Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30%
passiivne resorptsioon vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis. Kokku imendub tagasi 99% esmasuriinis olevast veest. Nõrgad alused ja happed, vee elektrolüütide tagasiimendumine. Teisene e. sekundaarne uriin see tekib kui vajalikud ained on tagasiimendunud. Umbes 1,5 l ööpäevas. Neerude tegevuse regulatsioon · Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid. Neeru Ph kujunemine tujub neeru distaalsetes torukestes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 l Tunnidiurees 50-100ml
Kui ratsioon järsku muutub ning vatsas on normaalsest rohkem kiiresti seeduvaid süsivesikuid, muutub normaalse fermentatsiooni kord ja vatsa mikroobide tasakaal häirub. Piimhapet toovad ja tarbivad bakterid, milleks on peamiselt streptokokid, hakkavad kiiresti paljunema. Streptokokkide poolt toodetud laktaat alandab kiiresti vatsa pH ning vatsa gramnegatiivne mikrofloora ja algloomad surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit ehk kabjanaha põletik, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise.
vee tarbimine Osmootne rõhk tõuseb tavalisest suurem vedelikukaotus, nt higistamine, tekib janu, püüab vett tagasi saada, uriini kogus väheneb. Nt oksendamine, kõhulahtisus, vere kaotus väiksem uriinikaotus. Vett juurde suu kaudu juures, väga paanika puhul otse verre 0.93%line naatriumkloriidilahus, selle osmootne 1 rõhk sama mis vereplasmal (plasma teeb vere vedelaks). Osmootset rõhku tõstab soolase toidu söömine (tekib janu, väheneb uriini eritumine). Magusad ained, morsid. Antidiureetiline hormoon väljutatakse hüptalamuse kaudu? ADH o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema
fruktoosi või glükoosi jäägid. Hambakatu bakterid toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapsitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. 43. Bakterite varuained. Mikroobide varuaineteks on varupolüsahhariidid, rasvataolised ained, polüfosfaadid ja väävel. Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis, nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Vajaduse korral hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. 44. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. · Polüsahhariidid polüsahhariide kogutakse rakku siis, kui on rohkesti C- allikat ja vähe N-allikat. Kui rakkudele anda N-allikat juurde, siis hakkavad nad varupolüsahhariide kasutama
töös. Ca+ - luude koostises, närviülekande vahendaja lihasrakkude ja närvirakkude vahel, oluline vee hulga reguleerimises. Mg+ - luude koostises, klorofülli koostises, ensüümide aktiveerija. VESINIKSIDEMED Vee molekulaarsed funktsioonid organismis: Reaktsioonis osaleja – lahusti ja ühendite lähteaine Reagent ühendite lagundamisel Hoiab keskkonna happelist-aluselist tasakaalu. Vee ülesanne rakus: temperatuuri hoidmine, ehituslik ülesanne, säilitab osmootset siserõhku. VALGUD ehk proteiinid – polüpeptiidi, mis koosnevad aminohappe jääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALGUSTRUKTUURID 1) Primaar – valgu aminohappeline järjestus 2) Sekundaar – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. 3) Tertsiaar – tulenevalt sek. strukt
kaitseb õõneselundeid mehaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest Regulatsiooni funktsioon Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide sptesiifilisuse tagamises. Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline Klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Glükoos (viinamarjasuhkur) reguleerb veres osmootset rõhku, põhiline energialiikas inimese organismis. Frutoos (puuviljasuhkur) imendub soolestikus aeglaselt, maguaine diabeedi korral, ei tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik Galaktoos looduses esineb vabal kujul vähe, maksa jt. Elundites muutub kergesti glükoosiks. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist Sahharoos(tavaline laua suhkur) oluline toiduaine ja magustaja, valdavalt taimne
• soodustab glükogeeni teket maksas; • intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest energeetiliseks otstarbeks; • kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping. 4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese organismis? • reguleerib neerude talitlust; • reguleerib vee ja soolade vahetuse regulatsiooni; • vähendab diureesi→soodustab vee tagasiimendumist neerudest; • reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku; • ületalitlusel veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb→vasopressoorne efekt; • alatalitlusel väheneb vee tagasiimendumine neerudest ja tekib suhkruta diabeet→uriini kogus võib suureneda 30-40 liitrit ööpäevas 5. Millised on kilpnäärme hormoonide ülesanded inimese organismis?soodustavad kasvu ja arengut, eriti lapseeas; • avaldavad mõju ainevahetusele; • stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis;
5. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel steriliseerimisel? Konserveerimine termilisel töötlemisel põhineb tootest vee osalisel eemaldamisel ja sellele järgneval toote steriliseerimisel, mille käigus kõik mikroorganismid ja nende eosed hävitatakse. 6. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) osalisel kontsentreerimisel ja suhkru lisamisel? Vee osaline eemaldamine ja suhkru lisamine tõstab osmootset rõhku ja põhjustab bakterite plasmolüüsi, mis on tingitud suuremast kuivainete kontsentratsioonist väljaspool baktereid. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 8. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade "võimendumine" piimakonservides? Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud
Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust, soolte peristaltika nõrgenemist. Naatrium on keedusoola koostises. Piisad kui tarbida päevas 2-3 g keedusoola, üle 5 g keedusoola päevas on tervisele kahjulik, kuna sellega kaasneb vererõhu tõus ja muud ebasoovitavad nähud. - Raua vajadus on väike (1 mg ),kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit
6. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel steriliseerimisel? Konserveerimine termilisel töötlemisel põhineb tootest vee osalisel eemaldamisel ja sellele järgneval toote steriliseerimisel, mille käigus kõik mikroorganismid ja nende eosed hävitatakse. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) osalisel kontsentreerimisel ja suhkru lisamisel? Vee osaline eemaldamine ja suhkru lisamine tõstab osmootset rõhku ja põhjustab bakterite plasmolüüsi, mis on tingitud suuremast kuivainete kontsentratsioonist väljaspool baktereid. 8. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 9. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade "võimendumine" piimakonservides? Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud
See on aktiveeritud vahekompleksi ja lähteainete potentsiaalsete energiate vahe. ▵H on reaktsiooni soojusefekt. 2. Osmoos, tähtsus meditsiinis, iso-, hüpo- ja hüpertoonilisus. ! Osmoos on lahusti tungimine läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. ! Osmootset rõhku arvutatakse järgmise valemi järgi : п = cRT, kus п - osmootne rõhk, c - molaarne kontsentratsioon, R - gaasi universaalne konstant, T - temperatuur. Rakuseinad toimivad poolläbilaskva membraanina, mis väikestele molekulidele läbitav, kuid on läbimatu rakus sünteesitavate ensüümide ja valkude jaoks. Seepärast oleneb vee jaotumine kudedes osmootsest rõhust. Isotoonilistel lahustel on ühesugune osmootne rõhk, kuna nende lahuste võrdsed ruumalad
Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude laguprodukte ● aitavad säilitada vere osmootset rõhku ● eritavad vastavalt vajaudsele aluselist- happelist fosforhappe soolasid ● eritavad mürkaineid. Mis kinnitub neerude ülemisele poolusele? Neerupealis ehk suprarenaalnääre Mis elundid kuuluvad kuseelundite Neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti süsteemi? Neer ladina k
1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset) - Galaktoos – (galaktoos+laktoos=laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks 2) Oligosahhariidid e. disahhariidid - Sahharoos e. lauasuhkur (-oluline toiduaine ja magustaja) - Laktoos e. piimasuhkur (-loomne (piima peamine) süsivesik) - Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik) 3) Polüsahhariidid - Tärklis (-taimne) - Glükogeen (-loomne)
Konserveerimine termilisel töötlemisel põhineb tootest vee osalisel eemaldamisel ja sellele järgneval toote steriliseerimisel kõrgel temperatuuril, mille käigus kõik mikroorganismid ja nende eosed hävitatakse. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) osalisel kontsentreerimisel ja suhkru lisamisel? Vee osaline eemaldamine ja suhkru lisamine tõstab osmootset rõhku ja põhjustab bakterite plasmolüüsi, mis on tingitud suuremast kuivainete kontsentratsioonist väljaspool baktereid. 8. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee pea täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 9. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade “võimendumine” piimakonservides?
