Ornament 20. sajandi alguses defineeris modernism ornamendi maitsetuseks. Oma töös "Ornament and Crime" (1910) kirjutab Adolf Loos, et ornament kaotas oma orgaanilse tähenduse meie kultuuri jaoks, ja seetõttu ei ole see enam kultuuri väljendusvahend6. Siiamaani nõustuvad mõned inimesed sellega, et hea maitse märgiks on dekoreerimata ese. Ornament muutus liialduseks, põhjuseta kergemeelsuseks ja lihtsakoeliseks dekoratsiooniks7. Modernismi suhe ornamenti rajas puhta vormi ideoloogia, arvati, et ornament transformeerib radikaalselt vormi, objekti või eset ja seepärast kaovad algne idee ja selle väärtus. Selle ,,moraalse" mõtte tulemuseks on ehte määratlemise muutmine. Ehe muutus samuti liigseks, marginaalseks, dekoratiivseks ja ilutsevaks. Selline idee on aktuaalne isegi täna. Liesbeth den Besten kirjutab raamatus "On Jewellery. A compendium of international
KAELAVÕRUD 1 Levinumaks kaelavõru liigiks keskmisel rauaajal olid jämenevate vaheliti otstega võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru. Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti sooni, kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga. Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud. KÄEVÕRUD
suured läbimõõduga juba 20-35 cm. Setu naise sõlg Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid enamasti linnakullasepad. Lihtsamaid tegid ka küla sepad. Erinevad sõled Kuju järgi eristatakse väga mitmeid sorte sõlgi. Kärbisõlg- on eriti iseloomulik Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal Türsamäe tüüpi sõled - Kirde-Eestile omased, samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud sõlg- Ambsõled -Rooma rauaajal levima hakanud sõlg. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal
Inglise park muusikasalong gilles DIana pärast kümblust Pesunaine Master Hare leedi sinises moodne abielu Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan
tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks. Klassitsism soosis ranget, peamiselt antiigimotiivilist ornamenti. Historitsism elustas varasemaid ornamendistiile. 19. Ja 20. Sajandi vahetuses hakati liigset ornamenteerimist taunima. Nüüdis-ornament on ülesehituselt vaba ning sisaldab abstraktse, rahvusliku ja loodusrahvaste kunsti sugemeid.
Juugend taotles eelkõige dekoratiivsust, kaunistamisel kasutatai looduslikke kujundeid- taimi, linde, putukaid, inimfiguure. Juugendlikjoon väljendab stiili põhiolemust- see on laineline, kerge ja graatsiline. ARHITEKTUUR. Kui klassitsislikud arhitektid mõtlesid enne välja hoone väliskuju ja siis jagasid sisemuse üksikruumideks, siis juugendiajal pandi hoone kokku erikujuga ruumidest. Antonio Gaudi- elutööks kirik Sagrada Familia MAALIKUNST. Gustav Klimt- kasutas palju kuldset ornamenti. ,,Juudit", ,,Suudlus", ,,Elu ja surm" GRAAFIKA. Aubrey Wincent Beardsley (1872-1898)- tema töödel on elegantselt moonutatud figuurid kontrastis väga ornamentaalsete ja abstaktsete joontega ning puhta musta värvipindadega. Juugendiajal arenes jõudsalt ka tarbekunst. Tuntumad nime on Emile Galle, René Lalique, Louis Comfort Tiffany. SÜMBOLISM Sümbolistide lemmikteemadeks olid igavikulised teemad- elu, surm, erootika, armastus, eluringkäik
-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakulugusid, on trükkinud ka olustikupilte
Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa Kasutatu ka ornamenti reeglipäraselt korduv element/orna kaunistus/ . Keraamikal on kammornamentika ja nöörornament. Arhitektuur Megaliitikumid menhir hiigelsuur kivi püstitati vertigaalselt maasse dolmen kahele vertigaalsele kivile pandi horisontaalne kivi peale kromlehh suuremad kividest ansamblid. (Ohvripaik oli keskel ning menhirid ja dolmenid olid ringi ratas ümber selle Stonehenge Inglismaal ROMATISM 19.saj I pool
