübara tagasi. VII Teopäev
magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused. Sel perioodil ei värvitud juukseid kunagi punaseks - seda värvi kiharaid peeti saatana märgiks. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soengutega oli palju tüli, hakkasid nad juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis keskajale nii traditsioonilised ja omased näivad. Juuksed pidid olema kuldsed. Blondeerimiseks segati kokku henna, astelherne õied, safran ja vasikaneerud. Juuste lõhnastamiseks loputati neid äädikaga, roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmistega. 6. Parfüüm ja ehted. Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks
See pidi tagama head karjaõnne. Voodi alla pandud kirves või nuga tõid esimeseks poisslapse, tõlv või kurikas tüdruku. Soovitud oli ikka poiss. Kui aga noorik tahtis tulevases elus võimu enda kätte saada, pidi ta pulmaööl peigmehe vanad püksid padja alla panema. Öösel ei tohtinud magades teineteisele selga keerata, siis tulnud tülirohke abielu. Veimevaka jagamine pulma viimase päeva tähtsaim sündmus. Pruut jagas ande oma uutele sugulastele. Täied veimed olid sukad paeltega ja kindad, pooled veimed olid kas kindad või sukad. Vastupidiselt kaasaegsele pulmale, kus kingitusi saavad pruut ja peigmees, oli veel 19.sajandi pulmas pruut see, kes pidi alates isakodust lahkumisest kuni pulma lõpuni kingitusi jagama. Pulma lõpp Pulma lõpp oli tarditsiooniline ja külalised pidid sellest ise aru saama. Kui lauale toodi kapsasupp või kapsad ja liha enam ei antud, oli õige aeg hakata minema. Selleks korraks mindi küll laiali
niidiga. Niisutatakse puhastatavat pinda, lapp on alati kuiv, märjaks saanud lapp läheb pesusse, toimib ka puhta veega puhastades. Mikrokiudlapid eemaldavad lahtist, kinnitunud ja sööbinud mustust. d) Mopid - siledate kõvakatteliste pindade puhastamiseks. ( põrandamopid ja tahvlimopid ) Mopialused:plaatalused (taskutega moppidele, haakuvmoppidele, trukkide, haakuvribadega või paeltega moppidele ) ja raamalused ( taskutega või trukkidega moppidel ) 1. variant - põrand jääb suhteliselt kuiv või kuiv: - liigume näoga liikumise suunas ja lükkame moppi enda ees (laiad ja rasked mopid) - liigume näoga liikumise suunas ja teeme s- liigutusi Moppi ei pöörata liikumise ajal ringi, kogu lahtine mustus jääb mopi ette. 2. variant - põrand jääb märg:
Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire- või seadis, mis takistab juurdepääsu ohualasse. Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise. [1, lk 75-82] Isikukaitsevahendid toitlustusega seotud töös Pealae kaitsevahend (paeltega või paelteta müts, juuksevõrk jne). Kuulmiselundite kaitsmine (kõrvatropid või kõrvaklapid). Silmade ja näo kaitsmine (kaitseprillid, näokaitse). Käte ja käsivarte kaitsmine (kindad masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks, kemikaali- või kuumakindlad kindad). Jalgade ja jalalabade kaitsmine (madalad kingad, kingad, mida on võimalik kiiresti jalast võtta, kuumakindlad kingad, puutallaga kingad, eemaldatavad libisemiskindlad vahendid libedal põrandal kõndimiseks).
Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks
Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED Meeste rõivastusesemeteks olid eksomis, kitoon, himation ja hlamis. Algne rõivas eksomis oli nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul õlal paeltega või kanga enda nurkadega. Seda kanti vööga. Öösiti kasutati eksomist tekina Meeste kitoone oli mitmesuguseid. Esialgu oli õmmeldud külg, ülalt kinnitati kas ühe fibulaga - vasakult õlalt või kahega - mõlemalt õlalt. Hiljem olid õmblused külgedel ja õlgadel. Kitooni kanti ühe või kahe vööga. Kahe vööga kandmisel jäi teine vöö nähtavale, kahe vöö vahele moodustus kangavolt. Põhiliselt kanti lühikest kitooni. Pikka kitooni
maksid helded leedid ja džentelmenid. Lowoodi koolis õppisid ainult tüdrukud. Õpilased: Umbes 80 tüdrukut vanuses alates 9 kuni 20-aastasteni, vähesed näisid terved, paljud köhisid. Riietuse õmblesid tüdrukud ise: vanamoeline pruun kõrge rüüsidega kaunistatud kaelusega villane vormikreit, ja pikk linane põll või väike linane kott, mida kanti küljel, jalas kanti villaseid sukki ja musti vaskpannaldega kingi. Õues minnes pandi pähe värvilistest kalingurist paeltega jämedakoeline õlgkübar ja seöga hall friisriidest mantel. Oli 4 klassi. Klassivanemad korraldasid õpikute korjamist ja toidu kandmist. Toit oli esimesel päeval väga kesine, hommikul kõrbenud mädanenud kartulitest puder, kuna toit oli nii nigel palus direktriss tema vastutusel anda tüdrukutele ooteks tükk leiba ja juustu, lõunal riknenud lihast ja kartulitest supp, õhtuks oli kruus kohvi ja pool leiba ning vastu magamaminekut killuke kaerakooki ja kruus
sabakuub, mille kraereväärid tehakse spetsiaalsest siidist püstkraega valge särk valge vest (puuvillpikeest, mis ei tohi kuue alt välja paista) valge puuvillpikeest kikilips (rosett) valge rinnarätik, mis paistab taskust välja peenikese triibuna. Aumärkidega üheaegselt rinnataskus rätikut ei kanta. Erandi võib teha väikeste aumärkide kandmisel mustad sokid (siidist ja piisavalt pikad) mustad lakknahast, paeltega kingad must mantel või keep must silinder (kui on kombeks) valge siidsall valged sõrmikud aumärgid(soovitav on kanda miniatuure. Ainult riigijuhtide poolt korraldavatel vastuvõttudel kantakse kettidega riste ja ordeneid) musta vesti kantakse ainult erijuhtumitel käekella ei kanta Soovitused daamidele frakivastuvõtuks valmistumises: ainult hinnalisest materjalist kleit
Veimekirst tuuakse koos vakarahvaga. Kirstu lahti laulmise algatab saaja rahvas. Vakarahvas nõuab kirstu launastamist. Isamees või peiupoiss peab panema kirstu keskele ja igale nurgale mündi, peale seda avatakse kirst. Raha saab noorik endale Veimed on kirstus veimevaka sees. Pruudivend toob veimevaka pea peal lauale, mille taga istub noorpaar ning isamees ja kaasanaine. Isamees kutsub veimede saajad ükshaaval nimepidi ,,pulma". Veimed ulatab saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka ja kindapaar on täiend anded. Vasakul olev pruut annab kas sukad või kindad, need on pooled anded. Pulma ametimehed saavad suured kimbud, kus on särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena antakse veimed ämmale ja äiale, siis saavad pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Iga veimekimbu saaja peab kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine on traditsiooniline. Pulmad lõpetatakse nooriku tantsimisega (,,pulmade lõhki tantsimine")
-5- 3. Rõivastus Moe areng kiirenes. Parem elujärk võimaldas inimestel katsetada erinevaid riietusmisstiile. Aastatel 1672-1674 vahetus varrukamood vähemalt seitse korda. Esmalt oli moes varrukad, millel olid randmel nööbid. Seejärel keerati varrukaotsad tagasi ja kaunistati värvilise rüüsidega. Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba. Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud
mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubens, kes nooremas eas rõivastuse iga detaili püüdis eraldi välja tuua, kujutas riietust sellel maalil hoopis ühte kuuluva tervikuna. Noore naise figuur näib tänu riietusele