8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd. löögisagedust; parandab erutusjuhtivust ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb. 12. NEERUPEALISE KOORE HORMOONID: kortikoidid e. steroidhormoonid MINERAALKORTIKOIDID: reguleerivad Na ja K ainevahetust
Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Kui osmootne rõhk raku väliskeskkonnas liiga kõgeks tõuseb, siis mikroobid hukuvad, kuna ei saa toitaineid. Osmootne rõhk peab raku sees olame suurem kui välja s sest vastasel juhul pressitaks rakk kokku. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Osmoprotektrid on ained, mida rakk välise osmootse rõhu tõustes tootma hakkab, et tõsta rakusisest osmootset rõhku. Nei on vaja lisaks kaitsele ka N ja C varuallikatena, need tõstavad termoresistentsust (ka külma vastu, takistavad jääkristallide teket), suurendavad kuivataluvust. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Kuivamine on enamikule mikroobidele kahjulik. Kuivamise eest kaitsevad mikroobin end teatud osmoprotektorite abiga, nt trehhaloos.
erinevusest puhtas lahustis ja lahuses püsival rõhul ja temperatuuril. J. van’t Hoff sai katseandmete põhjal sõltuvuse: V n 2 RT . See on sarnane ideaalse gaasi olekuvõrrandiga . Selle abil väitis ta, et osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt enda alla võetud ruumala (van’t Hoffi seadus). Tegelikult on analoogia ainult väline.Nüüdisajal kasutatakse osmootset rõhku kõrgmolekulaarsete ühendite molekulmassi määramisel. Kineetika 11. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van`t Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra, suureneb keemilise reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda. Arrheniuse empiiriline võrrand:
5. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel steriliseerimisel? Põhineb abioosil. Kõrge temperatuuri toimel hävitatakse kõik mikroorganismid ja nende eosed. Inaktiveeruvad ka ensüümid, toode on steriilne. 6. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) osalisel kontsentreerimisel ja suhkru lisamisel? Põhineb osmoanabioosil. Osaline vee eemaldamine ja suhkru lisamine tõstab lahuses osmootset rõhku ning alandab vee aktiivsust. Tingimused tootes muutuvad enamiku mikroorganismide arenguka ebasoodsaks, toode pole steriilne. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Põhineb kseroanabioosil. Ulatuslik(peaaegu täielik) vee eemaldamine tootest. Saavutatakse väga madal vee efektiivsus. Sellises füsioloogilises kuivuses ei suuda ükski mikroorganism areneda, toode pole steriilne. 8
) o Väävel Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis ehk polümeriseeunud, nad ei lahustu vees ega tõsta rauksisest osmootset rõhku. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. o Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut - bioplasti. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega või insenergeneetikaga.
ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukeste enda rakkudes (nt. orgaanilised happed, alused, ravimid jne.). Neerude regulatoorsed funktsioonid. Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon Füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Vedelikupuuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia.
0,2 m HNO3, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CO(NH2)2, i=1 Tk=-0,1 0,1 m LiCl. i= =2 Tk=-0,2 12. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toimub vedeliku ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema konts. lahusest kõrgema konts. lahuse poole. Membraan laseb väikesi lahusti molekule, kuid ei lase läbi suuri aine molekule. 13. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Lahuse konts. mida suurem lahuse konts. seda suurem on osmootne rõhk. 14. Mida väljendab isotooniline tegur i? Millest sõltub i väärtus? Näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud el.lüütilise dissotsiatsiooni tõttu. 15. Reastage järgmised lahused osmootse rõhu kasvu suunas: Üldine keemia. Näidisküsimused. 0,1 M Na3PO4; 0,1 M K2S; 0,1 M NaOH; 0,05 M HNO2; 0,05 M KCl; 0,05 M C2H5OH.