müüri ning sammastega ümbritsetud ehitis. Sammastevahelised kaared võivad olla teravatipulised, sakilised või hobuseraua kujulised. Õue keskel on kaev rituaalseteks toiminguteks). Bütsantsi arhitektuuri mõjul ehitati kuppelmoseesid. Minarett on praktilise väärtusega kõrgem torn, kust kutsutakse palvusele. Islami kunstis domineerib rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Arabesk on üldistatud, väänlevad taimeornamendid, mis katavad pinda ühtlase vaibana). Ornamenti võib luua nikerdatud kivisortidest (marmor), modelleeritud kipsist ja värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Taj Mahal on 1630-48 ehitatud Põhja-India valitseja naise maoseoleum. Peale ehitise valmimist raiuti põhiarhitektil käed maha, et ta enam midagi sama ilusat ei teeks. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Tarbekunsti iseloomustab peentehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Arabeski kasutatakse vaipade
võrdne. Mandril esineb ka piklikke liuataolisi väikenõusid. Nõude servad on tavaliselt sirged ja serva suunas õhenevad, lõppedes kumera või teravneva äärega. Saartel on seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem. Savinõude pinnad on olnud nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud, esineb isegi lihvitud pinda. Ornament paikneb üldjuhul vaid nõude ülaosas, harvem ka külgseinal. Kõige enam esineb ornamenti Kagu-Eestis ja kõige vähem saartel. Ornamendiks on horisontaalsetes vööndites või ebakorrapäraselt paiknevad kammivajutised (sageli nn. sammuva kammi motiivis), mitmesugused lohud ja täkked ning sooned. Narva tüüpi keraamika killud Kääpa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4245:1351, 1275, 1491, 1573, 2038, 2615, 3642). 2.2. Tüüpiline kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on
reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi- keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal
RAHVUSROMANTISM 19.-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits, Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr
Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Juugend (saksa k 'noorus') arhitektuuri, kujutava ja tarbekunsti stiil u 1890-1910, mille taotluseks oli reaktsioonina eklektitsismile luua keskkonna terviklik kujundus. Juugendlikele vormidele on iseloomulik voolav siluett, kujunduses kasutati väänlevat taim- või geomeetrilist ornamenti. 1910. a paiku segunes juugendstiil kohati neoklassitsismiga. 3. Postimpressionism: Vincent van Gogh (1853-1890). Olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Kuulsamad teosed: ,,Vaas 12 päevalillega" (1888),"Tähistaevas", ,,Kohviku terrass öösel" (1888) Paul Gauguin (1848 1903). Kuulsamad teosed: ,,Nägemus peale jutlust"(1888), ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Oled Sa armukade? " (1892), ,,Autoportee paletiga" (1893) Sümbolism:
4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali
nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti. Louis XV ajal elavnes riikidevaheline kangakaubandus veelgi.Rõivastust ehtisid lugematud lehvid,pitsid,volangid,rüüsid,siidist kunstlilled ja-liblikad . Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis Olympe de Gouges,et kui kõik mehed on võrtsed,tuleb ka
Esimene teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega. Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr. hakati kasutama potiketra. Metalli kasutuselevõtuga algas rauaaeg. Sellest ajast pärinevad esimesed kiviarhitektuuri näited, usulised mälestus märgid. Megaliitline ehitis on Stonehenge, mis on kromlehh ( palju ja ringikujuliselt). Menhir on üks suur püstiasendis kivi
Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti.
Tööstustoodete näitus 1851a. Suure Näituse kõige mõjukamateks objektideks olid masinad ja seadmed, kuna neid iseloomustas absoluutse praktilisuse disain, nad olid igasuguse kaunistusteta ning saavutasid selle tulemusena väärika lihtsuse. Nagu ilmnes näituselt, valitses tarbeesemete kujunduses stilistiline anarhia, kus enamik esemeid olid kaunistatud ornamentidega üksnes nende ornamentide endi pärast. Masstoodang Ornamenti kasutati kui võimalust anda esemele paremat välimust, tänu millele nägid esemed välja väärtuslikumad kui nad seda tegelikult olid, ent need enamasti varjasid üksnes esemete banaalset funktsiooni ja kehva konstruktsiooni. Tehnoloogiast juhinduv tootmine kasutas disaini kui toote pinna kaunistamise protsessi, olles seega pigem järelmõte kui miski, mis on ühendatud toote põhidisainiga.
