Referaat Sõled (0)

REFERAAT
SÕLG
Sisukord
Lk.
Sõle kasutamine Eestis 3
Erinevad sõled 4
Kasutatud materjalid 7
Sõle kasutamine Eestis
Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi ( Muhus ) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja –Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eestis diameetriga 10- 15cm ja Setumaal eriti suured läbimõõduga juba 20-35 cm.
Setu naise sõlg
Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid enamasti linnakullasepad. Lihtsamaid tegid ka küla sepad.
Erinevad sõled
Kuju järgi eristatakse väga mitmeid sorte sõlgi.
Kärbisõlg- on eriti iseloomulik Kagu-Eestile. Neil on  teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal
Türsamäe tüüpi sõled - Kirde-Eestile omased , samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud sõlg-
Ambsõled - Rooma rauaajal levima hakanud sõlg. Neid on väga erinevaid variante . Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja  tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga
Seondsõled -Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn.seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud.
Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja  otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. 
Ketassõled-Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna-Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled.
Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende  tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses.
Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega. Paljud neist on kaetud tinaga.