KCl Milleks on taimedele vajalik boor Päris täpselt pole teada. Oletatakse mõju rakuseina struktuurile. Boraatioon seob naabruses paiknevaid pektiinainete apioosi jäägid ristsidemetega. Miks vajavad taimed kloori ioone Fotosünteetilise vee fotolüüsi kompleksi osa. Kaaliumi transpordil õhulõhedes vastasnimelise laenguga aitab vältida tsütoplasma aluselisemaks muutumist. Stimuleerib tonoplasti prootonpumpa. (reguleerib osmootset tasakaalu) Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid. N, P, K, Mg, Cl Vaegussümptomid ilmnevad esimesena vanematel lehtedel. Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid Ca, B, Fe, S, Mn, Cu, Zn Vaegussümptomid ilmnevad nooremates lehtedes. Taimedele vajalikud makroelemendid on C, H, N, O, P, S, Ca, Mg, K Taimedele vajalikud mikroelemendid on Fe, Cl, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Ni
Seedekulglas vabanevad söömise ajal ja selle järgselt nii hormoonid kui ka mediaatorained. Hormoonidest olulisim on leptiin, mis tekib rasvkoes (kutsutakse ka rasvkoe hääleks seda hormooni). Koleotsüstokiniin (CCK)– tekib peensooles valkude ja rasva mõjul; Koleotsüstokiniin läheb verre ja puutub kokku uitnärvi lõpmetel vastavate retseptoritega ja see info edastatakse piklikajju ja sealt vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde. * Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase toidu söömisel või vedelikukaotusel (ka verekaotusel). Põhjus selles, et hüpotalamuse piirkonnas on osmootse rõhu suhtes tundlikud osmoretseptorid, mille ärritus põhjustab janutunde tekke. Kõige tähtsamaks janutunde aineks, mis organismis vabaneb, on angiotensiin 2 – see aine vabaneb organismis vedelikukaotusel. Suurem vedelikukaotus põhjustab ka veremahu vähenemist ja vererõhu langust
magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Ligi 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudainerikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, keedusool, sahharoos, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Kaltsiumi sisaldavad: · piim · piimasaadused · roheline köögivili · puuvili · munarebu · kalamari jt. Kaalium (K) koos naatriumiga (Na) reguleerib osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on oluline ka südamelihaste ning närvisüsteemi toimimiseks. Kaaliumivaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust ning soolte tegevuse nõrgenemist. Kaaliumi sisaldavad: Kaaliumi sisaldavad · teraviljad · köögiviljad · puuviljad. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus
kaamel - 30%) · Paralleelselt vee Osm /l isegi enne hüübimise algust. ESK- eristatakse plasma sõmeruse antikehade teke. Reesussüsteem hulga vähenemisega kaotab keha Kehavedelikes mõõdetakse d hinnatakse teatava ajaühiku olemasolu ning selle värvumise, · Rh-antigeenid: C, D, E, c, d, e. neerude töö tulemusena ka vedelike osmootset aktiivsust (inimesel 1 tunni) möödumisel samuti aga tuuma struktuuri Igal inimesel on neist kolm, igast elektrolüüte milliosmoolides (mOsm) liitris selginenud plasma kihi põhjal.Arvestatakse ka plasma ja paarist üks · Antigeen D on kõige 5. Verekaotus. Millest oleneb * Seda osa vereplasma osmootsest mõõtmisega
Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes. Tänu neerusisestele regulatsioonimehhanismidele säilitatakse nefronis vajalik filtratsioonirõhk (20 mm Hg) ja filtratsiooni suurus konstantsena ka siis, kui arteriaalne vererõhk väljaspool neere (süsteemne vererõhk) muutub vahemikus 80-200 mm Hg. Filtratsioon toimub nefronis ööpäev läbi ja on 125 ml minutis ehk 160 180 l õöpäevas
Osmoos toimub suunas, kus vee molekulide tihedus on väiksem, ehk madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Osmoos põhjustab osmootse rõhu π, mis on äärmiselt oluline elu ülalhoidmiseks. Osmootne rõhk p – on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani. 65. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? 66. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Osmootset rõhku mõjutavad lahuse molaarne kontsentratsioon ja isotoonilisustegur 67. Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega
aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest glükoosisisaldusest, sest see tõstab osmootset rõhku (nagu ka keedusool). Mõnikord on sagedane janu esimeseks tunnuseks, mis tähelepanu äratab ja diabeedi diagnoosimisele suunab. 2) II tüüpi diabeet – insuliini produktioon on normis, aga tundlikkus insuliinile on langenud – insuliin ei mõju/toimi. Avaldub tavaliselt kesk- ja vanemas eas. Soodustavaks asjaoluks on suur kehakaal. Vereglükoosi taseme normaliseerimiseks sobib varase diagnoosimise puhul ka dieediga – kehakaalu langetamisega
Eksogeenne kolesterool 20% · saadakse toiduga (munakollane, või, liha, maks, neerud). Veres on kogu kolesteroolist 1/3 vabalt, 2/3 kolesteriididena. Kolesterooli transportijaks veres on lipoproteiinid. Kolesteroolil on meie organismis nii struktuurne (rakumembraanide koostiskomponent) kui ka metaboolne roll (kolesteroolist lähtub sapphappete, suguhormoonide, vitamiin D eelühendite süntees). Kolesterooli funktsioonid organismis: · tugevdab rakumembraane; tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust · tähtis koht steroolide ainevahetuses · on mõningate bioloogiliselt aktiivsete ühendite (sapphapped, steroidhormoonid, D vitamiin) sünteesi algaineks, osaleb nende ühendite moodustumises Paljudes soovitustes on rõhutatud mitte tarbida ööpäevas üle 300 mg kolesterooli. Selline täpselt reglementeeritud dieet on oluline neile, kellel on tõsised probleemid ateroskleroosiprotsessidega.
põhjalaskumiseks valmis vastsed kanduvad siia Taani väinadest, kus vee soolsus on kõrgem. Ainus Vahemerest Musta merre tunginud meritäht elab aga üksnes selle kõige soolasemas edelanurgas Bosporuse väina ligidal ega ole suutnud mere ülejäänud osi asustada. Meritähtede soolalembesus on seotud sellega, et nad kuuluvad oikiloosmoosete loomade hulka, see on loomade hulk, kes ei ole suutelised reguleerima üldist soolade konsentratsioni ega osmootset rõhku kehaõõnt täitvates vedelikkudes. Seepärast sõltub soolade konsentratsioon meritähe kõiki kudesid ja siseelundeid uhavates õõnevedelikkudes terveni ümbritseva vee soolsusest ja tugev magenemine osutub neile tüüpilistele mereloomadele hukatuslikuks. (1) Huvitavaid tähelepanekuid Meie päevini elanud loomade seas on meritähed üks kõige iidsemais rühmi. Kivististena on
kasvu, mis võiks toidu rikkuda, ning et vältida patogeensete mikroorganismide levikut, mis põhjustavad haigusi. Mikroorganismid vajavad kasvamiseks vett. Nad imavad vett välimise rakukihi kaudu. Kui suhkru kontsentratsioon toidus on tõstetud teatud tasemeni, seotakse kogu toidus olev vesi suhkruga. See omakorda piirab vee vähesuse tõttu mikroorganismide kasvu ning vee aktiivsus väheneb. Suhkru lisamine tootele suurendab seal osmootset rõhku, vähendades seeläbi veelgi võimalusi mikroorganismide kasvuks. Luues mikroorganismidele võimalikult ebasoodsad tingimused mõjutades pH-taset, vee aktiivsust ja temperatuuri, on võimalik vähendada vajalike säilitusainete sisaldust. Suhkur võib siin olulist rolli mängida. Kuna suhkur seob vett, vähendab suhkru lisamine vee aktiivsust. Mida väheaktiivsem on vesi, seda kauem toode säilib. Mikroorganismid saavad elada ainult "vabas" vees. Kui vee aktiivsustase on piisavalt
kasvu, mis võiks toidu rikkuda, ning et vältida patogeensete mikroorganismide levikut, mis põhjustavad haigusi. Mikroorganismid vajavad kasvamiseks vett. Nad imavad vett välimise rakukihi kaudu. Kui suhkru kontsentratsioon toidus on tõstetud teatud tasemeni, seotakse kogu toidus olev vesi suhkruga. See omakorda piirab vee vähesuse tõttu mikroorganismide kasvu ning vee aktiivsus väheneb. Suhkru lisamine tootele suurendab seal osmootset rõhku, vähendades seeläbi veelgi võimalusi mikroorganismide kasvuks. Luues mikroorganismidele võimalikult ebasoodsad tingimused mõjutades pH-taset, vee aktiivsust ja temperatuuri, on võimalik vähendada vajalike säilitusainete sisaldust. Suhkur võib siin olulist rolli mängida. Kuna suhkur seob vett, vähendab suhkru lisamine vee aktiivsust. Mida väheaktiivsem on vesi, seda kauem toode säilib. Mikroorganismid saavad elada ainult "vabas" vees. Kui vee aktiivsustase on piisavalt
Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sinna kuuluvad ka disahhariidid - sahharoos, maltoos.
Ainult ühenditena ( kuna väga aktiivsed). F- sulapaona CaF2 koos fosforiidiga Cl- merevees ja ka lademetena NaCl, KCl. Br- vähesel määral merevees(300 vähem kui Cl-) I- haruldane võrreldes teiste halogeniididega, leidub vetikates. Biotoime: Kuni 1 mg F- liitris vees aitab vältida kaariese teket, rohkem kui 1 mg F- liitris vees aga tekitab fluoroosi. Suuremas koguses aga põhjustab mälukaotust ja ükskõiksust ohu suhtes. NaCl (200g inimorganismis) hoiab osmootset rõhku. 2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale. NaBr kasutatakse meditsiinis rahustina. Halogeenide saamine. F2 ja Cl2 saadakse põhiliselt(NaF,NaCl) elektrolüüsil: Sula 2NaClkatoodil 2Na + anoodil Cl2 või 2NaCl+2H2Okatoodil H2+ anoodil Cl2 +2NaOH Laboratoorselt saadakse Cl2 kaaliumpermanganaadi ja soolhappe vahelisel reaktsioonil: 2 KMnO4+16 HCl2 KCl+ 2 MnCl2 +5Cl2 + 8 H2O
Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused
Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on neutraalsele lähedane pH, seetõttu rakus dissotsieerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Happe anioon koguneb rakku (ei pääse enam läbi membraani välja), mis tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku. Häirub raku energeetiline ainevahetus: glükolüüs, ATP süntees. Rakk peab kulutama ka ATP-d, et pumbata liigseid prootoneid rakust välja. Seetõttu toimivad bensoehape, äädikhape jt mikroobide kasvu pärssivalt. Bensoehape kui konversant Takistab seente (pärmid, hallitusseened) kasvu. Mõjub happelistes toiduainetes (ketshup, mahlad, siider, karastusjoogid, ka Coca-Cola). Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja
Need membraanid pideva elektrivoolu olemasolu korral lasevad läbi töödeldava lahuse ioonid, mis asuvad membraani ühel pool kontsentreeritud lahusesse, mis asub teisel pool. Selle meetodi puuduseks on suur elektrikulu ja pidev membraani ouhastamise vajadus. 6. Pöördosmoos. Vee soolatustamisel vedelik läbib poolläbilaskva membraani. Membraan laseb läbi vee, kuid peab kinni soola ioonid ja orgaaniliste ühendite molekulid. Pöördosmoosi protsessis lähtevesi antakse aparaati osmootset rõhku ületava rõhu all. Aparaadist väljub ühest avast filtraat ehk pehmendatud vesi ja teisest lahustunud ainete kontsentraat. Selleks, et vältida poolläbilaskva membraani määrdumist juhitakse nende pinnalt ära kinnipeetud osakesed. Poolläbilaskvad membraanid on pöördosmoosi aparaadi kõige tähtsamaks sõlmeks. Membraanid valmistatakse erinevatest materjalidest: poorsest klaasist, grafiidist, polüamiidist, atsetüültselluloosist, polüakrüülnitriilist jms
Kirjelda osmootseid jõude. Mis osmootse potentsiaali tekkemehhanism . Osmootsed jõud sõltuvad osakeste konsentratsioonist. (Nt tärklis, saavad suhkruid, viiakse vett.) + ja - tõmbuvad 7. Mis on osmootne potentsiaal. Energia hulk , mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest (alati negatiivne suurus). 8. Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib. Töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel. 9. Kirjuta veepotensiaali valem kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali. Φraku=Фt+Ф∏ osmootne alati negatiivne, turgorpotents alati positiivne 10. Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs-tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku(vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia-temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor-vaadatakse kuidas rõhk kappillarides muutub. 11