- Vladimiri jumalaema puidu peal, ema käsi hoiab last ja laps hoiab ema rinnast kinni. - Maailma kuulsaim ikoon: andrei rubljov ,,kolmainsus" tagurpidi perspektiiv. Pühapaiste ehk oreool peaümber. Mandorla on üle keha tehtud ring. Oreooli sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud - Barbarid -> osav rahvakunst -> ehted, turvised, mõõgad, noad -> kasutati pael ornamenti (pole otsa ega lõppu), hiljem taustad. - Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud)
välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi modelleeritud stukist(L-Euroopas ja Prantsusmaal) või puust nikerdatud (P-Euroopas) värviti ebaloomulikult kirgaste toonidega, mis groteski veelgi võimendas. Nii nagu arhitektuuris
Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Islami ornament Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kasutatud materjal: http://www.reelikarokunstiajalugu.weebly.com/ http://et.wikipedia.org/ http://www.annaabi.com/ http://www.images.google.com/
moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks. Kaheksakanda kooti, tikiti ja heegeldati riideesemetele. Vähemal määral võib kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel. 9 Pilt 1. Kaheksakand kindal10 Pilt 2. Kaheksakand kirjana11 2.1.Kaheksakanna päritolu Ornamendi tähendus sõltub väga palju sellest, kust see pärineb. Sedasi teame risti puhul, et
süntetismi( maalipind on detailides eraldatud joonega). 1) AUBREY BEARDSLAY- Tunnustatud raamatu- ja ajakirjaillustraator. Dekoratiivsed gravüürid, omanäolised Jaapanlikult mõjuvad vabagraafika tööd. TÖÖD_ SALOME RISTIJA JOHANNESE PEAGA. 2) GUSTAV KLIMT- Peene mustriga täidetud pinnad, pikaks venitatud figuur ja reaalsetena mõjuvad käed ning näod. TÖÖD_SUUDLUS, JUDITH 3) HECTOR GUIMARD (1867-1942)- Kasutab kaasaegseid materjale(malm), väänlevat ja põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi juugendisse) 1) Arhitekt- ELIEL SAARINEN tööd_ Helsingi raudteejaama hoone, Pärnu mnt 10 māja(juugend) 2) Maalikunstnik- AKSEL GALLEN-KALLELA- Eriti kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist
nurgas seisis ahi. Uksest kaugeima seina äärde tehti madal muldvall ning kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast
Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhilised leiukohad: Hispaania, Maroko ja Kesk-Aasia. Neoliitikumi kunst (4000 2000 eKr) Hakati kasutama savi. Savist tehti nõusid ja elamuid. Tehti ka meeste ja naiste kultus kujukesi. Nõude ja kujukeste kaunistamiseks kasutati geomeetrilist või loom ornamenti. Tehti ka kaljujoonistusi. Kujutati jahipidamist. Loomade puhul näidati ära ka looma siseorganid. Kujutati ka veelinde (2 m). Tehti ka palju tööriistu. Neid tehti luust ja olid enamasti looma kujulised. Megaliitiline arhitektuur kultuskujuliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse: menhir vertikaalne maasse püstitatud hiiglaskivi; dolmen koosneb kolmest kivist 2 kivi on püsti ja kolmas on nende peal; kromlehh koosneb menhiridest ja dolmenitest
viljelevale majandusele, siis hakkasid inimesed endale ise toitu hankima (karjakasvatamine ja põlluharimine) 4. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid usulistes tõekspidamistes üleminekul anastavalt majanduselt viljelevale majandusele. Koos üleminekuga põlluharimisele muutusid uskumised: esikohale tõusid Päikese ja Maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine ja viljakusmaagia. Hakati kasutama geomeetrilist ornamenti. 5. Arutle miks a) Suurenes meesteroll ühiskonnas: kasutusele võetakse ader, millega seoses muutub põlluharimine meeste tegevusalaks. Mehed valmistasid tööriistu ja tegelesid karjakasvatusega. Lisaks oli meeste roll kogukonna kaitsmine (röövlite eest.) b) Eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest: metallist tööriistade valmistamine nõuab erilisi oskusi ja vastavaid töövahendeid. Paremad tööriistad -» parem saak -» tootlikus tõusis