Teada on ka see, et Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised (http://mulgimaaminukodu.blogspot.com/2011/02/mulgimaa-kihelkonnad.html) . Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli iseloomulik geomeetriline kiri. Mulgi rahvarõivaid eristavad teistest rahvarõivastest järgnevad iseloomulikud osad: · must punaste paeltega pikk-kuub ehk mulgikuub · ühevärviline seelik (hõlmikseelik või umbseelik ehk sõuke) · puusapõll (keskajast pärit mustritega) · pearätt ehk mulgi tanu Mulgimaal kanti eri piirkondades erinevaid rahvarõivaid. Seega jagunesid rahvarõivad järgnevalt: Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja Helme rahvarõivad. Näiteid rahvarõivastest saab vaadata lisa 1. Meeldiv on näha, et Eesti Presidendi Proua Evelin Ilves soovib säilitada piirkonna
Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimede jagamise algatas saajarahvas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees. Pruudivend tõi veimevaka pea peal lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma". Veimed ulatas saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka- ja kindapaar oli "täiend anded". Vaesem pruut andis kas sukad või kindad, need olid "pooled anded". Pulma ametimehed said "suured kimbud", kus olid särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena anti veimed ämmale- ja äiale, siis said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Põhja-Eestis oli tuntud vakatants: iga veimekimbusaaja pidi kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane
Mopid jagunevad: · plaatmopid · raammopid · pesumopid · pressmopid Kasutusotstarbe järgi jaotatakse moppe veel: · põrandamopid · tahvlimopid · radiaatorimopid 3.1 Raammopp Raammopp koosneb metallist raamist, mille laius võib olla 40 140 cm. Raami küljes on varre lukusti ja liigendid. Mopil kasutatakse erinevaid narmasotsikuid, mis on valmistatud puuvillasest, tehiskiust või nende segust. Narmasotsikud kinnituvad mopiraamile paeltega, taskutega või takjapaelaga. Mopiotsikud vajavad korralikku kuivatamist. Plaatmopp - koosneb plastmassist valmistatud plaadist, mille laius võib olla 40 125 cm. Raamil on varre lukusti ja liigendid. Plaatmopil on all tavaliselt vahtkumm. Mopil kasutatakse samasuguseid mopiotsikuid, nagu raammopil. Pesumopp - on pikkade narmastega mopp, mida kasutatakse alati koos press-seadmega. Pesumopi osad on: · mopiklamber · mopiotsik · vars
Uurimistöö kirjutamisel on kasutatud Internetiallikaid ja ajakirju. 1 JALATSITE ALGUS Ella Vende kirjutab, et vajadus kaitsta jalgu- kas külma, kuuma, liiva, teravate kivide või okkaliste taimede eest- on sundinud inimest jalatsite väljamõtlemisele. Jalatsite kandmine, ei näidanud kui rikas inimene on, sest ka valitsejad käisid üsna kaua paljajalu. Kahtlemata kanti jalanõusid ka enne, aga sellest ei ole andmeid. Esimesed jalatsid olid kättesaadavast materjalist tald, mis seoti paeltega jala külge. Ilusaimaks jalanõuks kujunes Kreeka nahksandaal. Alguses valmistati jalanõusid mõlemale jalale ühesugused, kuid peagi loobuti ja hakati tegema paremale ja vasakule jalale eraldi, sest ühesugused olid kohmakad ja ebamugavad. Vana-Roomas oli aga jalatsitel suurem tähtsus, nii jõukuse kui ka sõjaretkede poolt. Neil kujunesid välja jalatsid sandaalist säärikuni. Praktilisem jalanõu oli pael- ehk krook-king, meile tuntud kui pastel
210. strew strewed strewn (strewed) puistama, laiali puistama; üle puistama (millegagi with) 211. stride strode stridden/strode (pikil sammel) sammuma; (millestki) üle (või läbi) astuma 212. strike struck struck lööma; rabama; streikima 213. string strung strung nööridega (või paeltega) varustama; (pilli) keelestama, keeltega varustama 214. strive strove (strived) striven püüdlema, taotlema, pürgima mlgi poole 215. swear swore sworn vanduma, kiruma 216. sweep swept swept pühkima, viipama, mööda tuhisema 217. swell swelled swollen paisuma; paistetama (swelled) 218
Hélène inspireeris teda maalide "Kolm graatsiat" ja "Parise otsus" loomisel: Hispaania õukonnas tundsid vaatajad kunstniku noore naise ära Venusena. 8 Üks kõige paremaid portreid on maalitud taeva taustalt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Hélène kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed ning toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske krinoliinitaoline seelik. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitside läbipaistvus ning kleidi tihe, liibuv ja läikiv siid on maalil ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubens, kes nooremas eas rõivastuse iga detaili püüdis eraldi välja tuua, kujutas riietust sellel maalil hoopis ühte kuuluva tervikuna. Noor naine näib neis rõivais justkui õide puhkevat,
Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud
küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel,
küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel,
Suuremad lapsed (6-7a.)riietuvad täitsa iseseisvalt Riietusruumis peab olema võimalus istumiseks.Lapsed peavad õue minnes ootama, kuni kõik on riides ja õpetaja on valmis nendega õue minema.(Oodatakse rõdul). Riietumise eesmärk(ülesanne) olenevalt vanusest 2-4 aastaseid lapsi õpetatake iseseisvalt riietuma ning riideesemeid korralikult toolile asetama, õpetatakse riideid selga panema ja seda kõike õiges järjekorras tegema. 4 aastaseid õpetatakse ka juba haakide ja paeltega võimalikult ise toime tulema.Lapsed tulevad ilusti toime, kuid väiksemad(2-3 aastased lapsed vajavad rohkem õpetaja abi. 5.aastased lapsed peavad suutma juba riietuda ilma aega viitmata. 6-7aastsed lapsed peavad oskama kanda hoolt oma riiete eest ja tulevad toime kiirelt ja iseseisvalt riieumisega. Väljas viibimine Õueala on lastel varustatud järgmiste mänguvahenditega: liivakast, turnimisredel, ronimispool, kiigeplats, nukumaja.(eale vastavate mänguvahenditega
Ka hilisemas imiku-eas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu - imiku pöörates keerduvad nad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb imiku riietuses kasutada vaid lühikesi paelu, mis on tema käeulatusest kaugemal (näiteks kuklatagune seos). Väikelapse-eas on isegi lühikesed paelseosed ohtlikud - seosed võivad jääda mänguhoos või ronides kuhugi kinni ja põhjustada kukkumise või rippuma jäämise. Kui tegemist on mütsi (kapuutsi) paeltega või umbsõlme seotud salliga, võib laps jääda kaelapidi rippuma ning saada tõsiselt viga või isegi lämbuda. Seepärast eelistada paelte asemel kinniseid, mis venitamisega (millegi taha takerdumisel) lahti tulevad.Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka kaitsekiiver, sellepärast peab väikelastel kasutama kiivrit, mis kuskile haakumisel ise avaneb. 3.1.2 Mänguasjad Lapse hingamisteed on kitsad. Maailma tundmaõppimiseks kasutatakse aga intensiivselt oma maitsmismeelt
Millelegi tähelepanu juhtimisel ei osutata näpuga, vaid viidatakse peaga. Kui kasutada zesti, mille tähendus on võit (kahe sõrmega moodustatud V), siis tuleb peopesad pöörata väljapoole. Kerge koputus oma ninale tähendab konfidentsiaalsust või saladust Lisaks kõigele muule hoiavad inglased end vestlemise ajal partnerist võimalikult kaugele ning vestluse käigus tuleks hoiduda ka liigsetet zestidest. 4.5 Rõivastus Konservatiivne riietus on väga oluline. Mehed peaksid kandma paeltega kingi, mitte mokassiine ega jooksukingi. Meeste särgid peaksid olema taskuteta; kui särgil on taskud, peavad need olema tühjad. Mehed ei tohiks kanda triibulist lipsu, sest Inglise kaitseväe vormiriietuse lips on triibuline. Meeste riided peavad olema väga hea kvaliteediga, kuid ei pea ilmtingimata uued välja nägema. Riided, millest on näha, et neid on kantud, on täiesti vastuvõetavad. Ka naised peaksid riietuma konservatiivselt.
Ta tõmbus vaikides kogu ülejäänud eluks kloostrisse. Karl oli pikka kasvu turjakas mees. Arvestates tolle aja toitumisraskusi oli tema pikkus hämmastav 192 cm. Tal oli lühike kael ja tal oli suur nina, kõrge laup ning ümmargune pea. Ta riietus frangi rahvale omasel moel: ihu peal kandis ta linast särki, reisi katsid linased püksid; nende peal kandis ta tuunikat, mis oli ääristatud siidiga. Sääri ümbritsesid säärapaelad. Sääremarjad kattis ta seega paeltega ja jalalabad saabastega. Talvel kaitses ta õlgu ja rinda saarma- või nugisenahast vammus. Võõramaiseid riideid ta ei sallinud. Erandina võis teda kahel korral näha Roomas pikas tuunikas ja rooma kingades. Karl tegeles spordiga, ujus meelsasti, ning oli meisterlik ratsutaja ja kütt. Pärast lõunasööki ta magas. Öösiti ta tõusis neli või viis korda üles, pani end täielikult riidesse ja pühendus tööasjadele. See tähendab, et kaastöötajad pidid pidevalt olema valmis tegutsema