laetud vesiniku ning negatiivselt laetud aatomi vahelise elektrostaatilise tõmbumise tulemusena. 5 Mis on osmootne potentsiaal Osmootne potentsiaal φπ - energia hulk, mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest ALATI NEGATIIVNE SUURUS 6 Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib Turgorpotentsiaal φt - töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel 7 Kirjuta veepotensiaali valem kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali Raku veepotentsiaal φraku = φt + φπ 8 Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs, krüoskoopia; rõhusensor 9 Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust - rõhupommiga 10 Joonista Höfler-Thoday diagramm 11 Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal 12 Millised jõud mõjutavad vett mullas
Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostas M. Kolga Biokeemia koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. (Rääkides veresuhkrust, mõistetakse glükoosi hulka veres ja see iseloomustab süsivesikute ainevahetust organismis. Veri kannab glükoosi kudedesse, kus ta kasutatakse peamiselt energia tootmiseks.) Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos
3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste
Trombotsüütide arvu järsu vähenemise trombopeenia korral langeb vere hüübimisvõime. 9 Vereplasma. Plasma kujutab endast valku sisaldavat, kergelt kollaka värvusega kleepuvat vedelikku. Vereplasma 1 liitris on umbes 900-910 g vett, 65-80 g valke ja 20 g madalamamolekulaarseid ühendeid. Suurema osa orgaanilistest ainetest moodustavad vere valgud albumiin (aitab tagada vere osmootset rõhku), globuliin ja fibrnigeen (osaleb vere hüübimises). Mineraalained, eriti naatriumkloriid, etendavad määravat osa püsiva osmootse rõhu säilitamisel veres. Vereplasma osmootne rõhk plasmas lahustunud ainete kontsentratsioon (norm 7,3 atm). Plasma osmootse rõhu reguleerimine on tähtis sisekeskkonna püsivuse ehk homeostaasi säilitamiseks. Kui rakuvaheline vedelik muutub hüpotooniliseks (rõhk väheneb), siis vesi liigub rakkudesse, tekib rakkude turse
Sõltub osakeste laengust. 6. Kirjelda osmootseid jõude. Mis on osmootse potentsiaali tekkemehhanism? Jõud sõltub osakeste kontsentratsioonist. 7. Mis on osmootne potentsiaal? Osmootne potentsiaal - energia hulk, mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest. (ALATI NEGATIIVNE SUURUS) 8. Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib Turgorpotentsiaal t - töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel 9. Kirjuta veepotensiaali valem, kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali! raku=t+ ; osmootne alati negatiivne, turgorpotentsiaal alati positiivne 10. Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs - tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku (vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia - temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor - vaadatakse kuidas rõhk kapillaarides muutub. 11
· Suukaudset ravimit metformiin- vähendab glükoosi taset veres. Tähtis on püüda kehekaalu langetada, võib tundlikkus insuliinile (osaliselt) taastuda. II tüüpi diabeedile võib lisanduda I tüüpi- kõhunäärme rakud kurnatakse välja, seda põhjustab kõrge glükoosi tase. Siis peab juurde süstima. Pidev janu, mis on õhtuti väljendunud, on tingitud sellest, et: · Kõrgenenud vere glükoosi sisaldus suurendab vere plasma osmootset rõhku, põhjustab janu. · Glükosuuria tõttu on uriini üldine väljutus suurenenud, tekib rohkem uriini, vedeliku kadu on suurem. Hüpoglükeemia- vere glükoosi taseme langus alla 3,3. Hüpoglükeemia füsioloogilisteks põhjusteks: · Nälgimine, söömata oleks ühel päeval. · Tugev füüsiline pingutus või emotsionaalne pinge · Patoloogiline: insuliini liigne annus. Hüpoglükeemia iseloomulikeks tunnusteks on : · Tugev nõrkus- ja näljatunne.