äärmuslikke tundeseisundeid. ·Ilmekad, efektsed ja teatraalsed poosid ·Suurim meister Lorenzo Bernini tema loominguskajastub kogu barokkskulptuuri spetsiifika. nt. ,,Taavet" või ,,Apollon ja Daphne" Rokokoo tekkis Prantsusmaal, levis ka Saksamaal. ·Eelkõige puudutas sisekujundust. ·Ruumid muutusid väiksemaks, mugavamaks, intiimsemaks, tekkisid koridorid ·kasutati kergepäraseid elemente, lillelist tapeeti, peegleid, maale. ·Kasutati ebasümmeetrilist, kerget, elegantset ornamenti ·Kasutusele võeti heledamaid toone, eriti hõbehalli, helesinist, roosat, kollast ja leherohelist. Barokki maalikunst ·Kompositsioon muutus mitmekesiseks. ·Oluliseks kujunes valgus ·Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks ·Pintslitõmbed muudeti nähtavaks ·Maalid olid rahutud, dünaamilised ja ekspressiivsed ·Maaliti lahinguid, röövimisi, võitlusi, konfliktstseene. ·Levis manerism- tekkis Itaalias. *Figuuride venitamine *Armastati kasutada külmi toone
soolokitarristina oma esimese bändiga Satelliidid, kus ta oli soolokitarrina. Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello Gunnar Graps kuue-aastaselt hakkas õppima tsello mängimise. Seda instrumendi kasutatakse sooloinstrumendina, basspillina ning orkestrites
Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel. Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia hoone jaoks (1897 98) ühendas Wagner kuubi vormi palju kurvilisemate juugendlike arabeskidega
muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 Vene Teater ja kino „Sõprus“ võrdlus: Sarnasus: Mõlemat ehitist kaunistavad väljaspool, sissepääsu küljel uhked sambad ja ilustused, mis on märgatavad kui süveneda hoone konstruktsiooni. Ehitised on tuhmides toonides.
valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalides, kus roomlased kasutavad põletatud savitellist ning hiljem kaetakse marmor fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, mis pärines mesopotaamiast
Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng. Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet. Kraekirjades valitseb madalpistes stiliseeritud taimeaineline ornament, mille iseärasuseks on sirged jooned. Ornamenti ääristavad tihedalt pinda katvatest siksakkidest, ruutudest või rombidest koosnevad äärekirjad. Keskkirjades domineerivad ristide ja harkide kõrval taimelised motiivid. Iseloomulik on tikandi tihedus, nii et katmata linast pinda peaaegu ei esine ja muster krae otsas mõjub ühtlase värvilaiguna. Ornamendi esiletõstmiseks ja läikefekti saavutamiseks on sellele
pakutrükis pabertapeete, mida käsitsi koloreeriti. 18.sajandi alguses läksid moodi nn. gobelääniimitatsioonid, kus käsitsi koloreeritud pabertapeet moodustas seinal nt jahistseeni. Värvid. Barokkvärvid tuginesid kontrastile. Eelistati sügavaid, hõõguvaid või tumedaid toone: tume kuld ja pruun, veinipunane, bordoo, sametroheline. Tüüpiline oli heleda ja tumeda kontrastsusele tuginev värvikäsitlus. Ornament. Barokis kasutati rikkalikult ornamenti, mida iseloomustas vormikas töötlus ja ruumilisuse taotlus. Sageli kaeti nikerdatud ornament kullaga. Levinumad ornamenditüübid olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel
15.saj lisati kooriruum. Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, kahelööviline), Toomkirik. Tartu toomkirik- esimene kahe läänetorniga kirik. Valjala kirik- vanim, gooti ja romaani stiil segamini. KUJUTAV KUNST Põhiline tellija endiselt kirik. Romaani kultuuriga võrreldes korrastatud, selgem. Imetlen, austav, püüab eelkõige tekitada õndsustunnet. Ornamendid on abstraktsed- kolmik ja neliksiirid. Abstraktse kõrval on näha looduslikumat ornamenti-taimelehti. Oluline avada inimese hingeellu. Inimest üritati kujutada kordumatu üksikisikuna. Reimsi katedraali külgportaali figuurid- kõrggootika hea näide. Gooti poos- S tähe kujuline (Madonna- ema motiiv, esile tõstetud ema armastus) Saksamaale jõuab skulptuur varem kui arhidektuur, seal luuakse iseseisvaid skulptuure (ei ole seotud arhidektuuriga). Hakati kujutama kaasaegseid inimesi. Pieta- Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga.