14. Itaalias tekkis pangandus. 15. Meestel olid riiete all kaitseks rõngassärgid. 16. Uurid. 17. Tulid eraldi magamisriided, pükstel tuli esiklapp, tuunikas arenes välja särk. 18. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost, näeb tark välja. 19. Naistel oli pikk ja kitsas nina, väike ja korallpunane suu, sirge rüht, ei tohtinud olla paks ega peenike, kontsakingade eelkäijad. 20. Kasutati palju siidi ja sametit, juukseid kaunistati pärlite ja paeltega, kanti palju ehteid. 21. Pisikesed lapsed kandsid samasuguseid riideid nagu täiskasvanud. 22. Tekkisid täpsed iluideaalid. 23. Galileo Galilei konstrueeris termomeetri ja teleskoobi. 24. Blondid juuksed olid erit hinnatud. Pleegitati 25. Firenze 26. Suur katk 27. Shakespeare – „Kuningas Lear“, „Tõrksa taltsustus“ 28. Gutenberg leiutas trükipressi, nõudlus raamatute järgi suur 29. „Mona Lisa“, Leonardo Da Vinci 30
14 IKOONI LEIDMINE Detail Pühadel väravatel olevast maalist ( Suleke ) 39 KUREMÄE OHVRITAMM JA LISA 15 TERVENDAVA VEEGA ALLIKAS Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas, kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev (15. august). Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega. Luteri pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Šahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku. Kuid elanikud jäid üsna ükskõikseks uue usu vastu. Ohvritamme aga hakkasid rüüstama ja temalt koort võtma kõik usklikud. Lõpuks tehti juba viletsale tammehiiglasele aed ümber
antiikrõivastuselt varase keskaja rõivastusele. Rõivaste lõiked muutusid keerulisemaks. Alates 6. saj. kasvatati siidiusse ka Bütsantsis. Hakati valmistama kõrgetasemelisi väga mitmesugustes värvitoonides, väga erinevate faktuuride ja mustritega, metallniitidega läbikootud siidkangaid, brokaati, villaseid riideid ja vaipu. 9 Bütsantsis muutusid püksid meesterõivastuse tavaliseks osaks. Püksid olid pikad riidest sukad, mis kinnitati paeltega vöö külge. 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rõivastus aina jäigemaks ja siluett sambataoliseks. Inimkeha oli vaid aluseks, millel demonstreeriti suurepäraste kangaste ilu. Sageli olid rõivastele tikitud vääriskivid. Rõivastus oli inimese ümber kui kingituspakend. Peakatted olid laialt levinud. Need olid terava tipuga või ümara põhjaga kitsa servaga mütsid. Naisterõivastus oli meesterõivastusega üsna sarnane, seda mõjutas
teenijad ja juhuslikud külalised. Kui kojas elas kaks peret, siis kuulus kummalegi perele üks pool kojast. Magama heites võeti pea alla kotid, mis muidu kojapuude küljes rippusid, või olid patjadeks põdrakarvaga täidetud kotid. Peale võeti villased või lambanahksed tekid, põdrakarjustel olid kaasas purjekangast katted. Sügisest peale magati põdranahksetes kasukates ja kinnitamata paeltega nahkjalatsites. Nii kojas kui muudes magamispaikades võidi suvel sääskedest vabanemiseks ja talvel pakasega kasutada puuvillasest riidest õmmeldud sisemist ,,telki", mis kinnitati katuse või lae külge ja tõmmati alumises osas pingule seinte ja püstiste puukeppide vahele. Koja püstitamiseks kulus kahel mehel umbes veerand tundi. Samal ajal raiusid naised lõkkepuid. Kui meestel oli karja juures tegemist, püstitasid koja naised
Välimus peab sel juhul omakorda moodustama terviku. Tähelepanu tuleb pöörata ka vormirõivaste lisanditele. Naisteenindaja kingad on musta värvi või vormiriietusega sobivat värvi nahast, õhukese tallaga 57,5 cm kõrguse kontsaga libikud (kinnise varba ja kannaosaga kingad). Ei kanta platvormkingi, rihmikuid, varbaid ega kanda paljastavaid kingi. Meesteenindajatel on musta värvi või vormiriietusega sobivat värvi nahast õhukese tallaga paeltega või paelteta kingad (mitte mokassiinitüüpi). 58 Sukadsokid. Naisteenindajad kannavad nahavärvi õhukesi sukki. Ei kanta võrksukki ega pitsilisi või mustriga sukki. Meesteenindaja sokid on õhukesed, musta värvi või vormiriietusest tooni võrra tumedamad. Ehted. Naisteenindajad ei kanna rippuvaid kõrvarõngaid, kividega ilusõrmuseid, kaelakeesid, prosse, nina, huule, ega kulmurõngaid. Sobilikud on laulatussõrmus, väikesed kõrvalesta külge kinnitatud kõrvarõngad
annaabi.ee 