Thiomargarita. 3.Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. 48. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega
Kaltsiumi ja fosfori vahekord täiskasvanu toidus peaks olema 1:1. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihase tööks, samuti osaleb ta luukoe tekkes ning aktiveerib valgu sünteesil toimivaid ensüüme. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, valk ja laktoos. Alkoholi tarbimine suurendab magneesiumi vajadust. Suurimad magneesiumi allikad on klorofülli sisaldavad taimed, aga ka pähklid, seemned, seened ja pärm. Kaalium (K) reguleerib koos naatriumiga koevedelike osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi talitluseks. Kaaliumi vaegus kahjustab 92 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia südamelihast, põhjustab vererõhu langust ja soolte peristaltika nõrgenemist. Kaaliumi on palju taimses toidus: rosinates, datlites ja köögiviljas. Naatrium (Na) on keedusoola koostises
ketoosidel – ketorühm. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Monooside tähtsamad esindajad on: ◦ Glükoos (dekstroos, viinamrajasuhkur) - on taimede ja loomade põhilie süsivesik. Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. ◦ Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) - on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. ◦ Galaktoos - (on glükoosi isomeer, erinedes glükoosist ainult hüdroksüülrühma ja vesiniku paigutuse poolest neljanda süsinikuaatomi juures) leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Kuulub laktoosi
kolloidosakesed on suuremad membraani pooridest. See tingib osmoosi, s.t. veemolekulide difundeerumise läbi poolläbilaskva membraani valgulahusesse. See omakorda põhjustab valgulahuses hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis takistab vee molekulide edasist difusiooni valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks. Valkude poolt põhjustatud osmootset rõhku nimetatakse onkootseks ehk kolloid- osmootseks rõhuks. Onkootne rõhk on aluseks vee vahetusele vereplasma ja koevedeliku vahel. 4. Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad
lihastes ja lümfoidsetes kudedes. Et korisool stimuleerib ka AH-te kasutamist glükoneogeneesiks, siis peabki tal olema teatud kataboolne toime valkudele. 7. Vee ja elektrolüütide metabolismi reguleerivad hormoonid Põhiline selle juures on vere osmootne rõhk ning selle määrab eelkõige Na+ kontsentratsioon. Na-ioonid hoiavad veres vett ja kontrollivad seega osmootset rõhku. · Arginiin-vasopressiin (ADH) Toime: pidurdab diureesi, toimides neeru distaalsetele torukestele. Suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestest. Stimuleerib ka CRH toimet ACTH vabanemisele. ADH tähtis roll ilmneb arteriaalse vererõhu säilitamisel verekaotuse korral. · Atrionatriureetiline peptiid (ANP) Toime: toimib neg tagasisidestusega ADH sekretsioonile. Suurendab Na ja seega ka vee ekskretsiooni. ANP
annaabi.ee 
