Mehhiko põllumajanduse iseloomustus (0)

Kelly Talimaa
11S
2016a
Mehhiko põllumajanduse iseloomustus
Looduslikud eelduses
Põllumaa hõlmab kokku 52,9% riigi maadest . Põllumaast haritavat maad on 12,9%, mitmeaastaseid põllukultuure on sellest 1,4% ning rohumaad 38,6%. Mehhikko põllumaadest moodustab metsa 33,4% ja mud maad ehk kõrbed ja mäetsikud on 13,7%.
Suure osa Mehhiko pindala võtab ära ka Mehhiko kiltmaa, kus on vulkaanid , mäestikud ja tohutud rannamadalikud.
Mehhiko kliima
Mehhiko asub troopika - ja lähistroopikavõõtmetes. Mehhiko kliima on väga mitmekesine . Mehhikos on kliima ära jagatud kolme suurde gruppi: kuni 1000m on kuum maa, 1000- 2000m on mõõdukas maa ja üles poole 2000m on külm maa. Kesk- ja lõunaosa on kuiva kliimaga. Kuna Mehhiko kliima jagatakse kolmeks, siis on keskmised temperatuurid ka erinevad.
Kuum maa:
Keskmine temperatuur on lõunaosas keskmiselt 24-28 kraadi. Suve ja talve erinevus on ainult maksimus 5 kraadi. Seetõttu on lõunas väga soe pidevalt.
Mõõdukas maa:
Keskmine temepratuur on 16 kuni 20 kraadi.
Külm maa:
Keskmine temperatuur on 8-12 kraadi.
Mexicos, Mehhiko pealinnas on keskmiselt 15 kraadi.
Mehhiko sademete hulk sõltub, millises kliimavõõtmes see piirkond asub. See võib olla aastas keskmiselt 300- 600mm. See võib olla 600-1000mm aastas. Sademete hulk võib olla ka kuni 2000- 3000mm .
Kõige kõrgem temperatuur võib olla põhjaosas kuni 45 kraadi. Selline kuumus, koos vähese sademetehulgaga, põhjustav kõrbe- ja poolkõrbealasid. Keskmiselt on Mehhikos Mehhiko troopika aladel on väga niiske.
Riigi lõunaosast, kus on soe ja niiske kliima, saadakse kaks saaki aastas. Riigi põhjaosas valitseb kuiv kliima ja seal on saak üks kord aastas.
Kaart kliima sooja ja külma suhtes. Kaardil sinisega märgitud alad on külmad, punasega märgitud alad on soojad. Roheline on tavaline, ehk siis kohad, kus toimub põlluharimine.
Pinnamood
Mehhiko maastik on äärmiselt mitmekesine. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Enamik Mehhiko pindalast, on kaetud mägiste aladega. Tasane pinnamood on Mehhiko ida ja kirde ranniku osas. Mehhikos on aastajati niisked metsad ja rohtlad. Mehhikos on ka arvukalt vulkaane . Tänu vulkaanidele, on sealsed alad viljakamad.
Tasane pinnamood on kõige parem põlluhairimiseks. Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele.
Muld
Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad , soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad , kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta. Kõige selle eelduseks on üsnagi hea põllukultuuri kasvatamine.
Majanduslikud eeldused
Mehhiko põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 3,7%. Põllumajanduse hõivatus on ainult 13,7% riigi tööealistest inimestest. See näitab, kui vähe inimesi tegeleb Mehhikos põllumajandusega. Kuna Mehhiko on väga vana riik, siis on seal veel säilinud
Põllumajanduse spetsialiseerumine
Mehhiko soe kliima ja külm kliima võimaldavad kasvatada palju erinevaid liiki põllumajanduse saadusi. Mehhikos kasvatatakse väga palju puuvilju . Mehhikos kasvatatakse põhiliselt: suhkruroogu , maisi, apelsine, tomateid, nisu, sidruneid ja laime, banaane, paprikat, mangot, kartulit , avokaadot, sibulat, kookost, ananassi, abruuse, kohvi ja riisi. Samuti on Mehhikos ka liha kasvatamine ja piimakari .
Mehhiklased kasvatavad peamiselt linnu- ja sealiha. Samuti on ka piimakasvatus ja rändkarjakasvatus . Mehhikos on toiduks jänesed, küülikud , kalkunid, pardid , kanad, eeslid , veised, kitsed , lambad ja sead.
Mehhikos on ka kalatööstus. Nad peamiselt toodavad krevette mujale maailma.
Mehhiko üks hea eelis on nende kliima. Nad saavad kasvatada nii kuiva kui ka külma kliima saadusi. Näiteks toodavad Mehhiklased suhkrut. Nad on selle koha pealt maailmas üsna kõrgel kohal.
Eksport ja import
Mehhikos imporditakse maisi, nisu, sojauba, sorgo (heintaim, mida kasutatakse loomasöödaks, viina valmistamiseks ja teradest jahu valmistamiseks) ja rapsi. Eksporditakse juurvilju, odraõlut, tomateid, kohvi.
Keskkonnaprobleemid

• Üheks keskkonnaprobleemiks võib pidada seda, et võetakse arvukalt maha vihmametsi ja džungelid, mis on metsaasukate koduks. See põhjustab paljude liikide väljasuremist selles piirkonnas.
  
• Looduslikud mage- ja põhjaveed on reostunud ning ligipääsmatud paljudes piirkondades.
  
• Heitveed ja reoveed on mõjutanud Mehhiko jõgesid linnapiirkondades.
  
• Kohati tõimub Mehhikos kõrbestumine, kohati ka liiga külmumine .
  
• Tõsised õhusaasted Mehhiko ja USA piiril , kus asuvad suuremad linnad.
  
• Maa on hakanud vajuma, mis on põhjustanud põhjavee ammendumist.