ruumid. Skulptuur ja kujutav kunst Romaani ehituskunsti juurde kuulus lahutamatult reljeefikunst- põhiliselt piiblisündmusi ja pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus
isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil Joseph Maria Olbrich (1867 1908) üks esimesi huviväärsemaid ehitisi on Viini "Sezessioni" hoone
Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma enim võeti üle kreekalt; visuaalses kunstis suur kreeka mõju; arhitektuur arenes, sest võeti kasutusele ehituses kaar, võlv ja kuppel; võtsid kasutusele lubimördi ehk siduaine. Kaari kasutati erinevate seinas olevate avade jaoks. Silindervõlv annab võimaluse katta nelinurkse ruumi, kus raskus langeb kahele seinale. Veelgi kergemaks tegemisel võeti kasutusele ristvõlv, kus sai ära jätta seinad ja võlvid toetusid piilaritele
Materjalideks olid Põhja- ja Lääne- Euroopas põhiliselt tamme-, pähkli-, kuuse- ja männipuit. Lõuna- Euroopas seevastu domineerisid pehmed puuliigid, kasutati pähkli-. sidruni- ,küpressi- ,õuna- ja pirnipuitu. Põhja- ja Lääne-Euroopa mööblile oli omane azuurne lõikeornament, lõunas kasutatirohkem lamedat lõikeornamenti. Põhjas laenati rohkem arhitektuurilt (leekestiil, kalapõis, eesliselgkaar jne), lõunas kasutati aga naturalistlikest loodusmotiividest inspireeritud ornamenti, mis nikerdatuna sageli üle maaliti.( viinamarjalehed ja marjad, rosetid, lilled (nn mille fleurs), ristlillik). Mööbliesemete osas oli gootika romaani stiiliga võrreldes mitmekesisem- kodustiil arenes mugavuse suunas , see aga omakorda suurendas esemete hulka. Gootika kõige tarbitavamaks esemeks jäi vaieldamatult kirst, mis meenutas väikest postjalgadele tõstetud majakest, mis aga romaanistiiliga võrreldes oli palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad
laiuga. Lipu laiud on vardapoolses osas suhtega 5:1:3:1:5. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest riigilipu ajaloos. Vastuolude vältimiseks ei ole lipuvärvidele antud ametlikku tõlgendust, kuid must, kollane ja roheline on Aafrika Rahvuskongressi lipuvärvid ning punane, valge ja sinine buuride ajaloolise kodumaa Hollandi lipuvärvid. Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ainuke riigilipp, millel on 6 värvi, kuid ei ole vappi ega ornamenti. Varasemad lipud. Vapp. 1928.1994. 1910.-1928. 1.2 Vapp Lõuna-Aafrika Rahvuslik vapikilp on kõrgeim visuaalne riigi sümbol. Riigi vapikilp võeti kasutusele Iseseisvuspäeval, 27. aprillil 2000.a. Muudatus kajastas valitsuse püüdlust esile tõsta demokraatliku muudatust Lõuna-Aafrikas ja uue rahvustunde olemust. Vapikilp on organiseeritud elementide komplektist isesugusel sümmeetrilisel munakujul
MÕISTED: ANIMISM - usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. MAAGIA - Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub jahil päris loomaga sama. ORNAMENT - on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Pronksiajal loodi arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornament. Nendega kaunistati esemeid ja ehteid saamaks head õnne. Arvati, et esivanemate vaimud
osa neist kuulub nooremasse rauaaega. Edela-Soomest on selliseid muistiseid vaid mõni üksik, kuid leidude puudumise tõttu pole neid seni täpsemalt dateeritud. 3.3.SAVINÕUD Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat. Peenkeraamikat esindasid sageli nivendilised kausikesed, mis ilmselt olid kasutusel lauanõudena: nende põhi oli lame või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines nõude ülaosas, kus see koosnes sälkudest, joontest, vahel ka siksakjoontest ja tordeeritud võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud. Jämekeraamika nõud olid ämbri- või tünnikujulised, paksuseinalised, rohmakama töötlusega. Need olid ka suuremad ja ilmselt kasutuses eeskätt majapidamisnõudena. Nõud olid sageli
põhiliseks konstruktsioonielemendiks. Sellist omapära kannavad endas ka järid. See kirst kitsa nikerdatud seljatoega või laiad tugitoolid baldahiiniga kogu pikkuses on järid. Baldahiinile anti tavaliselt arhitektuurse kaunistusena teravike, fleooride jne kuju. Sammastel püstkapi prototüübiks peetakse kirstu., millel anti neli jalga. XV sajandil ilmuvad juba suured suletud kapid kahe või nelja uksega. Tammepuust gooti mööbli tahveldistel kohtab eriti tihti lamedat ornamenti, mis kujutab kokku volditud pärgamenti või lina, mis on kunstipäraselt nikerdatud. Gooti laudade konstruktsioonis võrreldes romaaniaegsetegea ei toimunud põhimõttelisi muutusi. Ainult küljepaneelidele ilmusid lamelõiked, keskmist osa kergendati gooti paaris või üksikaknaga koos aknaraamidega ning lauaplaadi alusesse kasti hakati paigutama väljatõmmatavaid sahtleid. Kõigist gootiaegsetest mööbliesemetest olid kõige elegantsemad Prantsusmaa omad,
Moodulkujundus - Corbusier’ uuringute tulemus matemaatika, arhitektuuri ja inimkeha proportsioonide vallas. Villa Savoye, Poissy-sur-Seine, 1929-30 lihtne ja ilus nagu masin. Ribiaknad, Sisseehitatud garaaž (Maja alumise korruse kaar vastab 1927.a. Citroen’i pöörderaadiusele), Katuseaed ja postidele toetatud hoone – loodus ümbritseb hoonet nii alt kui pealt, Vaba planeering – puuduvad “kohustuslikud” vaheseinad erinevate ruumide vahel, Ei ühtki ajaloolist ornamenti, Avatud interjöör, Dünaamiline korrustevaheline ühendus (spiraaltrepp), Sisseehitatud mööbel , Katuseaed, Abstraktne sklptuurne kujundus. Le Corbusier nimetas oma kuulsa lamamistooli “puhkamismasinaks”, ja ütles: Üks mugavamaid lamamistoole läbi aegade. Oscar Niemeyer (19072012) (Lõuna-)Ameerika konkurentsitult kuulsaim arhitekt, Sünd. 1907, Rio de Janeiros,
Moodulkujundus - Corbusier’ uuringute tulemus matemaatika, arhitektuuri ja inimkeha proportsioonide vallas. Villa Savoye, Poissy-sur-Seine, 1929-30 lihtne ja ilus nagu masin. Ribiaknad, Sisseehitatud garaaž (Maja alumise korruse kaar vastab 1927.a. Citroen’i pöörderaadiusele), Katuseaed ja postidele toetatud hoone – loodus ümbritseb hoonet nii alt kui pealt, Vaba planeering – puuduvad “kohustuslikud” vaheseinad erinevate ruumide vahel, Ei ühtki ajaloolist ornamenti, Avatud interjöör, Dünaamiline korrustevaheline ühendus (spiraaltrepp), Sisseehitatud mööbel , Katuseaed, Abstraktne sklptuurne kujundus. Le Corbusier nimetas oma kuulsa lamamistooli “puhkamismasinaks”, ja ütles: Üks mugavamaid lamamistoole läbi aegade. Oscar Niemeyer (19072012) (Lõuna-)Ameerika konkurentsitult kuulsaim arhitekt, Sünd. 1907, Rio de Janeiros,
Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Barcelona Antoni Gaudi. Ta töödes pole ühtegi sirgjoont ja väga oluline on lohesoomus. Barcelona võimas kirik. Liivaloss. Lisaks sellele on tema poolt ka kavandatud Guelli park, kus asub maailma suurim pink. See on erastatud maa, kuhu Gaudi tegi pargi. Prantsusmaal on kuulus veel Hector Guimard. Temal on kuulsad Pariisi metroo sissepääsud, mis on ka juugendlikud. Nendes on ka kasutatud taime ornamenti ja lillemotiivi. Juugendi kujutav kunst Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut. Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline,
vähe muutuv ja mida anti ühesuguselt edasi põlvest põlve. Ehe oli nagu sõnum, teadete kompleks, mida tuli osata lugeda. Suulise kultuuri inimeseks olemise kogemus kirjutati ehte varal üles ja anti edasi selle tõrje- ja kaitsemaagiline, ravi- ja värvimaagiline, aga ka nimemaagiline aspekt. Ehte, aga ka riietuseseme kujunduses oli oluline sõnum ornamendil. Maagiline ornament ja püha muster tegi ehte sakraalseks. Ornamenti suhtuti kui jõuallikasse, mis suudab kaitsta, aga ka ise toimida. Püha muster puhastas, õilistas ja korrastas maailmapilti. Ehteid ja ornamente ei mõeldud välja ega tehtud lihtsalt kellegi tuju järgi. Nii nende valmistamise kui ka kandmisega oli seotud kindel normistik. Iga detail 5 oli nii kandjale kui valmistajale tuntud ja püha
jumalasõna väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaet peene värviküllase paelornamentikaga, millese mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk. Sellisteks märkideks võisid olla nt. evangelistide sümbolid - ingel, lõvi, härg, kotkas. Neid oli võimalik kujutada väga skemaatiliselt ja ornamenti sobitada. Inimese kujutamisel oldi väga kohmakad ja abitud (vastuolu antiikkunstiga). Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene täht - initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusse paigutatud kiviriste. Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegsest skulptuurist. Iirimaa kultuuriõitsengu lõpp 8
pühakotta astunuid. Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks, suurejoonelisust (ja sarnasust varakristlike pühakodadega) taotleti karolingide sakraalarhitektuuris. Ottode ajal kujunesid välja romaani basiilika põhijooned, seinapindu ja lagesid kaeti maalingutega, mis täpselt vastasid kristlikule ikonograafiale, ent moodustasid oma heledate värvide ja ornamentaalsete kaunistustega ruumis värviküllase mõjuvälja. Rohkesti oli arhitektuurset dekoori ja ornamenti. Profaanarhitektuuri näiteid säilinud ei ole. Mertovingide ajastu lossiehitusest on olemas Theoderichi paleed kujutav mosaiik, karolingide ajal ei asunud valitseja ühes kindlas paigas, vaid rändas linnast linna. Ingelsheimi Pfalz paistis silma küll suurte mõõtmetega, ent tema lähemast kujundusest andmed puuduvad. Värvid. Varakeskajal kasutatud värvidest ja ornamendist saab kõige parema ettekujutuse raamatukujunduse kaudu
Visuaalse kunsti juures oli oluline ornamendi kujutamine. Morrise ideed panid aluse 20.saj tarbekunstile. Uue stiili arengus oli tähtis Glasgow koolkond. A.Macmurdo oli arhitekt ja tarbekunstnik, kes töötas välja oma motiivi, mis tähistas uue ornamendi sündi. See lähtus loodusest ja meenutas nõtkeid taimevarsi, lehti, õisi. Charles Mackintosh oli arhitekt ja mööblikunstnik, kes juhtis Glasgow kunstikooli. Hoone oli väga funktsionaalne. Kasutas keldi rahvakunsti mõjutusel loodud ornamenti. 1890ndal aastatel hakkas levima uus stiil. Ingl modern style, Pr Art noveau, Saksamaal Jugend. Selles stiilis kujutati kõike, ka seda mida seni ei olnud seotud kunstiga. Antonio Gaudi oli katalaan. Tema arhitektuuris esinesid loodusele omased kõverjooned. Tähtsaimad teosed La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Sirgjooned puudusid, draakonisoomus. Güelli park. Belglane Horta, arhitekt, tegutses põhiliselt belgias. Hector Guimard kujundas pariisi metroosissepääsu
Rootsist on teateid kiviaja asulatest, mille majandus põhines ilmselt seakasvatusel. VARANEOLIITIKUM (5000-4000 ema) NARVA KULTUUR Eestis levis varaneoliitikumis Narva kultuur. Selle põhiliseks tunnuseks oli nn Narva tüüpi keraamika. Need olid üsna suured pooliku muna kujulised potid, vahel ka liuataolised kausikesed, mida iseloomustas nõrk põletus, koostises oli savi segatud kivipurru või kruusaga. Narva tüüpi nõud olid vähe ornamenditud, kui ornamenti esines, koosnes see kammvajutistest, vahel ka lohkude ridadest. Asulad Eestist on teada umbes 25 Narva kultuuri asulat, mis paiknevad peamiselt omaaegsel rannikul. Asulate paiknemine veekogude ääres on püügimajanduslikule ühiskonnale üldiselt iseloomulik. Need olid kohad, kus ristusid erinevad loodusressursid. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali, Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Neist on leitud peamiselt koldekohti.
annaabi.ee 
